<1-041-1>
Igal juhul, ütles võlur
endale südamevärinal, see neetud kaadervärk tuleb talle järele.
Kellele «talle»? Rincewind mõtles siin ju
iseennast. Pöörake tähelepanu sõnadele «ütles võlur e n d a l e ».
Ka mehaaniliselt inglise keelest ümberpandud
sõnadejärjekord ei vasta siin eesti keele reeglitele.
Igal juhul, ütles võlur
endale südamevärinal, tuleb see neetud kaadervärk mulle järele.
<1-041-2>
«Ega see enne järele
ei jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl [---].
Loomulikult käib siia «ta».
«Ega ta enne järele
ei jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl [---].
<1-041-3>
«Ega [ta] enne järele ei
jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.
Nüüd jõudsime ühe kõige häirivama asjani eesti
keele mõttetu reeglijäikuse juures.
Nimelt kehtib reegel, et kui «kui» väljendab
võrdlust, siis ei käi tema ette koma («sa oled loll kui saabas), kui aga
eraldab kõrvallauset, siis käib («sa oled loll, kui sinna lähed»). Mis aga saab
siis, kui on üheaegselt kõrvallause ja võrdlus?
Taolistel juhtudel võib lause muutuda
kahemõtteliseks. Sellepärast järgin mina reeglit, et võrdluse-mittekoma on
tugevam kui kõrvallause-koma. Näiteks:
«Ma võtan rohkem kui tohib,» tähendab, et teatud
koguse võtmine on lubatud, aga mina võtan sellest rohkem.
«Ma võtan rohkem, kui tohib,» tähendab, et kui
võib, siis võtan ma veel.
«See oli enne kui me koju läksime,» tähendab,
et see oli meie kojuminekust varem.
«See oli enne, kui me koju läksime,» tähendab,
et see oli meie kojumineku ajal, praegusest varem.
«Me hakkame töötama paremini kui Anne hakkab,»
tähendab, et meie hakkame töötama paremini kui Anne.
«Me hakkame töötama paremini, kui Anne
hakkab,» tähendab, et kui Anne hakkab paremini töötama, siis hakkame ka meie.
«Nüüd ei jää küll muud üle kui hästi järele
mõelda,» tähendab, et nüüd on meil vältimatu hästi järele mõelda.
«Nüüd ei jää küll muud üle, kui hästi järele
mõelda,» tähendab, et kui hästi järele mõelda, siis ei jää nüüd muud üle kui see,
mida kuskil eelmistes lausetes mainiti. (Jah, see tundub halva stiilina, aga ma
kujutan ette, et mõnes kontekstis võib selline lauseehitus siiski kasutatav
olla.)
Paraku paneb iga keeletoimetaja silma
pilgutamata nendesse lausetesse koma, pööramata vähimatki tähelepanu
tähendusele. Ma ei ole veel kohanud ühtegi, kellel oleks nii palju loogilise
mõtlemise võimet, et aru saada, et taolised laused on kahemõttelised ja
kahemõttelisuse kõrvaldamiseks on hädavajalik kõrvallause-koma reeglist kõrvale
kalduda. Ei, selleni filoloogi mõistus ei küüni. Tagajärg on see, et taolisi
lauseid ei saa üldse kasutada, vaid nad tuleb sootuks teisiti sõnastada.
Vaadeldavas lauses o n võrdlus: mitte
«juhul, kui», vaid «enne kui». Ei öelda, et «kui sa alla annad, siis...» vaid
jutt on sellest, et teatav sündmus ei toimu enne sinu allaandmist. Järelikult
oleks koma eksitav.
«Ega ta enne järele ei jäta
kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.
<1-041-4>
«Ega [ta] enne järele ei
jäta kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.
On täiesti arusaamatu, mida otsivad sellisest
kohast sõnad «vestlust alustades». Selgus tekib alles originaali vaadates (lk.
42): said a small voice conversationally. Vestluse alustamisega ei ole
siin muidugi midagi pistmist. Conversationally tähendab sellist
mitteformaalset, familiaarset, semulikku rääkimisviisi, aga head eestikeelset
tõlkevastet ma nii hoobilt öelda ei oskagi.
Silveti sõnaraamatus seda sõna huvitaval
kombel polegi, ainult conversational on «konversatsiooniline,
vestluslik; kõnekeelne; jutukas». Need väljendavad kõik paraku tähendusi, mis
meid hetkel edasi ei aita.
Oxford-Dudeni inglise-saksa sõnaraamat seostab
huvitaval kombel samuti sõna conversationally vestluse alustamisega.
Heakene küll, pildipaharet võis ju tõesti öelda seda, mis ta ütles, j u t u h a k a t u s e k s , aga selline
väljendumine eeldaks minu meelest seda, et me esitame juhtunut jutuhakataja
vaatevinklist: «A ütles B-le seda ja seda jutuhakatuseks,» mitte «A kuulis B-lt
seda ja seda jutuhakatuseks». Niisiis uurime edasi.
Oxfordi seletussõnaraamat ei annagi sõnale conversationally
seletust. Seal on vaid, et conversation tähendab an informal spoken
exchange of news and ideas between two or more people ning selle sõna
tuletised on omadussõna conversational ja määrsõna conversationally.
V e s t l e v a l t ? No ei. Uurime edasi.
Oxfordi tesauruses on sõna conversationally esitatud ainult sõna conversational
tuletisena. Sellele on omakorda antud mitte küll sünonüüme, kuid kaks
tähendust: 1) of or in conversation ja 2) colloquial.
Voh! See colloquial oli see, mida ma
taga ajasin. Tsiteeritud lauses on selge, et autor kasutab (nagu sageli
tehakse) sõna conversationally tähenduses colloquially. Viimast
Silvetis ei ole, kuid on colloquial – «kõnekeelne, argikeelne». Ka
Oxford-Duden ütleb umgangssprachlich. Tõepoolest tähendab colloquial
üldiselt m i t t e f o r m a a l s e
t k e e l e p r u u k i , aga siin
autori nüanss ikka teine – jutt ei ole argisest keelekasutusest, vaid
familiaarsest pöördumisviisist. Oxfordi tesaurus annab sõna colloquial
tähenduseks muuhulgas informal ja sünonüümiks chatty.
Seega jõuame tagasi minu algideeni: pildipaharet t e g i Rincewindiga j u t t u , ütles midagi s u u s o o j a k s , nagu muuseas;
võib-olla ka tahtis lihtsalt midagi öelda, et vestlust alustada, aga on selge,
et selle rääkimisviisi iseloomustamiseks ei sobi sõnad «vestlust alustades»,
sest on niigi ilmselge, et kui üks vaikiv olend teisele vaikivale
(kõnevõimelisele) olendile midagi ütleb, siis on see vestluse alguseks. Pealegi
ei tea me, mis oli pildipahareti motiiv, sest me kirjeldame praegu seda,
mida tajus Rincewind, kelle poole pöörduti.
Seega pigem midagi sellist:
«Ega ta enne järele ei jäta
kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl nagu muuseas.
Täpsem oleks «nähes välja, nagu ta oleks
lihtsalt tahtnud kuidagi Rincewindiga vestlust alustada» vms., aga see teeks
lause liiga pikaks ja keeruliseks.
No comments:
Post a Comment