<1-036-1>
Pikk sessioon Hooraaukude
juures andis arvukalt värvilisi ja õpetlikke pilte, mida Rincewind ka
arvukalt salaja endale jättis, [---].
See kõlab kuidagi veidralt. Parem on:
Pikk sessioon Hooraaukude
juures andis arvukalt värvilisi ja õpetlikke pilte, millest Rincewind mitu
tükki salaja endale jättis, [---].
Ma hakkasin tegelikult kõhklema, kas ma siin
mitte tähendust ei moonuta – «arvukalt» võib olla palju rohkem kui «mitu
tükki». Sellepärast vaatasin originaali (lk. 36):
A prolonged session at the Whore Pits
produced a number of colorful and instructive photos, a number of which Rincewind concealed [---].
Tuleb siiski välja, et minul on õigus ja
hoopis tõlkija pingutas üle.
Muide, tsiteeritud ingliskeelsest lausest on
ilmekalt näha, kuidas ingliskeellasi ei häiri sõnadekordus (ühes lauses kaks
korda a number of), mille iga eesti õpetaja (kuid kahjuks mitte
tõlkeraamatutoimetaja) kõhklemata ära parandaks.
<1-036-2>
«Roosa on otsas! [---]
Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake! Klapib?»
Kas te suudate ette kujutada, et eesti keeles
kunagi nii räägitaks? Sõna «klapib» tähendab, et arvel on hinnad õigesti kokku
liidetud vms. Siia käib iseenesestmõistetavalt:
«Roosa on otsas! [---]
Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake! Selge?»
<1-037-1>
«Pööra aeglaselt ringi,»
ütles hääl, mis kõlas nagu musta siidi sahin. «Või jäta oma neerudega
jumalaga.»
Kaks kaasaütlevat järjest ei ole muidugi hea
stiil ja pole mingit põhjust «või» ees uut lauset alustada (ehkki inglise
keeles võib nii olla).
«Pööra aeglaselt ringi,»
ütles hääl, mis kõlas nagu musta siidi sahin, «või jäta oma neerudega hüvasti.»
<1-037-2>
«Terekest!» ütles
Rincewind nõrgalt. Ta märkas, kuidas mõne jardi kaugusel kergitasid kaks
ebasümpaatset meest Pagasi kaant ja osutasid erutatult kullakottidele. Withel
muigas. See muutis mehe armilise näo hirmuäratavaks.
«Ma tean sind,» ütles ta.
«Sa oled nurgavõlur. Mis a s i see on?»
See on hämmastav, kuidas ingliskeellased
rõhutavad taolistes küsimustes eestlase seisukohalt täiesti ebaloogilist sõna.
Ma näen taolisi näiteid sageli. Eestlane rõhutaks siin mõistagi sõna «see».
Ma vaatasin huvi pärast
originaali (lk. 37) ja siis sai mulle selgeks, miks tõlkija nii tõlkis. Inglise
keeles on «What is that thing?» s.t. «Mis asi see a s i
on?»
Eesti keelele on tüüpiline
kasutada teatud liigseid sõnu (sagedasim nendest on «ära»), mida ei ole
tegelikult vaja, kuid milleta meil on tunne, et midagi on puudu. Näiteks on
soome keeles täiesti tavaline öelda «Hän joi koko viinan,» kuid eestlane ütleks
ikka «Ta jõi kogu viina ära,» sest «Ta jõi kogu viina,» (rääkides on aru
saada, et on II välde) oleks küll grammatiliselt korrektne, aga kõlaks
veidralt.
Samamoodi oleks «Mis see
on?» või «Kes tuli?» grammatiliselt korrektne, aga meil on ikka mingi sisemine
tung küsida hoopis «Mis asi see on?» ja «Kesse tuli?» (kirjutades
«Kes see tuli?»)
Samal põhjusel ei lukusta
eestlaste ülisuur enamus uksi, vaid paneb lukku, ei riietu, vaid paneb
riidesse, ei uinu, vaid jääb magama, ehkki peast põrunud
filoloogid võitlevad juba aastakümneid taoliste väljendite vastu nagu don
Quijote tuuleveskitega. Saaks ikka keele nii lühikeseks teha kui võimalik! Aga
see ei õnnestu. Eesti rahvas ei lähe sellega kuidagi kaasa. Me armastame
sellist väikest sõnaliiasust, see on meil veres. Püüdke öelda kellelegi «Mine
ära!» või «Mine minema!» asemel «Lahku!». No ei ole üldse see!
Niisiis, tuleme oma
lammaste juurde tagasi. Väljendis «Mis asi see on?» ei vasta sõna «asi» mitte
ingliskeelsele sõnale thing, vaid on tähenduseta liigsõna. Kui tahta
väga täpne olla, võiks eeltoodud raamatulauset tõlkida «Mis see a s i
on?» või «Mis asi see a s j a n
d u s on?», aga ma arvan, et originaali
mõtte annab piisavalt hästi ja loomulikus eesti keeles edasi:
«Terekest,» ütles
Rincewind nõrgalt. Ta märkas, kuidas mõne meetri kaugusel kergitasid kaks
ebasümpaatset meest Pagasi kaant ja osutasid erutatult kullakottidele. Withel
muigas. See muutis mehe armilise näo hirmuäratavaks.
«Ma tean sind,» ütles ta.
«Sa oled nurgavõlur. Mis asi s e e on?»
Jard on 3 jalga ehk umbes 91 cm, seega on mõni
jard sama, mis mõni meeter.
Viimasel hetkel hakkas veel silma, et kui
Rincewind teretas n õ r g a l t , siis
võiks selle lause lõpus hüüumärgi komaga asendada.
Samuti hakkas viimasel hetkel silma, et kui
inglise keeles on I know you, siis tuleb alati mõelda, kas eesti keeles
on «tean» või «tunnen». Vene ja inglise keeles ei eristata inimese teadmist ja
tundmist, vaid kuulaja peab selle kontekstist ära arvama, eesti keelde ei või
aga «teadmist» mehaaniliselt teadmiseks tõlkida – ehkki paljud tõlkijad kahjuks
teevad seda.
Siin on nii ja naa, aga «tean» tundub parem,
sest järgmine lause viitab sellele, et Withel pidas silmas Rincewindi olemusega
kursis olemist, mitte temaga tuttav olemist.
No comments:
Post a Comment