Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (24)

 

eelmine osa

 

<1-073-2>

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja mina päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas. Ja sinu sõbral arvatavasti ka?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukarbiga mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,» ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«Harilikult ikka. Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale veini kurku. Kui tema kõrvad seda nime kuulsid, üritasid need puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

Selles katkendis on palju, mida parandada.

Esiteks korrigeeriksin isikuliste asesõnade pika ja lühikese vormi kasutust, mille peale tõlkija ei paista üldse mõelnud olevat.

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas. Ja su sõbral arvatavasti ka?»

Edasi ei saa ma aru, miks selle repliigi lõpus küsimärk on. Kas originaalis on midagi suppose'iga? Vaatame (lk. 76).

"How lucky for you. And for your friend, perhaps?"

Aa! Nüüd saan ma aru, kust tõlkija selle küsimärgi võttis. Kuidas seda lauset õigesti tõlkida? Perhaps ei ole ju ometi «arvatavasti».

«Küll sul vedas. Ja võib-olla ka su sõbral?»

Võib-olla oleks eelistatavam Küll sul ikka vedas! Isegi kui sõna «ikka» ära jätta, siis hüüumärk peaks selle lause lõpus küll olema.

Edasi: mis asi see võlukarp on? Ma ei mäleta, et Kakslillel oleks olnud ühtegi võlueset, mida saaks karbiks nimetada. Küllap on tõlkija jälle mehaaniliselt sõnu ükshaaval ümber pannud, tulemata selle peale, et jutt käib kastist (s.t. Pagasist ehk kirstust). Vaatame originaali (lk. 76):

"The little man with the magic box," said the dryad.

Just nimelt. Inglise keeles on «karp» ja «kast» mõlemad box ning tõlkija kontekstivabas peas puhus sel hetkel tuul sealtpoolt, et tuli «karp».

«Sellel võlukastiga mehikesel,» vastas puunümf.

Muide, «drüaad» ja «puunümf» on originaalis ühtemoodi dryad, aga leian, et tõlkija tegi väga hästi, et eesti keeles aeg-ajalt sünonüümi kasutas.

Harilikult ikka ei kõla üldse hästi. Aiman, et originaalis on He usually does, aga vaatame igaks juhuks järele (lk. 76). Jah, nii ongi.

Seda samasuguse kompatsusega ilusti tõlkida ei ole väga kerge. Aga äkki nii?

«Ta vajab su abi.»
See on tavaline.

«Seda ta, jah, harilikult vajab,» on minu meelest liiga lohisev ja «Nagu ikka,» tundub autori tekstist liiga palju kõrvale kalduvat. (Või mitte?)

Tõlkija ei paista aru saavat sõnade ka ja samuti erinevusest. «Ka» on mõeldud rõhuta ja «samuti» rõhuga kasutamiseks, analoogiliselt sõnapaaridega «ma/mina», «sa/sina» jne. Ehkki me kõnekeeles lausume sõna «ka» sageli rõhuga, ei sobi see üldjuhul kirjakeeles. Siin tekib sellest isegi kahemõttelisus. Lause Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda tähendaks ju, et me juba teame, et  k u h u g i  õnnestus tal jõuda, ning me küsime, kas tal õnnestus jõuda ka  p u u  otsa. Kui me tahame teada, kas  t e m a l g i  õnnestus puu otsa jõuda, peame kirjutama

Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»

Katkendi viimases lauses on jälle tarbetu rõhutus «tema» ja vale «need»:

Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, üritasid nad puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

«Üritasid» asemel oleks võib-olla natuke loomulikum «püüdsid», ja «pugeda» asemel «tungida», aga see on pisiasi. Pealegi on «pealuu» ja «pugeda» algriimis, nii et see on omamoodi isegi stiilne.

Niisiis:

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul ikka vedas! Ja võib-olla ka su sõbral?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukastiga mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,» ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«See on tavaline. Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale veini kurku. Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, püüdsid nad puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

Järgneb arvukalt see'sid, mis peaksid olema tema'd, aga ma ei hakka neid kõiki enam välja tooma, sest olen juba ülearugi veenvalt tõestanud, et tõlkija kirjutab mehaaniliselt «see», kui inglise keeles on it, mõtlemata selle peale, kas see eesti keeles õige on.

