Sada aastat vana poliitbrošüür (1/8)

Ükskord hakkas mulle antikvariaadis silma 29-leheküljeline raamatuke, mille sisuks oli ühe erakonna asutamiskoosolek Tallinnas 1905. aastal.

See on üks vaimustavamaid näidiseid vanaaegsest eesti keelest, mida ma näinud olen, ja lisaks sellele põnev autentne pilk poliitikaellu Eestis 1905. aastal – hoopis teisest vaatevinklist kui koolis õpetatakse.

 

Eestimaa konstitutsionilise erakonna asutamine

Tallinnas, 1905.

Trükitud ajalehe «Walguse» trükikojas

Eestimaa konstitutsionilise erakonna eeskawa-eelplaan

1. Riigikorra täiendamine seaduseandwa riigiwolikogu läbi konstitutsionlise ehk kitsendatud isewalitsuse põhjal sellel põhjusmõttel, et ükski üleüldine riigiseadus ilma riigiwolikogu heaks kiitmiseta maksma pandud ei wõi saada.

2. Lõpulik riigiwolikogusse walimise korra kindlaks määramine niisugusel wiisil, et kõik elanikkude kihid walimistest osa wõiwad wõtta.

3. Seaduslik südametunnistuse-wabaduse, isikupuutumatause, kõne- ja trüki-, seltside- ning kooskäimise-wabaduse maksma panemine; kõigi usuwabadust kitsendawate määruste ärakautamine.

4. Riigiametnikkude wastutawus seaduse ees ja kohtuniku-seisuse täielik iseseiswus, kuna korraldwalt walitsuselt (administratsionilt) woli ära wõetakse, kohtu asjade wahele ennast segada.

5. Kõigi riigikodanikkude ühtlustamine seaduse ees, kuna kõik üksikute rahwakihtide, usutunnistuste ja rahwuste õiguseid kitsendawad määrused ära kautatakse.

6. Kõigi kohaliste keelte tarwitamise wabadus awalises ja kogukondlises elus ning kohtu ees; kohalisi keeli tundwate ametnikkude seadmine kohtu ja walitsuse kohtade peale.

7. Wabadus riikliste õigustega koolisi kogukondlisel ja erakulul asutada ning õigus õpetuse keelt walida ja koolmeistrisi ametisse wõtta.

8. Riiklised keskkoolid kohaliste õpetuskeeltega.

9. Maksuta, sunduslik rahwakooli-õpetus.

10. Täielik iseseiswus ülikoolidele ja kohaliste rahwakeelte tarwitamine nendes õpetuskeeltena.

11. Ühiskondlise seaduseandmise korraldamine kõigi töödtegewate rahwakihtide elutingimuste parandamise ja tööwõtjate ning tööandjate, kui ka maarentnikkude ning rendi peale andjate wahekorra kindla äramääramise abil.

12. Maksuolude korraldamine sell kombel, et maksudekoorem õiglaselt ja ühetasa ära jagatakse, niihästi üksikute maksumaksjate kui ka üksikute riigiosade wahel. Õiglane tarihwi-, aktsisi- ja tolli-politik ning ühemääraline riigi sissetulekute tarwitamine kõigi riigiosade hariduse ja jõukuse tõstmiseks.

13. Riikliste walitsusasutuste korraldamine sell kombel, et neile wõimalikult laialine iseseiswus antakse ja nad rahwa tarwiduste kohaselt sisse seatakse.

14. Kohaliste seaduste andmise lahutamine üleüldisest riiklisest seaduseandmisest, kuna, riigi ühtsust täieste hoides, ühesuguste oludega maakohtades iseäralised rahwa wolikogud asutatakse, mis kohalisi, maakohale eraldiselt antawaid ja ainult kohaliselt makswaid seaduseid teewad.

15. Omawalitsuse asutustele ja ametnikkudele täielik iseseiswus kogukondliste kasude edendamiseks linnas ja maal anda.

16. Maaomawalitsuse korraldamine Balti gubermangudes sell kombel, et kõigi kogukondliste maksude maksjate saadikud temast osa wõtta lastakse.

