<1-060-1>
Üheskoos pöörasid nad oma lahinguratsusid ja kappasid igipõlise Ankhi ja ausate loitsude poole.
Esimene «ja» peab iseenesestmõistetavalt olema «ning», sest samas lauses on veel üks «ja».
Teiseks on esimese osalause osastav kääne kuidagi veider. See jätab mulje, nagu tegevus oleks pooleli – pöörasid ja pöörasid, aga pööratud veel ei saanud.
Kolmandaks on sõna «lahinguratsud» veider. Originaalis (lk 63) on steeds, mille sõnaraamatuvaste on tõesti «hobu, ratsu, eriti lahinguratsu». Siin pole aga kuskil mingit lahingut.
Üheskoos pöörasid nad oma ratsud ringi ning kappasid igipõlise Ankhi ja ausate loitsude poole.
Või pöörasid ümber.
<1-063-1>
Kuigi Ketta päike kujutab endast vaid tiirlevat kuukest ja selle protuberantsid pole kuigi palju suuremad kroketimängu traatväravaist, [---].
«Selle» ei ole küll eksitav, sest päike ja kuuke on selles lauses üks ja sama, kuid ikkagi riivab see sõna kõrva. Loomulik eesti keel oleks:
Kuigi Ketta päike kujutab endast vaid tiirlevat kuukest ja tema protuberantsid pole kuigi palju suuremad kroketimängu traatväravaist, [---].
I-mitmusega eputamine on mulle isiklikult vastukarva, sellepärast kirjutaksin traatväravatest, aga tühja kah.
<1-064-1>
Pime Io oli saanud hüüdnime selle järgi, et need paigad, kus pidanuksid olema silmaaugud, on tal sileda nahaga kaetud.
Kas ta oli paigatud või?
Sõna «need» ei ole iseenesest vale, lihtsalt mõttetu sõnaliiasus.
Pime Io oli saanud hüüdnime selle järgi, et kohad, kus pidanuksid olema silmaaugud, on tal sileda nahaga kaetud.
<1-064-2>
Pime Io oli saanud hüüdnime selle järgi, et [kohad], kus pidanuksid olema silmaaugud, on tal sileda nahaga kaetud.
Ajavormid on lootusetult sassis. Õige on kas «oli saanud ... olid», «on saanud ... on» või «sai ... on». Kuna eelmiste ja järgmiste lausete jutustav tekst on järjekindlalt minevikus, siis eelistaksin siin esimest varianti:
Pime Io oli saanud hüüdnime selle järgi, et kohad, kus pidanuksid olema silmaaugud, olid tal sileda nahaga kaetud.
<1-067-1>
Ankh-Morporki–Chirmi maantee on mägine, valge ja looklev, see kolmekümne kolmikmiili pikkune auklik ja kivine teelõik tõuseb spiraalina mäekülgi mööda üles, laskub tsitruspuid tulvil rohelistesse orgudesse, kulgeb köitest punutud sildu mööda üle liaanidega mähkunud kuristike ja on üldiselt rohkem maaliline kui kasulik.
Sõnaga «looklev» lõpeb ilmselgelt üks lause ja sõnaga «see» algab järgmine.
Ankh-Morporki–Chirmi maantee on mägine, valge ja looklev. See kolmekümne kolmikmiili pikkune auklik ja kivine teelõik tõuseb spiraalina mäekülgi mööda üles, laskub tsitruspuid tulvil rohelistesse orgudesse, kulgeb köitest punutud sildu mööda üle liaanidega mähkunud kuristike ning on üldiselt rohkem maaliline kui kasulik.
Kolmikmiili jätaksin isegi kilomeetriteks teisendamata, sest see ongi autori väljamõeldud veider ühik, mida pärismaailmas ei kasutata.
<1-070-1>
Tema Pagas oli kadunud ja see valmistas meelehärmi. Pealegi hakkas vihma sadama. Ta niheles märjal kivil ebamugavalt ja püüdis leida oma olukorras midagi head.
Natuke häirib see «ta».
Tema Pagas oli kadunud ja see valmistas meelehärmi. Pealegi hakkas vihma sadama. Kakslill niheles märjal kivil ebamugavalt ja püüdis leida oma olukorras midagi head.
<1-071-1>
Umbes kolme miili kaugusel rippus läbikukkunud võlur käsipidi kõrge pöögipuu oksa küljes.
Naeruväärne viga. Pöögipuit ja pöögisalu on küll, aga pöök ehk pöökpuu ei ole «pöögipuu».
Umbes viie kilomeetri kaugusel rippus läbikukkunud võlur käsipidi kõrge pöökpuu oksa küljes.
<1-072-1>
Oks, mis oli juba isegi paindes, siiski ei murdunud. See tõi lihtsalt kuuldavale märja vaikse heli ja väändus.
«See» kõlab siin ebaloomulikult ja see sõnadejärjekord häirib mind pisut.
Oks, mis oli juba isegi paindes, siiski ei murdunud. Ta tõi lihtsalt kuuldavale vaikse märja heli ja väändus.
<1-073-1>
Muidugi on jumalate eesõigus määrata oma väliskuju, [---].
Eesõigus tähendab eesti keeles seda, et enne saan mingit asja teha mina, siis sina. Näiteks kui üks auto läheneb ristmikule mööda peateed ja teine mööda kõrvalteed, siis on esimesel autol eesõigus ristmiku ületamiseks. Eesõigus ei tähenda, et teine auto ei või üldse ristmikku ületada, vaid et ta võib seda teha alles siis kui esimene auto on ristmiku ületanud.
See, kui mina võin mingit asja teha ja teised ei või, on iseenesestmõistetavalt privileeg. Kui aadlik tohib mõõka kanda ja talupoeg ei tohi, siis ei ole see eesõigus, vaid privileeg, sest talupojad ei pea mitte leppima nende mõõkadega, mis aadlikest üle jäävad, vaid nad ei tohi üldse mõõku kanda.
Antud lauses ei pea kirjanik silmas, et kui me tahame oma väliskuju muuta, siis peame ootama, kuni jumalad on sellega lõpule jõudnud, ja alles siis võime seda teha meie. Kirjanik tahab öelda, et jumalad saavad oma väliskuju muuta ja lihtsurelikud ei saa.
Arvan, et ei ole mõtet laskuda arutellu, millises seoses on omavahel sõnad «privileeg», «ainuõigus» ja «monopol», sest «privileeg» on ilmselgelt sõna, mis vaadeldavasse konteksti ideaalselt sobib.
Muidugi on jumalate privileeg määrata oma väliskuju, [---].
No comments:
Post a Comment