 

<1-078-1>

«Oo, ebapädev võlur,» ütles Druellae, [---].

Selline bürokraatlik termin mõjub fantasy-maailmas nagu sadul sea seljas.

«Oo, käpardvõlur,» ütles Druellae, [---].

Või isegi soss-võlur?

 

<1-079-1>

See oli valge sõjahobu, mille kabjad olid praetaldriku suurused [---].

Infuckingcredible! Oleks see siis vähemalt puuhobunegi olnud!

«Praetaldrikusuurused» näeb natuke parem välja kokkukirjutatuna.

See oli valge sõjahobu, kelle kabjad olid praetaldrikusuurused [---].

[järgneb]

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (18)

eelmine osa

<1-049-1>

«Mis meisse, Morporki veinimüüjatesse puutub, siis meile tähendab turism äri. Arusaadav?»

«Noh?» küsis Ymor külmalt.

«Noh,» ütles Rerpf, «nagu ma juba ütlesin, kaitseme meie oma huvisid.»

«Arusaadav?» kõlab siin veidralt. Inimesed ei räägi ju niimoodi. Loomulikum oleks «Selge?» või äärmisel juhul «Kas on arusaadav?»

Teiseks on need noh-id selles kohas absurdsed. Ma aiman, et originaalis on seal well, ja «Noh?» – «Noh,» on kahtlemata vähemvale tõlge kui «Hüva?» – «Hüva,» kuid ikkagi nii ei kõlba. Põhjus on jällegi sama – ma ei suuda ette kujutada, et inimesed sellises kontekstis niimoodi räägiksid.

Viimasel hetkel torkas silma ka, et «meie» ei peaks siin rõhutatud olema.

«Mis meisse, Morporki veinimüüjatesse puutub, siis meile tähendab turism äri. Selge?»

«Ja siis?» küsis Ymor külmalt.

«Ja siis,» ütles Rerpf, «nagu ma juba ütlesin, kaitseme me oma huvisid.»

<1-051-1>

Rincewind taganes, käed kaitsvalt välja sirutatud. Kuivatatud kalade müüja vaatas teda huviga nagu hullukest.

Kas see on nüüd jälle mingi Kagu-Eesti kõnepruugi veidrus?

Rincewind taganes, käed kaitsvalt välja sirutatud. Kuivatatud kalade müüja vaatas teda huviga nagu hullumeelset.

Vms.

<1-051-2>

Morporki Lühike tänav on õigupoolest üks pikemaid linnas. Selle vastupäevapoolne ots suubub [---].

Loomulikult ei suubu linna, vaid tänava ots.

Morporki Lühike tänav on õigupoolest üks pikemaid linnas. Tema vastupäevapoolne ots suubub [---].

<1-051-3>

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ning pistis jooksu.

Milleks «ning»??

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu.

<1-051-4>

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele [ja] pistis jooksu. Algul laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat oli läbi, tuhises see juba edasi nagu nool.

Esimene asesõna on paras pähkel. Ma olen väga kahevahel, kas «ta» või «see», aga pigem vist ikka «see».

See aga, et alguses on «see», ei tähenda seda, et pärast ei võiks «ta» olla. Teine «see» on ju selgelt eksitav, sest ei tuhisenud ju tänav, vaid tume ristkülik.

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu. Algul laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat oli läbi, tuhises ta juba edasi nagu nool.

<1-051-5>

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele [ja] pistis jooksu. Algul laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat oli läbi, tuhises [ta] juba edasi nagu nool.

Natuke halb sõnadejärjekord. «Siis, kui ma raamatu läbi sain,» mitte «siis, kui ma raamatu sain läbi».

Lühikese tänava kaugeimas otsas tõusis tume ristkülik sadadele jalakestele ja pistis jooksu. Algul laskis see ainult raskelt traavi, kuid selleks ajaks, kui pool tänavat läbi oli, tuhises ta juba edasi nagu nool.

<1-052-1>

Katusealuselt õrrelt pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.

See ei jõudnud rünnata.

Eespool kirjutasin, et kõige hullemadki anglomaanid ei ole veel hakanud loomade-lindude kohta «see» ütlema. Paistab, et olin liiga optimistlik.

