Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (21)

eelmine osa

<1-058-1>

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisab. Kõlab päris õigesti.

Kuna eelmine lõik ja üldse hulk eelnevat teksti on minevikus, ei sobi olevik allajoonitud kohtadesse kuidagi. Oleks siis veel, et Sellest piisab, mõtles Rincewind.

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisas. Kõlas päris õigesti.

Kui ma aga selle kirja olin pannud, hakkas see mind natuke häirima. Tuligi tahtmine panna sinna see olevik ja lisada «mõtles Rincewind». Kas see aga ei ole liigne autori teksti moonutamine? Ummikusse jooksnuna vaatasin ideede saamiseks originaali (lk. 61):

"Ecolirix?» he tried. «Ecro-gnothics? Echo-gnomics?

That would do. That sounded about right.

Tjah. Puhtformaalselt võttes on originaalis minevik, aga see on see would, mis ei ole alati päris minevik. Tegelikult väljendavadki kaks viimast lauset seda, et Rincewind mõtles nii, lihtsalt inglise keeles ei ole vaja seda juurde kirjutada. Seepärast riskiksin ikkagi tõlkida eesti keelde nii:

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisab, mõtles Rincewind – kõlab päris õigesti.

Muide, mulle väga meeldib, et tõlkija kirjutas need originaalis sidekriipsuga sõnad eesti keeles kokku.

<1-059-1>

Seda kummalist sillerdavat metalli hinnati Rõngasmere ääres niisama kõrgelt nagu mõtlevat pirnipuud ja see oli umbes sama haruldane.

Järjekordne vale «see». «Ma pillasin vaasi põrandale ja see läks katki.»

Seda kummalist sillerdavat metalli hinnati Rõngasmere ääres niisama kõrgelt nagu mõtlevat pirnipuud ja ta oli umbes sama haruldane.

<1-059-2>

Oktiroonnõela omanik ei eksi kunagi ära, sest see nõel näitab alati Kettamaailma Naba poole, olles äärmiselt tundlik Ketta võluvälja suhtes; ühtlasi nõelub see võluväel omaniku sokke.

Ei, võluväli küll sokke ei nõelu.

Oktiroonnõela omanik ei eksi kunagi ära, sest see nõel näitab alati Kettamaailma Naba poole, olles äärmiselt tundlik Ketta võluvälja suhtes; ühtlasi nõelub ta võluväel omaniku sokke.

Ma ei ole ka päris kindel, kas on õige «Naba» ja «Serv» suure algustähega kirjutada. Pärisgeograafias käivad ju «põhjanaba», «põhjapoolus», «ekvaator» jms. väikese algustähega. Samas võiks Kettamaailma Serv minna mingites väljendites segi igasuguste muude servadega, seetõttu lepiksin siin väikese eksimusega eesti keele reeglite vastu ja jätaksin suure algustähe.

Üleüldse olen seisukohal, et ametlikus eesti ortograafias liialdatakse väikese algustähe kasutamisega sõnades, mis sisuliselt on pärisnimed, aga see on omaette teema, millel ma ei hakka siin pikemalt peatuma.

<1-059-3>

Ilmnes, et Kakslille-nimeline mehike alles magas. Tõhk silmitses teda ja vangutas pead.

«Linn võib praegu oodata,» ütles Tõhk. «Aitäh toreda loo eest, võlur. Mis sa edasi teed?» Mees heitis pilgu kirstu poole, kes taganes otsekohe ja laksutas tema poole kaant.

Kõigepealt hakkas siin «linn võib praegu oodata,» mind kuidagi pisut-pisut häirima – mitte et ta otseselt valena kõlaks, aga kuna enne pole olnud mingit juttu sellest, et Tõhul linna asja oleks, mõtlesin, et vaatan igaks juhuks originaali. Seal (lk. 62) on see lause nii:

"The city awaits, such as it is," he said.

Siit näeme kahte asja.

Esiteks on üllatav, et pärast arvukaid varasemaid kordi, kus tõlkija tõlkis he mehaaniliselt «ta»-ks, mõtlemata üldse selle peale, kas on aru saada, kelle kohta see käib, pidas ta siin paremaks asendada asesõna nimega, ehkki eelmise lause järgi on ilmselge, et «ta» ei saa käia kellegi muu kui Tõhu kohta.

Ja siis veel see «mees», mis originaalis ei ole jällegi midagi muud kui he ja võiks ka eesti keeles rahumeeli «ta» olla.

Ühesõnaga, see lõik läheb hämmastavalt selle tõlke üldisest stiilist välja. Kas asi võib olla selles, et keeletoimetajal läks hetkeks uni ära ja ta otsustas aktiivsust üles näidata?

Teiseks häirib mind natuke, et kirst on «kes». Surnud inimene, kes kirstu pannakse, ei ole ju «mis», seepärast ei peaks ka kõndiv kirst «kes» olema. Möönan siiski, et see on vaieldav.

Kolmandaks on tõlkija Tõhu öeldust täitsa valesti aru saanud. «Linn võib oodata,» tähendab, et ütlejal on üldiselt kavatsus linna minna, kuid sellega pole kuhugi kiiret. The city awaits tähendab vastupidist – et praegu tasuks just nimelt linna minna.

Ma lappasin mälu värskendamiseks tagasi, et vaadata, mida Tõhk ja Bravd varem Ankh-Morporkisse mineku plaanidest rääkinud olid. Selgus, et mitte midagi.

Niisiis, tõlke ekslikkus oli ilmne, aga kuidas oleks õige? Such as it is tähendab, et asi on kehvapoolses seisundis. Tõhu lause mõte on täiesti selge – ehkki linn on kõvasti kannatada saanud, on sinna siiski mõtet minna. Seda mõtet lühikese ladusa eestikeelse lausega edasi anda on aga raske. Valisin ühe paljudest võimalustest ja loodan, et ei teinud autori tekstile liiga palju liiga.

Ilmnes, et Kakslille-nimeline mehike alles magas. Tõhk silmitses teda ja vangutas pead.

«Linn ootab meid, räsitud nagu ta on,» ütles ta. «Aitäh toreda loo eest, võlur. Mis sa edasi teed?» Ta heitis pilgu kirstu poole, mis taganes otsekohe ja laksutas tema poole kaant.

«Mis sa edasi teed?» (What will you do now?) asemel oleks loomulikum eesti keel «Mis sul edasi plaanis on?» või «Mis sa edasi teha kavatsed?», aga tühja kah.

järgmine osa