eelmine osa
<1-025-3>
Sest Vastukaalu-Manner
polnud ju tegelikult midagi muud kui päikesemüüt.
Mis asi on päikesemüüt??
Originaalis (lk. 24) ongi solar myth.
Sõna-sõnalt on see tõesti «päikesemüüt». Ainuke probleem on, et see sõna ei
tähenda eesti keeles mitte midagi. Ma saan aru, tõlkijal on pohui – solar
on «päikese» ja myth on «müüt», nii et keegi ei saa ette heita, et oleks
valesti tõlgitud, ning see, et eesti lugeja midagi aru ei saa, ei ole ometi
põhjus hakata järele uurima, ega solar myth äkki mingi piltlik
väljend ei ole.
Umbes pool minutit otsimist viis mu
selliste definitsioonideni:
a traditional story (as a folk tale or
legend) that is interpreted as an explanation of the course, motion, or
influence of the sun
a myth explaining or allegorizing the
origin or movement of the sun
Ühesõnaga, solar myth tähendab
ülekantud mõttes rahvasuus väljamõeldud selgitust mingile arusaamatule
loodusnähtusele. Minu inglise–eesti idioomisõnaraamatus ja inglise–saksa
sõnaraamatus seda väljendit kahjuks ei ole. Vaatasin sünonüümisõnastikust sõnade
«müüt», «legend», «uskumus» ja «lora» sünonüüme ega saanud targemaks.
«Vananaiste loba»?? Ei ole täpne vaste, aga vähemalt eestikeelne, erinevalt
«päikesemüüdist». Kuni parem pähe tuleb, läheb see.
Sest Vastukaalu-Manner polnud
ju tegelikult midagi muud kui vananaiste loba.
<1-025-3>
Sest Vastukaalu-Manner
polnud ju tegelikult midagi muud kui [vananaiste loba].
«Muidugi on see
olemas,» ütles patriits. «Kuigi see pole kullast, on kuld seal tõesti
kaunis tavaline. [---]»
Loomulikult ei räägi eestlased nii.
Sest Vastukaalu-Manner
polnud ju tegelikult midagi muud kui vananaiste loba.
«Muidugi on ta
olemas,» ütles patriits. «Kuigi ta pole kullast, on kuld seal tõesti
kaunis tavaline. [---]»
<1-025-4>
«Kuigi [ta] pole kullast,
on kuld seal tõesti kaunis tavaline. Enamiku selle massist annavad
suured oktiroonilademed sügaval maakoores. [---]»
Siin on «selle» eksitav, sest jutt ei käi
kulla, vaid mandri massist.
«Kuigi ta pole kullast,
on kuld seal tõesti kaunis tavaline. Enamiku tema massist annavad suured
oktiroonilademed sügaval maakoores. [---]»
<1-026-1>
«Ma võin sulle samahästi
öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel isandatel on mingi
ühendus Agatea keisriga, [---]»
Isandatel? Äkki valitsejatel? «Isand» on nii
mitmetähenduslik sõna. Originaalis (lk. 25) on lausa Lords of the Circle Sea.
See võib tähendada isegi mingit kindlat organit (nagu Eesti Linnade Liit). Kuna
aga inglise keeles on suure algustähe kasutamine nii meelevaldne nagu on, ei
saa sellest fraasist kindlaid järeldusi teha. Lords peaks aga selles
kontekstis küll «valitsejad» olema.
Mind häirib natuke ka «sama hästi»
kokkukirjutamine, aga see on lubatud ja mul ei ole alust tõlkijale oma maitset
peale suruda.
«Ma võin sulle samahästi
öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel valitsejatel on mingi
ühendus Agatea keisriga, [---]»
<1-026-2>
«Ma võin sulle samahästi
öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel [valitsejatel] on mingi
ühendus Agatea keisriga, [---]»
«Mingi» kõlab siin pentsikult (mitte
Kakslille-pentsikult, vaid päris pentsikult). See jätab mulje, nagu ütlejal ei
oleks erilist ettekujutust, milline see ühendus on – ta lihtsalt teab, et mingi
ühendus on. On aga loogiline arvata, et Ankhi patriitsil oli mõnevõrra konkreetsemat
infot, ning sellele vihjab ka tema järgnev jutt.
Originaalis (lk. 25) on some, mis
selles kontekstis ei viita liigile, vaid hulgale – s.t. mitte et some kind
of contact, vaid some amount/intensity of contact – eesti keeli, et
nad on m õ n i n g a l m ä ä r a l ühenduses.
Kuna see on üsna kõrvaline detail, siis piisab
kui tõlkida see nii:
«Ma võin sulle samahästi
öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel valitsejatel on teatav
ühendus Agatea keisriga, [---]»
<1-026-3>
Sinust saabki tema giid,
Rincewind, saab selle v a a t a m i
s h i m u l i k u Kakslille
teejuht.
Ma arvan, et «teadmishimuline» on siin parem
analoogia kui «uudishimulik».
Sinust saabki tema giid,
Rincewind, saab selle v a a t a m i
s h i m u l i s e Kakslille teejuht.
<1-026-4>
Sa hoolitsed, et
koju naastes räägib ta meie väikesest kodumaast head.
«Hoolitsed, et» ei kõla muidugi hästi.
Mulle tundus algul, et «räägib» asemel peaks
olema «räägiks», aga, tükk aega järele mõelnud, leian, et võib ka nii. Mina
ütleks pigem «hoolitse selle eest, et ta siia tuleks» kui «hoolitse selle eest,
et ta siia tuleb», aga ma ei söanda väita, et teine vale on.
Sa hoolitsed selle eest,
et koju naastes räägib ta meie väikesest kodumaast head.
<1-027-1>
Kohutav meie maale, sest
Agatea keiser hoolitseb oma alamate eest ja teeks meid üheainsa
sõrmeliigutusega kindlasti pihuks ja põrmuks. Pelga sõrmeliigutusega. Ja see
oleks kohutav sulle, Rincewind, sest [---]»
Kui isikuline asesõna on rõhutatud,
kasutatakse pikka vormi. Elementaarne kuidagi nagu.
Kohutav meie maale, sest
Agatea keiser hoolitseb oma alamate eest ja teeks meid üheainsa
sõrmeliigutusega kindlasti pihuks ja põrmuks. Pelga sõrmeliigutusega. Ja see
oleks kohutav sinule, Rincewind, sest [---]»
Iseasi kui oleks «Ja see oleks sulle kohutav»
– rõhuga sõnal «kohutav». Siin aga on kohutavusest juba enne räägitud ja
tsiteeritud lause mõte on selles, et see ei ole kohutav mitte ainult meie
maale, vaid ka sinule.
No comments:
Post a Comment