Tegelikult on siin põhjus pigem selles, et selle lause tõlkimise ajaks oli tõlkijal eelmine lause juba täielikult peast lennanud ja ta tõlkis lihtsalt mehaaniliselt «see», mõtlemata üldse sellele, kes või mis see «see» on.

Katusealuselt õrrelt pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.

Ta ei jõudnud rünnata.

Ja kui nüüd järele mõelda, siis oleks selles kontekstis loomulikum:

Katusealuselt õrrelt pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.

Rünnata ta ei jõudnud.

Eelmise lause järel ootab lugeja ju rünnakut. Sellel on rõhk. Seega peaks järgmist lauset just sellest alustama. Inglise keel ei võimalda niimoodi lauseehitusega mängida, mistõttu rõhuasetust väljendatakse rääkides intonatsiooniga ja kirjas üldse mitte. Eesti keeles aga kõlab «Te võite küll hobuse vee äärde viia, kuid jooma ei sunni teda ükski vägi,» pisut loomulikumana kui «Te võite küll hobuse vee äärde viia, kuid ükski vägi ei sunni teda jooma.»

Ja just praegu torkas mulle silma veel üks detail:

Katusealuselt õrrelt pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.

[Rünnata ta ei jõudnud.] Kui lind oli umbes poolele teele jõudnud, hüppas kirst [---].

See on just see inglise-saksa tobedus, millest ma eespool rääkisin: enne kasutatakse asesõna ja alles siis nimisõna, mida asesõna asendab. Nende keeltes on tavaline öelda «Kui ta oli mündi tasku pistnud, irvitas poiss rahulolevalt.» Eesti keeles on aga õige «Kui poiss oli mündi tasku pistnud, irvitas ta rahulolevalt.» (Iseasi oleks «Pistnud mündi taskusse, irvitas poiss rahulolevalt,» sest esimesed osalauses ei ole alust.)

Siin on loomulik kirjutada nii:

Katusealuselt õrrelt pikeeris ronk võluri poole, harali küünised hiilgamas.

Rünnata lind ei jõudnud. Kui ta oli umbes poolele teele jõudnud, hüppas kirst [---].

Muide, kahtlustan, et ingliskeellasele tunduks siin, et «ta» asendab järgmist nimisõna (kirst), mitte eelmist (lind).  :-)

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (9)

eelmine osa

<1-027-2>

Osaliselt oli mehe rutt tingitud odast, mis ta rinnust välja ulatus.

Mulle väga ei meeldi siin need kaks seestütlevat nii lähestikku. Pisiasi, aga natuke häirib. Vaatame huvipärast, kuidas on originaalis (lk. 26):

The stranger's haste was in part accounted for by the spear in his chest.

Seega täiesti õige tõlge, välja arvatud see natuke häiriv kordus. Äkki oleks parem midagi sellist:

Osaliselt oli mehe rutu põhjuseks oda, mis ta rinnust välja ulatus.

«Rutu» on õige eestikeelne sõna küll, kõlab aga kuidagi ebatavaliselt. Proovime veel paremaks teha. Vaatame, kuidas kõlab eelmine lause:

[---] oleks äärepealt uksel kokku põrganud mehega, kes sealt, selg ees, välja kiirustas. Osaliselt oli mehe rutt tingitud odast, mis ta rinnust välja ulatus.

Teeks siis hoopis nii:

[---] oleks äärepealt uksel kokku põrganud mehega, kes sealt, selg ees, välja ruttas. Osaliselt oli mehe kiirustamise põhjuseks oda, mis ta rinnust välja ulatus.

Nii tundub loomulikum eesti keel.

<1-028>

Mees kriiskas kiledalt ja tema tähelepanu hajus sedavõrd, et tema üllatunud vastane sai ta mõõgaga läbi torgata.

Siin on allajoonitud «tema» liigne. See on tüüpiline vähekogenud tõlkijate viga inglise keelest tõlkides.

Asi on selles, et inglise keeles on artiklid. Mõnedes kohtades ei käi nimisõna ette artiklit, aga sageli käib, ja kui jutt käib millestki, mis on kellegi oma, tunneb ingliskeellane vajadust lisada sinna (meie mõistes liigne) isikuline asesõna, omamoodi artikliasendajana või täpsema artiklina.

