Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (20)

eelmine osa

<1-057-1>

Ta vaatas turistile otsa

«Sina...» alustas ta ning otsis mälust kõige rumalamat trobikeelset sõna; vaesed õnnelikud beTrobid ei osanud tõesti kuigi hästi vanduda.

«Sina,» kordas ta. Talle tormas otsa teine kiirustav kogu, kes oleks teda äärepealt riivanud terariistaga, mis tal õlal kõlkus. Rincewind, kes oli niigi enesevalitsuse kaotuse äärel, plahvatas.

«Sa igavene (sihuke tegelane, kes [---])»

Siin on väga raske tõlkida. Teietamine taolisse sõimamisolukorda hästi ei sobi, aga mida siis teha? Niisugustel juhtudel püüame eesti keeles tekitada kahemõttelisuse, et ei oleks selge, kas öeldakse «sina» või «teie». Konkreetselt siin lahendaks probleemi sõna «sina» asendamine sõnaga «sa». Väljendis «Sa kurivaim!» ei käi «sa» ju tavaliselt kellegi konkreetse kohta, vaid see on lihtsalt selline väljend. Pikk vorm «sina» viitab aga juba selgesti kellelegi konkreetsele.

Rääkimata «pisiasjast», et kui me isegi sõimaksime sinatatavat inimest, ütleksime me sellises situatsioonis ikka «sa'...» järsu pausiga, mille järel me püüame leida kohast sõimusõna. Kujutlege taolist vihaolukorda ja suruge läbi hammaste «sina'...». See pole üldse see.

Sellesama kahemõttelisuse huvides jätaksin kolmanda asesõna ära.

Ta vaatas turistile otsa

«Sa...» alustas ta ning otsis mälust kõige rumalamat trobikeelset sõna; vaesed õnnelikud beTrobid ei osanud tõesti kuigi hästi vanduda.

«Sa...» kordas ta. Talle tormas otsa teine kiirustav kogu, kes oleks teda äärepealt riivanud terariistaga, mis tal õlal kõlkus. Rincewind, kes oli niigi enesevalitsuse kaotuse äärel, plahvatas.

«Igavene (sihuke tegelane, kes [---])»

See ei ole ideaalne, kuid arvan, et parim sai, mida sellest sitast teha annab.

<1-057-2>

«S[a...]» kordas ta. Talle tormas otsa teine kiirustav kogu, kes oleks teda äärepealt riivanud terariistaga, mis tal õlal kõlkus. Rincewind, kes oli niigi enesevalitsuse kaotuse äärel, plahvatas.

Valitsus on kollegiaalne organ, mis tegeleb valitsemisega. Lugedes sõna «enesevalitsus», tekib mul vaimusilma ette pilt Rincewindi peas pika laua ääres istuvatest tillukestest ministritest, kes välkkiires menetluses otsustavad, et nüüd teeme nii, et Rincewind saab vihaseks.

Kirjakeele seletussõnaraamat ütleb küll, et «enesevalitsus» on «enesevalitsemise» sünonüüm, aga ma ei saa sellega nõustuda. Minu jaoks on enesevalitsus sama groteskne sõna nagu silmanägemus või kõrvakuule.

Sarnane on lugu kaotamise ja kaotusega. Vaadelgem lauseid

Abikaasa kaotus kaardimängus kurvastas mind.

Abikaasa kaotamine kaardimängus kurvastas mind.

Esimene lause tähendab, et mu abikaasa mängis kaarte ja kaotas. (Abikaasa on see, kes kaotas.) Teine lause tähendab, et ma mängisin oma abikaasa kaardimängus maha. (Abikaasa on see, kes kaotati.)

Ehkki pole raske välja mõelda konktekste, kus «kaotus» ja «kaotamine» on täielikud sünonüümid, ei näe ma mitte mingit mõistlikku põhjust (eesti filoloogkonnas vohav mine-foobia ei ole mõistlik põhjus, vaid vaimuhaigus), miks mitte kirjutada «enesevalitsemine» ja «kaotamine», mis on esiteks tähenduselt selged ja teiseks kõlavad loomulikumana.

