<1-013-4>
Hugh märkas veel midagi ja
oleks peaaegu puterdama hakanud.
Mis «puterdama»?? See sõna tähendab
ebakindlalt-segaselt rääkima või ka üldiselt midagi segi ajama, aga Hugh ei
rääkinud ega teinud parajasti midagi, mille juures oleks puterdada saanud.
Originaalis on paraku gibber (lk. 11), mida selles kontekstis on päris
vastik tõlkida. Ma söandaks aga välja pakkuda, et eesti keeles hakatakse
ehmatusest kokutama.
Hugh märkas veel midagi ja oleks
peaaegu kokutama hakanud.
<1-015-1>
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma ettekandes raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida,
[---].
Tundub, et nuhid ei esitanud koos ühte
ettekannet, vaid igaüks oma.
Kontrollime: originaalis on some reports
(lk. 13). Seega ongi mitmus:
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma ettekannetes raamatut, mis ütles võõrale, mida
rääkida, [---].
<1-015-2>
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, ning
isekõndivat kirstu.
Miks «ning»? Siin ei ole ju lauses kaht
«ja'd». Nojah, ma tean küll, miks: tõlkija on arvatavasti Kagu-Eestist.
Pisiasi, aga ühiskeeles tuleb paremaks stiiliks pidada siiski:
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma ettekannetes raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, ja
isekõndivat kirstu.
Mulle hakkas vastu ka see «isekõndiv» (liikuda
võib jah ise või kellestki teisest liigutatavana, aga kuidas k õ n n i t a k s e mitte ise??) , aga kuna selgus, et
originaalis (lk. 13) on walked by itself, siis las ta tühi olla. Ma ei
peaks ka valeks, kui oleks «kõndiv kirst».
<1-015-3>
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida,
[ja] isekõndivat kirstu. Need faktid jäeti kohe kõrvale. Ükski võlur,
kes oskaks midagi niisugust valmis loitsida, ei oleks kunagi tulnud isegi miili
kaugusele Morporki dokkidest.
Fakt on nii eesti kui ka inglise keeles
asjaolu, mille tõesus on vaieldamatu. Fakte on mõtet kõrvale jätta ainult siis,
kui nad on ebaolulised. Siin aga jäeti nuhkide teated kõrvale seetõttu, et neid
ei usutud. See on loogiline absurd. Väidet, mida me ei usu, ei saa nimetada
faktiks. See on sama võimatu nagu tõene laim.
Paraku kasutavad paljud inimesed neid sõnu
valesti. Ka autor on kirjutanud (lk. 13) facts. Seega on see autori
viga, mis tuleb jätta ka tõlkes muutmata.
Ma olin kaua aega kahevahel, mida selle
miiliga peale hakata. Kui tõlgime raamatut, mille tegevus toimub enam-vähem
tänapäevamaailmas, on iseenesestmõistetav, et inglise mõõtühikud tuleb meie
mõõtühikuteks ümber arvutada. (Kahjuks jätab enamik tõlkijaid selle tegemata,
sest esiteks on nad 1,6 või 2,5-ga korrutamiseks liiga lollid ja teiseks on
kõik arvudega seotu enamikele filoloogidele niikuinii pohui.)
Siin raamatus on aga tegemist masinate-eelne
muinasmaailmaga, kus meetrid ja kilogrammid tunduvad kuidagi kohatutena.
Seetõttu asusingi ma algul seisukohale, et mõõtühikud tuleks jätta
teisendamata. Lõpuks hakkasin aga mõtlema, et ei, kõige tähtsam on ikkagi, et
eesti lugeja asjast aru saaks. Miil miiliks – enamik inimesi teab, et see on
mõnevõrra, kuid mitte väga palju kilomeetrist rohkem – aga raamatus tuleb veel
ka untse, jarde jms. jubedusi, mis ei ütle keskmisele eestlasele absoluutselt
mitte midagi. Ning kuna puudad ja arssinad on eesti rahva seas ammu unustusse
vajunud, ei jäägi muud üle kui kasutada keskaega sobimatuid gramme ja meetreid,
sest need on paraku ainsad eesti lugejale vaevata arusaadavad mõõtühikud.
Mõned tähelepanelikumad
nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida,
[ja] isekõndivat kirstu. Need faktid jäeti kohe kõrvale. Ükski võlur,
kes oskaks midagi niisugust valmis loitsida, ei oleks kunagi tulnud isegi kilomeetri
kaugusele Morporki dokkidest.
Mõistagi mitte «1,6
kilomeetri», sest siin on tegemist piltliku väljendiga, kus ei ole mõeldud täpset,
vaid umbkaudset vahemaad.
<1-017-1>
leidis, et isegi siis, kui too
kast oleks
Eesti ühiskeeles ei kasutata sõna «too», välja
arvatud harva teatud väljendites. Tsiteeritud kontekstis ei ole küll mingit
põhjust setutada.
Originaalis (lk. 15) on the box, mitte this
ega that, kuid mulle tundub kuidagi, et eesti keeles peaks «kastile»
siiski sõna «see» eelnema.
Niisiis:
leidis, et isegi siis, kui see
kast oleks
<1-017-2>
Rincewind püüdis rehkendada
ja leidis, et isegi siis, kui [see] kast oleks ääreni täis tähtopaale ja auricholatum'ipulki,
[---]
Inglise keeles on auricholatum autori
väljamõeldud aine. Kuna see ei ole ilmselt mõeldud võõrapärasena nagu ecolirix
lk. 58 (originaalis lk. 61), vaid Rincewindi emakeelse sõnana, tuleks see
eestikeelses tõlkes eestipärastada:
Rincewind püüdis rehkendada
ja leidis, et isegi siis, kui see kast oleks ääreni täis tähtopaale ja aurihholaadipulki,
[---]
<1-017-3>
Suur mõtlevast pirnipuust
kirst... Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui [see] kast
oleks ääreni täis tähtopaale ja [aurihholaadipulki], ei maksaks selle
sisu ühte kümnendikkugi kirstu enda hinnast. Veresoon tema meelekohal
hakkas tukslema.
Ta tõusis püsti ja läks
kolmiku juurde.
Esimese allajoonitud sõna juures olen
kahevahel, kas «tema» või «selle», aga las jääb pigem «selle», sest «tema»
võiks jätta mulje, nagu jutt käiks Rincewindi sisust.
Sel juhul on ka arusaadav, et «tema» järgmises
lauses käib Rincewindi, mitte kirstu kohta, kuid kuna sellele järgnevas lauses
on jälle «ta», siis tekib kuidagi häirivalt pikk asesõnaderida (mis, nagu
eespool selgitasin, ei paista ingliskeellasi häirivat, kuid on eesti keeles
halb stiil). Sellepärast oleks natuke parem:
Suur mõtlevast pirnipuust
kirst... Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui see kast
oleks ääreni täis tähtopaale ja aurihholaadipulki, ei maksaks selle sisu ühte
kümnendikkugi kirstu enda hinnast. Veresoon Rincewindi meelekohal hakkas
tukslema.
Ta tõusis püsti ja läks
kolmiku juurde.
<1-017-4>
Veresoon [Rincewindi] meelekohal
hakkas tukslema.
Õige on ikka:
Veresoon Rincewindi meelekohas
hakkas tukslema.
No comments:
Post a Comment