Juhataja tähendas kõige pealt, et koosolekul
täielik keelte wabadus walitseb. Igaüks wõiwat selles keeles rääkida, milles ta
ise soowib. Ta palus aga kõiki kõnesi mitte ümber panna, sest et sell kombel
palju aega asjata kaduma läheks.
Need tähendused, kui ka kõik muud järgnewad
ametlised seletused leidsiwad wene- ja eestikeeles kordamist. Eestistuja pani
kaks punkti päewakorrale:
1) Eeskawa läbirääkimine seletamiseks;
2) Erakonna eestseisuse walimine.
Kui see päewakord wastu oli wõetud, selgitas
eesistuja asutatawa erakonna tähtsamaid põhjusmõtteid weel kord saksakeeles,
kuna sedasama härra Besobrasow wene- ja härra Kõrv eestikeeles tegiwad.
Härra Besobrasowi kõne oli järgmine:
«Mina julgen presidendi härra kõne seletuseks
wenekeeles mõnda sõna põhjusmõtete kohta ütelda, mille peale asuw erakond
ennast toetab. Need põhjusmõtted on üleskutses selgelt ja kindlalt awaldatud:
õigus, kord ja töö rahwuse, usu, seisuse ning warandusliku jõukuse peale
waatamata – on erakonna lipukiri; alus – 17. oktoobri armukuulutus. Isiku-,
südametunnistuse-, sõna- ja ühisuste wabadus, ühesugused õigused igaühele,
ühesugune wastutamise kohus seaduse ees ja kõige rahwa osawõtmine
seaduseandmise tegewusest peawad maksma pandud saama. Need õigused on meile
kõige kallimad, meie nõuame neid ja teeme nende alalhoidmise ning kaitsemise
esiteks kergemeelsete tormamiste ning teiseks tagurliste kitsenduste eest endi
ülesandeks. Niihästi ühed kui ka teised pole mitte ainult wõimalikud, waid ongi
juba kätte tulemas, kuna nad, wägewalt ja kangelt lähemale rühkides, 17.
oktoobril wälja kuulutatud kodaniku-õigused ära neelata ähwardawad. Erakonna
abinõud on koguni rahulised; meie oleme igasuguse wägiwalla wastu; wabu inimesi
on, meie arwates, ainult waba sõna abil wõimalik wõita; äraseletamise abil,
arwamiste teada andmisega ja põhjusmõtetest laialisemates ringkondades
teatamisega ning walimisega riigiwolikogusse niisuguseid saadikuid, kes
säherduste waadete sõbrad oleksiwad ja nende eest wälja astuksiwad. Kui
samasuguste arwamistega saadikud ka teistest gubermangudest walitakse, siis on
nemad kokku niisugune jõud, mis käremeelsetele ja tagurlastele mõjusalt wastu
panna wõib. Kuid peale nende üleüldiste põhjusmõtete, mis erakond lipukirjaks
walis ja mis kõigil konstitutsionilise riigikorra erakondadel, mis igasugustes
riigi osades elule tekkinud on, meiega ühine on, ei wõi meie erakonnale, nagu
igale kohalisele erakonnale, ka kohalised puudused wõerad olla. Sellest küllest
plaanitakse iseseiswuse laiendamist kohalisesse elusse puutuwate küsimuste ära
otsustamiseks. Meie arwamise järele on tarwis kohaliste puuduste kohta kohal
määrused teha, nii kuidas kohalised olud nõuawad. Seep' see asi on, mis
sisemise Wenemaa maakonna ja linnade walitsused ammust ajast saadik juba kätte
saada igatsewad.
Ajutise ettewalmistuse toimekonna poolt kokku
seatud eeskawa ei jäe kogumiste mitte jäedawalt maksma, waid tema on ainult
eelplaan, millesse mõned erakonna põhjusmõtetega kokku käiwad määrused üles on
wõetud. Iseäralik toimekond seab päris eeskawa täielikult ja lähemate
määrustega kokku. Mitte ligemad määrused iseenesest pole tähtsad, waid see
asjalugu, et nad erakonna üleüldiste põhjusmõtetega kokku käiksiwad.
Sellepärast palutakse kõiki neid, kes meie
poolt selgeste ja kindlalt awaldatud põhjusmõtetega nõus on, tegewuse
toimekonda kõigi seltskonna kihtide, rahwuste ja seisuste seast walida, et see
toimekond eeskawas üles tähendatud punktisi arendama hakkaks.»
Enne kui päewakorra juurde mindi, luges
eesistuja weel Baltimaade konstitutsionilise erakonna ajutise eestseisuse poolt
Riiast saadetud kirja ette, milles Eestimaa konstitutsionilise erakonna
eeskawa-eelplaani kohta tähendati, et see Riia konstitutsionilise erakonna
eeskawaga põhjusmõtteliselt kokku käia, ning lootust awaldati, et Tallinna ja
Riia ringkondade wahel juba erakondade tekkimisest saadik tee elawaks
kirjawahetamiseks ning saadikute läbikäimiseks awatud on.
Ühtlasi teatas eesistuja, et korraldaw
toimekond ette panna, Tallinnas asutatawat uut erakonda esialgu «Eestimaa
konstitutsioniliseks erakonnaks» nimetada, sellepärast, et siinse erakonna nimi
Riias asutatawa Balti konstitutsionilise erakonna nimega segamine ei läheks.
See ettepanek wõeti wastu.