«Enesevalitsemise kaotamise» on muidugi halb stiil (ehkki kas keegi väidab tõsimeeli, et «enesevalitsuse kaotuse äärel» ei ole sama halb stiil??), mistõttu kirjutaksin:

«Sa...» kordas ta. Talle tormas otsa teine kiirustav kogu, kes oleks teda äärepealt riivanud terariistaga, mis tal õlal kõlkus. Rincewind, kes oli niigi enesevalitsemist kaotamas, plahvatas.

<1-057-3>

Ankh-Morporki tulekahju üks huvitav kõrvaltoime puudutas kindaluust-uss-poliisi, mis lahkus linnast «Katkise Trummi» purunenud katuse kaudu, kandus Kettamaailma atmosfääris tõusvas õhuvoolus nii kõrgele üles, et langes alles mõne päeva pärast maha mõnesaja miili kaugusel uloruahapõõsasse beTrobi saartel.

Ravimil on kõrvaltoime ja arvutiprogrammil on kõrvalefekt, aga need mõjuvad siin kumbki natuke pentsikult. Arvan, et tulekahjul võiks olla kõrvalmõju. «Kõrvaltoime» jätab mulje, nagu me ootaksime tulekahjult mingit kasulikku toimet.

Koma asemele käib iseenesestmõistetavalt «ja», sest rohkem ei ole loetelus ju midagi. Mitte «Ma nägin autot, mis sõitis suure kiirusega, põrkas vastu posti,» vaid «Ma nägin autot, mis sõitis suure kiirusega ja põrkas vastu posti.»

Ankh-Morporki tulekahju üks huvitav kõrvalmõju puudutas kindaluust-uss-poliisi, mis lahkus linnast «Katkise Trummi» purunenud katuse kaudu ja kandus Kettamaailma atmosfääris tõusvas õhuvoolus nii kõrgele üles, et langes alles mõne päeva pärast maha mõnesaja kilomeetri kaugusel uloruahapõõsasse beTrobi saartel.

Ma hakkasin mõtlema, kuidas tõlkija sellise vea teha sai, et loetelu kahe liikme vahele «ja» asemel koma pani. Hakkasin kahtlustama, et inglise keeles võis seal olla midagi sellist nagu sisuliselt kaks lauset üheks kokku pandud ja semikooloniga eraldatud. Uudishimu läks nii suureks, et vaatasin originaalist järele (lk. 60). Välja tuli üllatavalt õpetlik asi:

[---] which left the city through the ravaged roof of the Broken Drum, was wafted high into the Discworld's atmosphere on the ensuing thermal, and came to earth [---].

Kas märkasite? Inglise keeles on selles lauses kolmeliikmeline loetelu: X, Y, and Z:

X: left the city through the ravaged roof of the Broken Drum

Y: was wafted high into the Discworld's atmosphere on the ensuing thermal

Z: came to earth

Tõlkija tõlkis aga 2. ja 3. liikme ülemineku ilma sõna «ja» kasutamata: mitte «tõusis kõrgele üles ja langes», vaid «tõusis nii kõrgele üles, et langes».

Niimoodi võib tõlkida küll, aga siis tuleb ka märgata, et 3-liikmeline loetelu muutub 2-liikmeliseks, mistõttu 1. ja 2. liiget eraldav koma tuleb asendada sidesõnaga «ja».

Fenomenaalne kontekstimittemärkamisvõime! Selle tõlkija aju vääriks lausa teaduslikku uurimist.

<1-057-4>

[---] langes alles mõne päeva pärast maha mõnesaja [kilomeetri] kaugusel uloruahapõõsasse beTrobi saartel.

Kogu see viimane osalause kraabib kuidagi kõrva. Langes maha ja ühtlasi põõsasse? Äkki siis maandus? Ja kaugusel, saartel, aga põõsasse? Ja siis see, et esimesena on kaugus, siis on täpne koht ja siis on üldisem koht.