Hiilgav näide on stseen filmist «Hiding Out», kus autoõpilane istub rooli taha ja õpetaja ütleb: «Start your engine!» Loomulikult ei taha õpetaja öelda, et õpilane paneks käima  e n d a  mootori, vaid ikka auto oma. Artiklitegaharjunus toob aga kaasa selle, et ingliskeellane ei taha öelda lihtsalt «Start engine!», sest talle tundub, et sealt on midagi puudu. Tahaks öelda «Start the engine,» aga kuna pöördutakse inimese poole, kelle kontrolli all see mootor parajasti on, tundub ingliskeellasele stiilsem öelda «Start your engine!», ehkki «Start the engine!» oleks samamoodi grammatiliselt õige. Eesti keeles pole seal aga mingit «sinu», vaid me ütleme lihtsalt «Pane mootor käima!» või kui soovite peenutseda, siis «Käivita mootor!»

Täpselt sama näide on ühe Windowsi vanema versiooni sulgemisel ekraanile tulnud tekst: «It is now safe to turn off your computer.» «Sa võid nüüd oma arvuti välja lülitada,» või «Nüüd on sinu arvuti väljalülitamine ohutu,» tunduks eestlasele veidrana – mis siis, kui see arvuti ei kuulu minule? Kas ma siis ei võigi teda välja lülitada? Ja mis tähtsus on operatsioonisüsteemi jaoks sellel, kas mina olen arvuti omanik või mitte? Ingliskeellane tunneb aga oma emakeele eripärast tulenevalt vajadust sõna computer ette artikkel panna, ja kuna siin pöördutakse inimese poole, kelle kontrolli all arvuti on, tundub talle, et ehkki the poleks sugugi vale, on ilusam stiil asendada see isikulise asesõnaga your. Jah, eestlase vaatevinklist on see ebaloogiline (ja kui mu mälu ei peta, siis Windowsi eestikeelses versioonis oligi sõna «sinu» ära jäetud), aga nemad räägivad nii.

Kogu selle jutu mõte on see, et inglise keelest eesti keelde tõlkides tuleb sellised tarbetud isikulised asesõnad ära jätta. Siin on täiesti selge, kelle vastasest juttu on, nii et sõna «tema» on liigne.

Mees kriiskas kiledalt ja tema tähelepanu hajus sedavõrd, et üllatunud vastane sai ta mõõgaga läbi torgata.

<1-029-1>

Hetkeks sai ahnus võitu ettevaatusest ning ta sirutas kartlikult käe välja...

Jälle mõttetu «ning». Pisiasi muidugi, aga parem stiil on:

Hetkeks sai ahnus võitu ettevaatusest ja ta sirutas kartlikult käe välja...

<1-029-2>

Hetkeks sai ahnus võitu ettevaatusest [ja] ta sirutas kartlikult käe välja... kuid mis kasu ta sest saaks?

No ei. Kirjakeeles küll niimoodi ei sobi. Ja kui tsiteerime lohakat kõnet, siis ikka ülakomaga: «se'st». Siin ei ole otsene kõne, seega:

Hetkeks sai ahnus võitu ettevaatusest ja ta sirutas kartlikult käe välja... kuid mis kasu ta sellest saaks?

<1-029-3>

Kas see polnud mitte veidi liikunud, umbes nagu tuul oleks seda kõigutanud?

Siin tundub mulle parem vastupidine sõnadejärjekord. Niimoodi tundub, nagu rõhuasetus oleks olnud sellel, mida tuul tegi, aga siin on rõhuasetus sellel, mis kirstu kaanega juhtus.

See on küll pisiasi, aga mulle tundub natuke parem nii:

Kas see polnud mitte veidi liikunud, umbes nagu oleks tuul seda kõigutanud?

Mina kirjutaksin ka teise «seda» asemel automaatselt «teda», aga ma ei saa öelda, et «seda» otseselt vale oleks. Lihtsalt kõlab natuke veidralt.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (8)

eelmine osa

<1-025-3>

Sest Vastukaalu-Manner polnud ju tegelikult midagi muud kui päikesemüüt.

Mis asi on päikesemüüt??