Peale seda kõneles eesistuja, et
läbirääkimistel, mis niisamuti ka siin asutatawa, rahwameelse
riigipõhjusseaduslise (konstitutsionilis-demokratlise) erakonna eestwedajatega
peeti, selgunud on, et erakondasi wõimalik pole ühendada, aga et läbirääkimistel
ja teiselt poolt kindlaste seletatud on, et wahed «Eestimaa konstitutsionilise»
ja «Eesti konstitutsionilis-demokratliku» erakonna wahel ainult majanduslist
laadi kannawad ja koguni mitte rahwuslist laadi.
Selle järel wõttis koosolek üksikute eeskawa punktide
läbirääkimise ette, kus juures eesisutuja kõige pealt sissejuhatusena tähendas,
et erakonna eeskawal mitte ülesandeks ei wõi olla ega pea olema, täielisi
seaduse eelplaanisi mõnesuguste asjade kohta ettepanna, waid et tema ülesandeks
jäeb ainult sihti määrata, mäherduses waimus erakond töötama peab.
Läbirääkimiste ajal, mille eesmärgiks oli üksikute eeskawa punktide
algusmõtteid selgitada, kandsiwad mitmed kõnelejad tähelepanemise wäärilisi
arwamisi ette, mille kohta soowiti, et eestseisus neid lähema järelekaalumise
alla wõtaks.
2. punkti kohta, mis walimise õigusesse
puutub, tõusis elaw läbirääkimine, peale seda kui eesistuja lühidalt mõned
tähtsamad põhjusmõtted ära seletanud oli, mis ettewalmistuse toimekonda
sundinud oliwad, üleüldise ja salajase, aga mitte otsekohese ja ühesuguse
walimise õigust nõudma. Mõnelt muult poolt soowitati otsekohest ja ühesugust
walimise õigust, kus juures iseäranis Guljajew tähelepanekut selle peale
juhtis, et eeskawa 2. ja 5. punkt (kõigi riigikodanikkude ühtlustamine seaduse
ees) üksteisest lahku minna.
Selle seletuse wastu astus sütitawas kõnes
baron Ed. Stackelberg wälja, kes kõige pealt tähendas, et walimiste asjus
üksteise wastu käiwate arwamiste pärast waielda ei maksa, sest et seal
kokkuleppimist ikkagi loota ei ole. Mis 2. ja 5. punkti lahkuminekusse puutuda,
siis ei wõiwat sellest koguniste mitte juttu olla, juba sellepärast mitte, et
5. punktis ainult kõigi riigikodanikkude ühtlustamisest kohtu ees wastutamise
poolest juttu on.
Sõna «üleüldine, ühesugune, otsekohene ja
salajane walimise õigus» on wäga ilus ja muidugi ka tõmbaw erakonna-lipukiri,
mida wõimalik pole põhjuste abil toetada. Niisama wähe wõib tõendada, et kaudne
walimise õigus wõi rahwakihtide järele walimine, mis juures healed mitmed moodi
maksawad, ainsam õige walimise wiis oleks olema. Kuid ära näidata wõib, et
säherdune astmeline walimise wiis kõige riigikodanikkude õiguslise ühtsuse
põhjusmõttest koguniste mitte lahus ei seisa. See põhjusmõte ütleb, et loodus
kõigile inimestele ühesugused awalised õigused annab. Seega ei wõi ükski
riigikodanik oma sündimise tõttu rohkem awalisi õiguseid omandada, kui teine, –
järelduslikult ka mitte riigiwolikogusse walimiste poolest. Kuid sellest ei
selgu weel, et kõik inimesed endi eluaeg läbi awalistes kohtades ühesugusteks
jäema peaksiwad. Seda pole kusagil ega kunagi weel ette tulnud. Üks õpib ja
temast saab tubli mees, teine laiskleb ja läheb hukka. Inimesi, kes endi
loomuomaduste poolest ühesugused pole, ei peaks kunstlikult ka ühesugusteks
tehtama.
Baron Eduard Stackelbergi kõnel oli sütitaw
mõju ja teda terwitadi kauakestwa käteplaksutamisega. Koosoleku iseäralise
palwe peale tõusis õpetaja härra Hahn ülesse ja kandis kõik kõne tähtsamad
mõtted eestikeeles ette. Härra von Weimarn Murastest pani kõne wenekeelde
ümber.
Kui selle järele weel üks üks kõneleja sõna
palus, et walimise õiguse asjus enese arwamisi pikemas kõnes ette kanda, segas
eesistuja teda palwega, wõimalikult lühidalt kõneleda, sest selle asja üle
waidlemine olla üsna asjata, kuna koosoleku enamus kahtlematalt eeskawa punkti
poole hoiab, mille poolest «Eestimaa erakond» just teistest erakondadest lahku
läheb. (Elaw käteplaksutamine.) Kui aga kõneleja siisgi edasirääkimist soowis,
andis eesistuja koosolijate hooleks otsustada, kas nad läbirääkimisi weel
soowiwad wõi mitte. Enamus awaldas istmelt ülestõusmisega soowi, läbirääkimisi
selle asja üle lõpetada. Kui edasi rääkimise soowijaid üles tõusta paluti,
sündis üks kurwastaw juhtumine, kuna keegi Juudi härra ennast oma naabri
ütelusest haawatud tundis olewat ja selle peale, ehk eestseisus temale küll
kohe tarwilist auutasu andis, mõne sõbraga wäga erutatud olekus saalist wälja
läks. Teisekordsel healetamisel awaldas koosolek täielist rahulolemist 2.
punktiga.
No comments:
Post a Comment