«Вы» и «ты» на эстонском языке

 

Принцип использования «ты» и «Вы» тот же, что в русском языке, но есть кое-какие отличия:

1. Эстонцы легче, чем русские, переходят на «ты», особенно молодые люди. Например, к коллегам по работе обычно обращаются на «ты» как в частных фирмах, так и в госучреждениях.

2. На интернет-форумах обычно и к незнакомым обращаются на «ты».

3. У эстонцев нет такого, что два человека за столом на «ты», а в офисе переходят на «Вы». Кто перешёл на «ты», тот везде на «ты». Исключение: к судье во время судебного заседания всегда обращаются «Вы» и он тебе тоже говорит «Вы», хотя после процесса в неформальной беседе вы можете быть на «ты». Возможно, что есть и другие похожие формальные ситуации, хотя я помню, например, случай, когда президент обратился и премьер-министру публично на «ты».

4. Нет такого, что 20-летний называет 40-летнего «Вы», а тот его «ты». Либо оба говорят «Вы», либо оба «ты». Только ребёнку говорят всегда «ты», но взрослый может разрешить ребёнку называть себя тоже «ты». Также бывает, что парень обращается к симпатичной девушке на «ты», а она отвечает на «Вы», чтобы создать дистанцию.

 

Список моих статей на русском языке

 

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку или если у Вас есть идеи, как сформулировать что-то иначе, так чтобы это было понятнее для учащихся, напишите, пожалуйста, комментарий.

 
 
 
 

Keelefirma õpetab keelekandjatega toime tulema

 

See pilt tõendab, et huvikoolis Optimum Semper OÜ koostavad tööpakkumisi inimesed, kes ei oska eesti keelt. Ma ei loodaks väga palju sellise firma keeleõpetajatelt, kus tööpakkumist ei loe enne avaldamist läbi ükski eestlane.

Nagu teab iga eesti lapski, tähendab keelekandja pealekaebajat. Näiteks: «Keelekandjaks oli ta oma õde, kes kõik vanematele ära rääkis.»

See kuulutus toob paraku päevavalgele tõsise probleemi – eesti keeles ei ole õigupoolest sellist sõna, mis vastaks venekeelsele väljendile носитель языка. Tavaline asi on kuulda eestlasi parema puudumisel native speaker ütlemas.

Mina kasutan juba ammu sõna emakeellane, mis annab täpselt edasi selle mõiste sisu. Kui jutt on konkreetsest keelest, siis võib öelda ingliskeellane ehk «inglise-emakeellane», mis tähendab «inimene, kelle emakeel on inglise keel», venekeellane ehk «vene-emakeellane» jne. Kogemus näitab, et inimesed saavad raskusteta aru, mida nende sõnadega silmas peetakse, ja ükski pole veel kulmu kergitanud.

Soovitan selle sõna üleüldiselt kasutusele võtta.

 

 

 

 

Kuidas ma suahiili keele numbreid õppisin

 

Arvsõnad 0 kuni 10 kõlavad suahiili keeles nõnda:

(Ma panin siia pildi teiselt saidilt, et te jääksite uskuma, et see ei ole mingi rumal nali, vaid suahiili keel ongi päriselt selline.)

Nagu näeme, on 8–10 järjekorda kerge meelde jätta: kõigepealt tuleb nane, siis tisa ja siis kumi. Täiesti loogiline.

Kuidas aga suuta meeles pidada, et 6 on sita ja 7 on saba, mitte vastupidi? Ootuspärane oleks ju, et enne tõstab loom saba üles ja siis tuleb see teine asi.

Tegelikult ei pea suahiili keel (mõistagi) järgima meie loogikat, vaid ikka oma kodukandi oma. Täpsemalt sellist:

Jõehobul, kelle peamine levila asub teatavasti just nimelt Ida-Aafrikas, olevat komme rooja väljutades see sabaga laiali pilduda. Sellepärast on sita (hetke võrra) varem kui saba!