Eestimaa konstitutsionilise erakonna eeskawa-eelplaani täienduseks

4. nowembri koosolekul ettekantud eeskawa-eelplaanile on ajutine korraldamise toimekond weel järgmised kaks punkti juurde lisanud.

17. Rahwakainuse püiete edendamine, joowastawate jookide müimise seaduste parandamine ning rahwa terwisele ja kombelisele elule kahju tegewate monopoli poodide ära kautamine.

18. Põllupidamise olude korraldamine järgmiste abinõudega:

a) Talumaade müimisega ruttamine ja müimise tingimiste kergendamine.

b) Weikeste kohtade asutamise edendamine, kirikumõisade päralt olewate talumaade äramüimine, kroonumõisade ära jagamine talukohtadeks.

d) Maal elutsewa, mitte põllutööst end toitwa rahwa paigaleasutamine maatükkide ostmise kergendamise abil.

e) Laenuandmine riigi poolt laialisel määral ja weikeste protsentidega, ülemal pool tähtede a–d all tähendatud otstarbeteks, kui ka senini tasumata jäetud ostuhinna wõlgade äramaksmiseks, mis ära müidud talukohtade ostjad müijatele wõlgnewad. Ühe osa ostusumma wõtmine kroonu peale, samal mõedul nagu 3. nowembril 1905 antud Kõigekõrgemas käsukirjas sisemise riigi taluwaldadele lahtiostu maksud kingitud on.

g) Wahe-asutuste soetamine, mis lepingu tegija soowi peale ära määrab, kui palju renti ehk ostuhinda talumaa pealt wõtta wõib.

h) Talukohtade kõige pisema suuruse kohta makswate seaduse määruste ära muutmine sell kombel, et lubatud on talukohast alla kõige pisemat määra suuri maatükkisi ära lahutada, kui maatüki omandaja koguniste mitte põllutööst ei ela wõi ainult osalt, ehk kui ära lahutatawat maatükki tööstuslisteks otstarbeteks tarwitatakse. Talukoht ise aga peab kõige wähemalt kõige pisema määrani suur olema.

i) Talukogukonna seaduste parandamine ja põllupidamise olude ülewaatamine.

k) Põllutööliste elutingimiste parandamine, näituseks sell kombel, et nende elukorterisi paremine korraldatakse, laste eest wanemate töös olemise ajal hoolitsetakse, töölisi wanuses, tööjõuetuse ja haiguse ajal ülewal peetakse.

l) Põlluasjanduslise hariduse edendamine elukutseliste koolide asutamise abil.

m) Kõigi põlluasjandusliste tööstuse arude ja põllusaadustega kauplemise edendamine, iseäranis wäljamaale wedamise tingimiste kergitamine ja kaubaturude juurdemuretsemine.

Peale seda tehti 2. punkt rohkem selgemaks saamise pärast järgmisel kombel ümber:

Punkt 2. Lõpulik riigiwolikogusse walimise wiisi ära määramine üleüldise, salajase, aga mitte ühesuguse ja otsekohese walimise õiguse põhjal, mis kõigile rahwakihtidele, ka waranduseta inimesed sinna juurde arwatud, riigiwolikogusse walimistest osawõtmise wõimalikuks teeb, nimelt sellel määral, kuidas nemad riigi kohta tähtsad on.

Eestimaa

konstitutsionilise erakonna asutamine

Korraldawa toimekonna kutset kuulda wõttes oli hulk härrasi 16. nowembri õhtul wanasse börse saali uue erakonna asutamisele kokku tulnud. Palju wõeraid oli sunnitud ukse eest ümber pöörama, sest et saal, kuhu umbes 700 inimest sisse mahub, kutsutuid puupüsti täis oli. Esimese koosoleku eesistuja, ajalehe toimetaja Chr. Mickwitz, awas kell 1/4 9 koosoleku; ühtlasi waliti ta juhatajaks. Tema ettepanekul waliti härrad maakonna saadik baron Schilling Padast, riigibanga siinse osakonna direktor Besobrasow ja ajalehe toimetaja Kõrw eesistuja abilisteks, härrad adwokat Daugul ja ajalehe toimetaja Dr. Schiemann kirjatoimetajateks.

järgmine osa