Küllap olete märganud, et inglise keeles nimetatakse kilokalorit tavaliselt «kaloriks» – näiteks inimese ööpäevane energiavajadus olevat 2000 kalori ringis.
See tuleb sellest, et tüüpilise ingliskeellase mõistus lihtsalt ei võta seda, et kalor on kilokalorist tuhat korda väiksem. Tema on harjunud, et 12 tolli on jalg, 3 jalga on jard jne. Sõnade kilocalorie ja calorie erinevus on tema jaoks sama, mis sõnade telephone ja phone erinevus, s.t. mitte mingisugune.
Samal põhjusel on inimese majandustegevuse tagajärjel tekkiva kohutava planeetihävitava aine nimi lühenenud carbon dioxide'ist carbon'iks, sest sõna dioxide on keskmise ingliskeellase jaoks kokkuloetamatu ja üleüldse miks peab sel asjal nii pikk nimi olema, kui võib öelda lihtsalt carbon?
Kuna meie ajakirjanikud kummardavad pimesi kõike ingliskeelset, siis on sellised nõdrameelsed sõnad nagu «süsinikuneutraalne», «süsinikujalajälg» jne. tunginud ka juba eestikeelsetesse kirjutistesse.
Kui praegune süsinikuhüsteeria samamoodi edasi läheb, siis võib olla kindel, et paarikümne aasta pärast ei oska keskmine inimene tänaval enam vastata küsimusele, mis süsinikul ja süsinikdioksiidil vahet on. Lapsed aga kasvavad üles veendumusega, et süsinik on kõige kohutavam mürk, mida maailmas iial nähtud on, sest ta ei tapa lihtsalt inimesi nagu mingi tühine kaaliumtsüaniid või sinihape, vaid terveid planeete.
Ainuke lootusesäde selles hulluses on see, et kliimausklikud saavad teada, et süsinikku sisaldavad ka nende enda kehad. Loodetavasti tekitab see neis samasuguse enesejälestuse nagu hüdrofoobidel Krulli Kuningriigis koos sellest tulenevate järeldustega.
No comments:
Post a Comment