Lisaks tundub mulle, et kui on «alles» (s.t. aeg on üllatavalt pikk), siis oleks ilusam stiil, kui «mõne» asemel oleks «mitu».

Ta on nii rikas, et tal on mitu maja.

on parem kui

Ta on nii rikas, et tal on mõni maja.

See võttis lausa mitu aastat aega.

on parem kui

See võttis lausa mõne aasta aega.

«Mitme päeva» kõrvaldaks siin ka korduse «mõne päeva... mõnesaja».

Üldiselt on see osalause päris raske, aga mõnevõrra kõrvapärasem oleks ehk nii:

[---] maandus alles mitme päeva pärast mõnesaja kilomeetri kaugusel beTrobi saartel uloruahapõõsas.

Korrektsuse huvides pean märkima, et üldiselt meeldib mulle isegi rohkem, et paberileht langes maha kui et maandus, aga maha langema peaks kuhu, mitte kus, ja siis hakkaks häirima see sisseütlev koos alalütlevaga.

<1-057-5>

[--- maandus alles mitme päeva pärast mõnesaja kilomeetri kaugusel beTrobi saartel uloruahapõõsas]. Lihtsameelsed [---] saarlased hakkasid seda kummardama nagu jumalat [---]. Kummalisel kombel oli[---] järgmistel aastatel  [---] külluslik viljasaak ning see tõi saarele [---] uurimisrühma. Nende otsuse järgi oli kokkulangevus näiline.

Rangelt võttes ei ole uurimisrühm «nemad». Inglise keeles on küll nii, et mõnikord ei ole grupp inimesi «see», vaid «nemad» (politsei, ansambel jms.; the police are investigating, mitte the police is investigating), kuid eesti keeles on ikka «politsei uurib», mitte «politsei uurivad».

Paraku kõlaks siin «tema otsuse järgi» kuidagi veidralt. Ma ei oskagi öelda miks. «Selle otsuse järgi» jätaks aga mulje, nagu oleks tegemist fraasi «see otsus» käändevormiga: hakkad eelmisest osalausest otsima, kas seal on juttu mingist otsusest, leiad, et ei ole, ja siis taipad, et «see» ei käi siin «otsusega» kokku, vaid tähistab uurimisrühma.

Sellepärast kalduksin siin eesti keele reeglitest kõrvale ning kirjutaksin nagu tõlkijagi «nende» ja loodaksin, et keeletoimetaja ei märka seda. :-)

Või siis mõtleks sinna mingi nimisõna välja: «teadlaste otsuse järgi» vms., aga see pole kuigi elegantne.

Viimane lause kõlab aga küll halvasti. Uurimisrühma liikmed ei olnud mingid kohtunikud, kes langetasid otsuse, vaid nad uurisid asja ja jõudsid seisukohale või järeldusele. Väljendist «nende otsuse järgi» jääb mulje, nagu uurimiskomisjon oleks andnud mingi järgimiseks kohustusliku korralduse.

Öelda, et kokkulangevus oli näiline, on ilmselgelt vale. Kokkulangevus oli päriselt olemas: esiteks poliisi kummardamine ja teiseks külluslik viljasaak. Uurimisrühm sai jõuda ainult järeldusele, et kokkulangevus oli juhuslik või nende kahe sündmuse seos oli näiline.

[---] maandus alles mitme päeva pärast mõnesaja kilomeetri kaugusel beTrobi saartel uloruahapõõsas. Lihtsameelsed [---] saarlased hakkasid seda kummardama nagu jumalat [---]. Kummalisel kombel oli[---] järgmistel aastatel  [---] külluslik viljasaak ning see tõi saarele [---] uurimisrühma. Nad jõudsid seisukohale, et kokkulangevus oli juhuslik.

Huvitav idee on tõlkida lausa «Nad tuvastasid, et kokkulangevus oli juhuslik.» See rõhutaks eriti seda irooniat, et tegelikult nad lihtsalt keeldusid tunnistamast, et seal võinuks mingi seos olla.

järgmine osa