Originaalis (lk. 24) ongi solar myth. Sõna-sõnalt on see tõesti «päikesemüüt». Ainuke probleem on, et see sõna ei tähenda eesti keeles mitte midagi. Ma saan aru, tõlkijal on pohui – solar on «päikese» ja myth on «müüt», nii et keegi ei saa ette heita, et oleks valesti tõlgitud, ning see, et eesti lugeja midagi aru ei saa, ei ole ometi põhjus hakata järele uurima, ega solar myth äkki mingi piltlik väljend ei ole.

Umbes pool minutit otsimist viis mu selliste definitsioonideni:

a traditional story (as a folk tale or legend) that is interpreted as an explanation of the course, motion, or influence of the sun

a myth explaining or allegorizing the origin or movement of the sun

Ühesõnaga, solar myth tähendab ülekantud mõttes rahvasuus väljamõeldud selgitust mingile arusaamatule loodusnähtusele. Minu inglise–eesti idioomisõnaraamatus ja inglise–saksa sõnaraamatus seda väljendit kahjuks ei ole. Vaatasin sünonüümisõnastikust sõnade «müüt», «legend», «uskumus» ja «lora» sünonüüme ega saanud targemaks. «Vananaiste loba»?? Ei ole täpne vaste, aga vähemalt eestikeelne, erinevalt «päikesemüüdist». Kuni parem pähe tuleb, läheb see.

Sest Vastukaalu-Manner polnud ju tegelikult midagi muud kui vananaiste loba.

<1-025-3>

Sest Vastukaalu-Manner polnud ju tegelikult midagi muud kui [vananaiste loba].

«Muidugi on see olemas,» ütles patriits. «Kuigi see pole kullast, on kuld seal tõesti kaunis tavaline. [---]»

Loomulikult ei räägi eestlased nii.

Sest Vastukaalu-Manner polnud ju tegelikult midagi muud kui vananaiste loba.

«Muidugi on ta olemas,» ütles patriits. «Kuigi ta pole kullast, on kuld seal tõesti kaunis tavaline. [---]»

<1-025-4>

«Kuigi [ta] pole kullast, on kuld seal tõesti kaunis tavaline. Enamiku selle massist annavad suured oktiroonilademed sügaval maakoores. [---]»

Siin on «selle» eksitav, sest jutt ei käi kulla, vaid mandri massist.

«Kuigi ta pole kullast, on kuld seal tõesti kaunis tavaline. Enamiku tema massist annavad suured oktiroonilademed sügaval maakoores. [---]»

<1-026-1>

«Ma võin sulle samahästi öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel isandatel on mingi ühendus Agatea keisriga, [---]»

Isandatel? Äkki valitsejatel? «Isand» on nii mitmetähenduslik sõna. Originaalis (lk. 25) on lausa Lords of the Circle Sea. See võib tähendada isegi mingit kindlat organit (nagu Eesti Linnade Liit). Kuna aga inglise keeles on suure algustähe kasutamine nii meelevaldne nagu on, ei saa sellest fraasist kindlaid järeldusi teha. Lords peaks aga selles kontekstis küll «valitsejad» olema.

Mind häirib natuke ka «sama hästi» kokkukirjutamine, aga see on lubatud ja mul ei ole alust tõlkijale oma maitset peale suruda.

«Ma võin sulle samahästi öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel valitsejatel on mingi ühendus Agatea keisriga, [---]»

<1-026-2>

«Ma võin sulle samahästi öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel [valitsejatel] on mingi ühendus Agatea keisriga, [---]»

«Mingi» kõlab siin pentsikult (mitte Kakslille-pentsikult, vaid päris pentsikult). See jätab mulje, nagu ütlejal ei oleks erilist ettekujutust, milline see ühendus on – ta lihtsalt teab, et mingi ühendus on. On aga loogiline arvata, et Ankhi patriitsil oli mõnevõrra konkreetsemat infot, ning sellele vihjab ka tema järgnev jutt.

Originaalis (lk. 25) on some, mis selles kontekstis ei viita liigile, vaid hulgale – s.t. mitte et some kind of contact, vaid some amount/intensity of contact – eesti keeli, et nad on  m õ n i n g a l   m ä ä r a l  ühenduses.

