<1-049-1>
«Mis meisse, Morporki
veinimüüjatesse puutub, siis meile tähendab turism äri. Arusaadav?»
«Noh?» küsis Ymor
külmalt.
«Noh,» ütles Rerpf,
«nagu ma juba ütlesin, kaitseme meie oma huvisid.»
«Arusaadav?» kõlab siin veidralt. Inimesed ei
räägi ju niimoodi. Loomulikum oleks «Selge?» või äärmisel juhul «Kas on
arusaadav?»
Teiseks on need noh-id selles kohas absurdsed.
Ma aiman, et originaalis on seal well, ja «Noh?» – «Noh,» on kahtlemata
vähemvale tõlge kui «Hüva?» – «Hüva,» kuid ikkagi nii ei kõlba. Põhjus on
jällegi sama – ma ei suuda ette kujutada, et inimesed sellises kontekstis
niimoodi räägiksid.
Viimasel hetkel torkas silma ka, et «meie» ei
peaks siin rõhutatud olema.
«Mis meisse, Morporki
veinimüüjatesse puutub, siis meile tähendab turism äri. Selge?»
«Ja siis?» küsis
Ymor külmalt.
«Ja siis,» ütles
Rerpf, «nagu ma juba ütlesin, kaitseme me oma huvisid.»
<1-051-1>
Rincewind taganes, käed
kaitsvalt välja sirutatud. Kuivatatud kalade müüja vaatas teda huviga nagu hullukest.
Kas see on nüüd jälle mingi Kagu-Eesti
kõnepruugi veidrus?
Rincewind taganes, käed
kaitsvalt välja sirutatud. Kuivatatud kalade müüja vaatas teda huviga nagu hullumeelset.
Vms.
<1-051-2>
Morporki Lühike tänav on
õigupoolest üks pikemaid linnas. Selle vastupäevapoolne ots suubub
[---].
Loomulikult ei suubu linna, vaid tänava ots.
Morporki Lühike tänav on
õigupoolest üks pikemaid linnas. Tema vastupäevapoolne ots suubub [---].
<1-051-3>
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ning pistis jooksu.
Milleks «ning»??
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu.
<1-051-4>
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele [ja] pistis jooksu. Algul
laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat
oli läbi, tuhises see juba edasi nagu nool.
Esimene asesõna on paras pähkel. Ma olen väga
kahevahel, kas «ta» või «see», aga pigem vist ikka «see».
See aga, et alguses on «see», ei tähenda seda,
et pärast ei võiks «ta» olla. Teine «see» on ju selgelt eksitav, sest ei
tuhisenud ju tänav, vaid tume ristkülik.
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu. Algul laskis
see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat oli läbi,
tuhises ta juba edasi nagu nool.
<1-051-5>
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele [ja] pistis jooksu. Algul
laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat oli
läbi, tuhises [ta] juba edasi nagu nool.
Natuke halb sõnadejärjekord. «Siis, kui ma
raamatu läbi sain,» mitte «siis, kui ma raamatu sain läbi».
Lühikese tänava kaugeimas
otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu. Algul laskis
see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat läbi oli,
tuhises ta juba edasi nagu nool.
<1-052-1>
Katusealuselt õrrelt
pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.
See ei jõudnud rünnata.
Eespool kirjutasin, et kõige hullemadki
anglomaanid ei ole veel hakanud loomade-lindude kohta «see» ütlema. Paistab, et
olin liiga optimistlik.
Tegelikult on siin põhjus pigem selles, et
selle lause tõlkimise ajaks oli tõlkijal eelmine lause juba täielikult peast
lennanud ja ta tõlkis lihtsalt mehaaniliselt «see», mõtlemata üldse sellele,
kes või mis see «see» on.
Katusealuselt õrrelt
pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.
Ta ei jõudnud rünnata.
Ja kui nüüd järele mõelda, siis oleks selles
kontekstis loomulikum:
Katusealuselt õrrelt
pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.
Rünnata ta ei jõudnud.
Eelmise lause järel ootab lugeja ju rünnakut.
Sellel on rõhk. Seega peaks järgmist lauset just sellest alustama. Inglise keel
ei võimalda niimoodi lauseehitusega mängida, mistõttu rõhuasetust väljendatakse
rääkides intonatsiooniga ja kirjas üldse mitte. Eesti keeles aga kõlab «Te
võite küll hobuse vee äärde viia, kuid jooma ei sunni teda ükski vägi,» pisut
loomulikumana kui «Te võite küll hobuse vee äärde viia, kuid ükski vägi ei
sunni teda jooma.»
Ja just praegu torkas mulle silma veel üks
detail:
Katusealuselt õrrelt
pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.
[Rünnata ta ei
jõudnud.] Kui lind oli umbes poolele teele jõudnud, hüppas kirst [---].
See on just see inglise-saksa tobedus, millest
ma eespool rääkisin: enne kasutatakse asesõna ja alles siis nimisõna, mida
asesõna asendab. Nende keeltes on tavaline öelda «Kui ta oli mündi tasku
pistnud, irvitas poiss rahulolevalt.» Eesti keeles on aga õige «Kui poiss oli
mündi tasku pistnud, irvitas ta rahulolevalt.» (Iseasi oleks «Pistnud mündi
taskusse, irvitas poiss rahulolevalt,» sest esimesed osalauses ei ole alust.)
Siin on loomulik kirjutada nii:
Katusealuselt õrrelt
pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.
Rünnata lind ei
jõudnud. Kui ta oli umbes poolele teele jõudnud, hüppas kirst [---].
Muide, kahtlustan, et ingliskeellasele tunduks
siin, et «ta» asendab järgmist nimisõna (kirst), mitte eelmist (lind). :-)
No comments:
Post a Comment