Esmaspäev
Täna nagu eilegi ei püüdnud lind minu lähenedes elutut asja teeselda, vaid liigutas natuke pead siia-sinna. Ma võtan seda hea märgina – ta on minuga ära harjunud ega karda enam, et ma ta ära söön. Siiski ei tee ma rõduust lahti enne kui pojad on välja koorunud ja emalind neile süüa tooma lendab. Pole mõtet talle haudumise ajal liigset stressi tekitada.
Päeval sadas mõnda aega vihma, aga tuult ei olnud, nii et rõdu peale ei tulnud vett üldse või kui, siis väga vähe. (Mõistagi tean ma, et linnud on harjunud elama loodusjõudude meelevallas ilma kilejope ja vihmavarjuta.)
Teisipäev
Hommikul kella 6-7 ajal on õues hästi palju vareste kraaksumist. Näha neid küll ei ole. Alates umbes kella 8-st on rahu ja vaikus, väga harva mõni kauge kraaksatus.
Ei tea, kas musträstal on nii palju oidu peas, et sel ajal, kui ümberringi varesed kraaksuvad, pesal istuda, ja minna poegadele süüa otsima alles hiljem, kui vareste aktiivsus väiksem on?
Esialgu rõdul midagi ei toimu. Lind istub ja haub, muutes aeg-ajalt asendit. Võõraid linde märgata ei ole, välja arvatud üks varblane, kes enamikel päevadel mõnda aega köögirõdul laulmas käib. Aga tema ei ole muidugi ohtlik.
No comments:
Post a Comment