Kuna see on üsna kõrvaline detail, siis piisab kui tõlkida see nii:

«Ma võin sulle samahästi öelda ka seda, Rincewind, et Rõngasmere-äärsetel valitsejatel on teatav ühendus Agatea keisriga, [---]»

<1-026-3>

Sinust saabki tema giid, Rincewind, saab selle  v a a t a m i s h i m u l i k u  Kakslille teejuht.

Ma arvan, et «teadmishimuline» on siin parem analoogia kui «uudishimulik».

Sinust saabki tema giid, Rincewind, saab selle  v a a t a m i s h i m u l i s e  Kakslille teejuht.

<1-026-4>

Sa hoolitsed, et koju naastes räägib ta meie väikesest kodumaast head.

«Hoolitsed, et» ei kõla muidugi hästi.

Mulle tundus algul, et «räägib» asemel peaks olema «räägiks», aga, tükk aega järele mõelnud, leian, et võib ka nii. Mina ütleks pigem «hoolitse selle eest, et ta siia tuleks» kui «hoolitse selle eest, et ta siia tuleb», aga ma ei söanda väita, et teine vale on.

Sa hoolitsed selle eest, et koju naastes räägib ta meie väikesest kodumaast head.

<1-027-1>

Kohutav meie maale, sest Agatea keiser hoolitseb oma alamate eest ja teeks meid üheainsa sõrmeliigutusega kindlasti pihuks ja põrmuks. Pelga sõrmeliigutusega. Ja see oleks kohutav sulle, Rincewind, sest [---]»

Kui isikuline asesõna on rõhutatud, kasutatakse pikka vormi. Elementaarne kuidagi nagu.

Kohutav meie maale, sest Agatea keiser hoolitseb oma alamate eest ja teeks meid üheainsa sõrmeliigutusega kindlasti pihuks ja põrmuks. Pelga sõrmeliigutusega. Ja see oleks kohutav sinule, Rincewind, sest [---]»

Iseasi kui oleks «Ja see oleks sulle kohutav» – rõhuga sõnal «kohutav». Siin aga on kohutavusest juba enne räägitud ja tsiteeritud lause mõte on selles, et see ei ole kohutav mitte ainult meie maale, vaid ka sinule.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (3)

eelmine osa 

 

 

<1-007-5>

Kuid juba lõõskasid lõbusasti laevad, mis seisid [---].

Selle lõbusa põlengu suits kerkis [---].

Siin häirib mind natuke sõnadekordus. «Lõõskasid lõbusasti» on suurepärane algriim, aga teise «lõbusa» asendaksin millegi sobivamaga.

Originaali vaadates (lk. 3) selgub aga, et sealgi on sõnakordus – vastavalt blazing merrily ja merry burning. Kas on siin korrektne tõlkides sõnadekordus kõrvaldada?

Mina arvan, et pigem jah, sest inglise keeles on eestlasele koledatena tunduvad sõnadekordused üpris sagedased, mistõttu mulle tundub, et ingliskeellasi häirib sõnadekordus palju vähem kui eestlasi. See tähendab, et pigem ei ole siin tegu autori tehtud stiiliveaga, mis tuleks tõlkes säilitada, vaid inglise keeles ei kujuta tsiteeritu endast stiiliviga. Teisisõnu, kui Terry Pratchett oleks kirjutanud eesti keeles, oleks ta tõenäoliselt seda sõnadekordust vältinud ja mingi teise sõna valinud. Sellepärast arvan, et me ei tee autorile liiga, kui tõlgime eesti keelde näiteks nii:

Kuid juba lõõskasid lõbusasti laevad, mis seisid [---].

Selle põneva põlengu suits kerkis [---].

Siin on muidugi tõlkevasteid valida mitmeid, aga miks mitte võtta selline, mis on algriimis?

<1-008-1>

«Kõik väikesed puiesteed on tules,» ütles ta. «Mulle need päris meeldisid.»

Siia käib loomulikult «nad». (Vt. <1-007-1>.)

«Kõik väikesed puiesteed on tules,» ütles ta. «Mulle nad päris meeldisid.»

Vaatamata praegusele massiivsele inglise keele mõjule olen veendunud, et enamik eestlasi ütleb sellises kohas automaatselt «nad», eriti kui te ei pane neid järele mõtlema ja põhjendama, kumb on õigem, vaid lihtsalt jälgite, kuidas nad räägivad.

