Omal ajal kirjutas «Pärnu Kommunisti», hilisema «Pärnu Postimehe», naljanurgas keegi Adne v. Zoel vanaaegses kirjaviisis ja natuke vigases keeles pilaluuletusi. Mulle meeldis neist kõige rohkem luuletus karust ja hiirest, mis oli väga tabav päevakajaline allegooria.
Palju aastaid hiljem otsustasin kätte võtta ja selle luuletuse üles otsida. Minu suureks rõõmuks selgus, et valik Adne v. Zoeli luuletusi oli ilmunud 1999. aastal raamatuna ja seal oli ka see luuletus sees. Mul ei tulnudki hakata raamatukogus ajaleheaastakäike läbi lappama!
Selle vähetuntud ja raskestileitava raamatu pealkiri on «Käggo-kell» ja, nagu selgus, peitus Adne v. Zoeli pseudonüümi taga tuntud luuletaja Venda Sõelsepp.
Luuletus ise kõlas aga nii:
Sellest häbbemattasest Hirest ning waesest onnetummast Karrost
Jo hirmsast häddakissast ärkasiwad
keik Metza-Ellajad ning märkasiwad,
kuis rökib turske Karro
mis Körris heäle-warro:
«Oh hädda! Hädda! Karro touug
on otza samas, oh mis ouud!
Jo homme Messi-Käppa heält
Te ennam'p kule Kaera-Pöllo peält...»
«Mis hullo jutto Sinna kogad?»
seäl Reinowadder liggi astup,
ning Metza-Ot Tal kostap wastu:
«Jah Minna kogan. Sest se Hir,
mis Pessa peäl ma seisan sin
jo hakkas sippotama
ning ommal wisil Sabba lippotama.
Se oigos Temmal tullep wähhendada,
sest se woip Karrodelle ohto tähhendada...»
«Kust on se, Pätzo, nähha?»
«Noh, Temma ligutas ja teggi «Piix!»
ning lubbas homme ka wel tehha...»
T ä h h e n d u s :
Kui jubba nönda kauugel luggo,
et hukkomas on Karro-Suggo –
sis tullep panna Piir.
Mis piuxop sin se Hir!
Ja kujotagge ette – omma Pessas wel!
Kus on ikka häbbematta Mel!
(7. VI 1989)
