Eri ja erinev

 

Mõned eestlased, kes on palju vene keelt lugenud-kuulanud, ei oska teha vahet sõnadel «eri» ja «erinev», sest vene keeles on need üks ja sama sõna. Olen kohanud lausa toimetajaid, kellel paistab olevat käe sees refleks sõna «eri» nähes sellele alati tähed «nev» juurde kirjutada. See on kantseliitlik peenutsemine, mis paljastab toimetaja keelelise ebakompetentsuse. «Eri» ja «erinev» ei ole sugugi üks ja sama. Kummalgi sõnal on eesti keeles oma kasulik funktsioon.

«Eri asjad» tähendab «mitte üks ja sama asi».
«Erinevad asjad» tähendab «mitte ühesugused asjad».

Sarnased kaksikud on kaks eri inimest, aga nad ei ole kaks erinevat inimest.

Kui sa näed mu laual iseäraliku embleemiga tassi ja märgid imestusega, et nägid pool tundi tagasi seda tassi ühe teise inimese laual teises linna otsas, siis selgitan ma sulle: «Ei, need on kaks eri tassi.» Need ei ole aga kaks erinevat tassi, vaid vastupidi – kaks ühesugust tassi.

Kui ühest teosest on tehtud mitu eri kordustrükki, siis ei ole kuigi tõenäoline, et need üksteisest erinevad (rohkem kui mõne detaili, äraparandatud trükivea vms. poolest). Mõnikord võivad eri kordustrükid siiski ka erinevad olla, kui eri väljaandjad on lisanud näiteks kommentaare või, ütleme, autor ise on teose uusväljaande jaoks ümber töötanud.

Enamasti on võimalik kasutada nii üht kui teist sõna. Saksamaa ja Austria on kaks eri riiki ning nad on ka kaks erinevat riiki. Vahe on nüansis.

«Kaks eri riiki» ütleme siis, kui tahame rõhutada, et nad ei ole üks ja sama riik.
«Somaalimaa ei ole osa Somaaliast. Somaalia ja Somaalimaa on kaks eri riiki.»
Me ei ütle mitte midagi selle kohta, kui sarnased või erinevad Somaalia ja Somaalimaa on, vaid ainult seda, et meie arvates ei ole korrektne pidada neid üheks ja samaks riigiks.

«Kaks erinevat riiki» ütleme siis, kui tahame rõhutada, et nad ei ole ühesugused.
«Paljude inimeste meelest ei ole Salvadori ja Honduurase vahel mingit vahet. Selline suhtumine ei ole õige. Need on kaks erinevat riiki.»
Siin peame me silmas, et paljud inimesed teavad küll, et Salvador ja Honduuras on formaalselt eri riigid (s.t. mitte üks ja sama riik), kuid arvavad, et nad on sama hästi kui üks ja sama, s.t. nende vahel ei ole sisuliselt mingit erinevust. Tegelikult on aga Salvadori ja Honduurase vahel suured erinevused. Nad ei ole mitte ainult kaks eri riiki, vaid ka kaks täiesti erinevat riiki.

Kui te satute toimetaja otsa, kes arvab, et väljend «kaks eri riiki/asutust/inimest/asja vms.» ei ole piisavalt soliidne, et seda kirjas kasutada, siis juhtige tema tähelepanu sellele, et ta on vene keele mõju all.

 

 

 

 

 

The English-speaking world: tirelessly conquering new peaks of knowledge

  

By the end of the 20th century, the English-speaking peoples were beginning to grasp the concept of measurement units that are multiples of 10, 100 and 1000 rather than 9 or 21.

By the end of the 21st century, they'll have every chance to learn that "100 kilometres" is shortened 100 km/h, not 100 KPH and "5 metres" is written 5 m, not 5 Mts.

By the end of the 22nd century, they will hopefully learn that when you transcribe languages in which the distinction between long and short vowels is important (such as Thai), it might make sense to mark a short sound with one letter and a long sound with two letters.

 

 

 

 

Mis on kõige ohtlikum mürk?

 

Küllap olete märganud, et inglise keeles nimetatakse kilokalorit tavaliselt «kaloriks» – näiteks inimese ööpäevane energiavajadus olevat 2000 kalori ringis.

See tuleb sellest, et tüüpilise ingliskeellase mõistus lihtsalt ei võta seda, et kalor on kilokalorist tuhat korda väiksem. Tema on harjunud, et 12 tolli on jalg, 3 jalga on jard jne. Sõnade kilocalorie ja calorie erinevus on tema jaoks sama, mis sõnade telephone ja phone erinevus, s.t. mitte mingisugune.

Samal põhjusel on inimese majandustegevuse tagajärjel tekkiva kohutava planeetihävitava aine nimi lühenenud carbon dioxide'ist carbon'iks, sest sõna dioxide on keskmise ingliskeellase jaoks kokkuloetamatu ja üleüldse miks peab sel asjal nii pikk nimi olema, kui võib öelda lihtsalt carbon?

Kuna meie ajakirjanikud kummardavad pimesi kõike ingliskeelset, siis on sellised nõdrameelsed sõnad nagu «süsinikuneutraalne», «süsinikujalajälg» jne. tunginud ka juba eestikeelsetesse kirjutistesse.

Kui praegune süsinikuhüsteeria samamoodi edasi läheb, siis võib olla kindel, et paarikümne aasta pärast ei oska keskmine inimene tänaval enam vastata küsimusele, mis süsinikul ja süsinikdioksiidil vahet on. Lapsed aga kasvavad üles veendumusega, et süsinik on kõige kohutavam mürk, mida maailmas iial nähtud on, sest ta ei tapa lihtsalt inimesi nagu mingi tühine kaaliumtsüaniid või sinihape, vaid terveid planeete.

Ainuke lootusesäde selles hulluses on see, et kliimausklikud saavad teada, et süsinikku sisaldavad ka nende enda kehad. Loodetavasti tekitab see neis samasuguse enesejälestuse nagu hüdrofoobidel Krulli Kuningriigis koos sellest tulenevate järeldustega.

 

 

 

 

 

 

 

 

Vene imperialistide jultunud solvang? Ee... tegelikult mitte

 

Märkasin hiljuti ühe inimese juures seinal diplomit selle kohta, et ta oli teinud edukalt läbi ühe rahvusvahelise kutseühingu koolituse ja saanud ametlikult õiguse tegutseda teatava kategooria instruktorina. Mis selle diplomi juures eelkõige tähelepanu äratas, oli toimumiskoht: «Tallin, Estonia».

Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin kuupäeva: 2022-05-25!!!!!

Niisiis, mais 2022 toimus Tallinnas õppeüritus, mille osavõtjatele anti välja värvilised pitsatiga tunnistused, kuhu oli käsitsi kirjutatud kohaks «Tallin», ja ükski eestlasest tunnistusesaaja ei öelnud korraldajatele, et kuulge, sealt on üks N puudu. Rõhutan, et koolitust ei korraldanud venelased, vaid ameeriklased.

Kuidas selline sigaduste sigadus võimalikuks sai? Kus on eestlase alandlikkuse piir? Kui seal oleks olnud «Tallin, Russia», kas siis oleks keegi häält tõstnud??