<1-008-2>

Siis pikk mees liigatas.

«Tõhk?»

Inglise keeles rääkides kasutatakse taolises olukorras sageli tõusvat intonatsiooni ja selle mõjul kiputakse ka kirjutades lause lõppu küsimärki panema. Eesti keeles käib sinna ikka hüüumärk, kuna rääkija ei esitanud küsimust (näiteks kuuldes kedagi pimedas lähenemas ja tundes huvi, kas tulija on Tõhk), vaid pöördus teisi inimese poole.

Siis pikk mees liigatas.

«Tõhk!»

<1-008-3>

Siis pikk mees liigatas.

«Tõhk[!]»

«Mis tahad?»

See kõlab kuidagi ärritunult-häiritult, kuid tegelikult oli selles stseenis tavaline rahulik olukord ja kahe mehe vahel ei olnud mingit pinget. Seega oleks normaalne eestikeelne reaktsioon: «Mis on?»

Vaatame, kuidas on originaalis (lk. 4):

«Weasel?»

«Yes?»

Lausa nii lakooniliselt. Siis peaks eesti keeles olema lausa «Ah?» või «Noh?». Esimene on pigem häälitsus, mida kasutatakse siis, kui ei kuulda selgesti, mida teine ütles. Seega oleks parim tõlge siin:

Siis pikk mees liigatas.

«Tõhk!»

«Noh?»

<1-011-1>

Bravd vaatas teele. Kõnealune ese oli juba lähemale jõudnud ja paistis koidueelses valguses selgemini. See nägi välja nii, nagu oleks see...

«Jalgadega kast?» küsis ta.

Siin tekitab asesõnade mehaaniline ümberpanemine täieliku segaduse. Allajoonitud teise «see» juures tekib mul küsimus: mis asi oli?... aa, see kõnealune ese. Sellisesse kohta käib loomulikult «ta», ei ole mingit põhjust kirjutada «see».

Edasi tuleb üks ingliskeelsete tekstide tõlgetes sageli esinev viga. Kuna inglise keeles tähistab he või she alati inimest ja kõige muu kohta öeldakse it, siis tuleb sageli ette, et autor mainib näiteks Johni-nimelist tegelast, hakkab siis jutustama millestki muust ja kasutab pool lehekülge hiljem südamerahuga sõna he, sest kuna vahepeal ühtegi teist meessoost inimest mainitud ei ole, on üheselt selge, et he tähendab sedasama Johni, kellest pool lehekülge tagasi juttu oli. Eesti keeles paraku nii ei saa. Allajoonitud «ta» jätab mulje, nagu küsijaks oleks olnud see äsjamainitud «kõnealune ese» ehk siis Pagas. Tegelikult oli küsijaks Bravd. Eesti keele eripära tõttu ei saa siin he'd mehaaniliselt «ta'ks» tõlkida, vaid nimi tuleb välja kirjutada, muidu ei ole kirjutatu arusaadav, vaid lugeja peab hakkama asjaolude põhjal oletama, et küllap oli küsijaks Bravd.

(Muide, huvitav on märkida, et mõni tõlkija ei oska arvestada isegi sellega, et inglise keeles on he ja she kaks eraldi sõna, kuid eesti keeles üks ja sama. Autor räägib mehest ja naisest, siis kirjutab kuskil she ja tõlkija tõlgib mehaaniliselt «ta», tulemata selle peale, et eesti keeles ei ole kuidagimoodi aru saada, kumma tegelase kohta «ta» käib.)

Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis ei kõlba isegi eelviimase lause esimene «see», sest see tähendab, nagu oleks koidueelne valgus nii välja näinud, tegelikult nägi aga nii välja kõnealune ese. (Siiski pean tunnistama, et esimene «see» on millegipärast märksa vähem kole kui teine.)

Kokkuvõttes oleks arusaadavaim tõlge selline:

Bravd vaatas teele. Kõnealune ese oli juba lähemale jõudnud ja paistis koidueelses valguses selgemini. Ta nägi välja nii, nagu oleks ta...

«Jalgadega kast?» küsis Bravd.

järgmine osa