 

 

P.S. Nali naljaks, aga üldiselt on suahiili keel hästi huvitav. Soovitan õppida!

 

 

  

Estonian Pig Latin

Estonian children have a mock language that is an analog of Pig Latin. It's called the Bi language (bi-keel, pronounced [bii keel]). It works by adding the syllable "bi" (always stressed, pronounced short or long, depending on the word) to every word.

 

The first thing a child learns in the Bi language is usually this sentence:

Sibina obiled lobill. (Sina oled loll.) – You are stupid.

That's usually enough for a (native Estonian) child to gain intuitive understanding of the language – although I remember a friend asking me to compile a dictionary of the Bi language for him, because he was unable to figure it out on his own.

I didn't do that dictionary and I couldn't explain the rules either. I just knew intuitively what was right and what wasn't, just like I know how to say things in actual Estonian.

Only as a grown-up, I was gradually able to come up with the algorithm of turning Estonian words into Bi language words.

 

Actually, there is only one rule: "bi" is added after the stressed vowel. It becomes stressed and takes the length of the vowel after which it has been inserted.

 

The simplest case is where the stressed vowel is short, as is the case with the all the three words in the above example:

sina [sina] (you) becomes sibina [sibina]

oled [oled] (to be, 2nd Sg) becomes obiled [obiled]

loll [loll'] (stupid; fool, idiot) becomes lobill [lobill']

 

When the stressed vowel is long, it becomes short and "bii" is added.

 

kool [kool'] (school) becomes kobiil [kobiil']

jäätis [jäät'is] (ice cream) becomes jäbiitis [jäbiit'is]

maa (land) becomes mabii [mabii]

 

The 2nd and 3rd length (which is usually not marked in writing) is preserved. Thus

kooli [kool'i](II) (of school) becomes kobiili [kobiil'i](II)

kooli [kool'i](III) (to school) becomes kobiili [kobiil'i](III)

 

The same applies to the one-open-syllable words such as ma" which, when spoken alone, is actually pronounced the same as maa. Thus

ma (I, short form) becomes mabii [mabii]

ka (too, also) becomes kabii [kabii]

etc.

 

Curiously, the Bi-language teaches us that the Estonian language instinct holds only the first vowel in a diphthong for stressed, even though the two vowels in a diphthong are in the same syllable. Thus:

auto [au-to] (car) becomes abiuto [a-biu-to]

teater [tea-ter] (theatre) becomes tebiater [te-bia-ter]

ei [ei] (no) becomes ebii [e-bii]

naine [nai-ne] (woman) becomes nabiine [na-bii-ne]

aiand [ai-and] (market garden) becomes abiiand [a-bii-and]

 

The word duo (duo), however, is pronouced not as a diphthong, but [duu-o], therefore it becomes dubiio [du-bii-o].

 

In most Estonian words, the stress is on the first syllable, but in some words it's not.

debiilik [de-bii-lik] (retard, imbecile) becomes debibiilik [de-bi-bii-lik]

 

Note the difference between

bioloog [bio-loog] (biologist) > bibioloog [bi-bio-loog]

and

bioloogia [bio-loo-gja] (biology) > biolobiigia [bio-lo-bii-gja]

 

Words that have two stresses, get two "bi's" added:

veoauto [veo-au-to] (truck) becomes vebioabiuto [ve-bio-a-biu-to]

laualamp [lau-a-lamp] (desk lamp) becomes labiualabimp [la-biu-a-la-bimp]

võõrkeel [võõr-keel] (foreign language) becomes võbiirkebiil [võ-biir-ke-biil]

 

However, a compound word that has only one stressed syllable, doesn't:

poolsaar [pool-saar] (peninsula) becomes pobiilsaar [po-biil-saar]

tainapea [tai-na-bea] (dunderhead, nitwit) becomes tabiinapea [ta-bii-na-bea]