<1-027-2>
Osaliselt oli mehe rutt
tingitud odast, mis ta rinnust välja ulatus.
Mulle väga ei meeldi siin need kaks
seestütlevat nii lähestikku. Pisiasi, aga natuke häirib. Vaatame huvipärast,
kuidas on originaalis (lk. 26):
The stranger's haste was in part accounted
for by the spear in his chest.
Seega täiesti õige tõlge, välja arvatud see
natuke häiriv kordus. Äkki oleks parem midagi sellist:
Osaliselt oli mehe rutu
põhjuseks oda, mis ta rinnust välja ulatus.
«Rutu» on õige eestikeelne sõna küll, kõlab
aga kuidagi ebatavaliselt. Proovime veel paremaks teha. Vaatame, kuidas kõlab
eelmine lause:
[---] oleks äärepealt uksel
kokku põrganud mehega, kes sealt, selg ees, välja kiirustas. Osaliselt oli mehe
rutt tingitud odast, mis ta rinnust välja ulatus.
Teeks siis hoopis nii:
[---] oleks äärepealt uksel
kokku põrganud mehega, kes sealt, selg ees, välja ruttas. Osaliselt oli
mehe kiirustamise põhjuseks oda, mis ta rinnust välja ulatus.
Nii tundub loomulikum eesti keel.
<1-028>
Mees kriiskas kiledalt ja
tema tähelepanu hajus sedavõrd, et tema üllatunud vastane sai ta mõõgaga
läbi torgata.
Siin on allajoonitud «tema» liigne. See on
tüüpiline vähekogenud tõlkijate viga inglise keelest tõlkides.
Asi on selles, et inglise keeles on artiklid.
Mõnedes kohtades ei käi nimisõna ette artiklit, aga sageli käib, ja kui jutt
käib millestki, mis on kellegi oma, tunneb ingliskeellane vajadust lisada sinna
(meie mõistes liigne) isikuline asesõna, omamoodi artikliasendajana või täpsema
artiklina.
Hiilgav näide on stseen filmist «Hiding Out»,
kus autoõpilane istub rooli taha ja õpetaja ütleb: «Start your engine!»
Loomulikult ei taha õpetaja öelda, et õpilane paneks käima e n d a
mootori, vaid ikka auto oma. Artiklitegaharjunus toob aga kaasa selle,
et ingliskeellane ei taha öelda lihtsalt «Start engine!», sest talle
tundub, et sealt on midagi puudu. Tahaks öelda «Start the engine,» aga
kuna pöördutakse inimese poole, kelle kontrolli all see mootor parajasti on,
tundub ingliskeellasele stiilsem öelda «Start your engine!», ehkki «Start
the engine!» oleks samamoodi grammatiliselt õige. Eesti keeles pole seal
aga mingit «sinu», vaid me ütleme lihtsalt «Pane mootor käima!» või kui soovite
peenutseda, siis «Käivita mootor!»
Täpselt sama näide on ühe Windowsi vanema
versiooni sulgemisel ekraanile tulnud tekst: «It is now safe to turn off
your computer.» «Sa võid nüüd oma arvuti välja lülitada,» või «Nüüd on sinu
arvuti väljalülitamine ohutu,» tunduks eestlasele veidrana – mis siis, kui see
arvuti ei kuulu minule? Kas ma siis ei võigi teda välja lülitada? Ja mis
tähtsus on operatsioonisüsteemi jaoks sellel, kas mina olen arvuti omanik või mitte?
Ingliskeellane tunneb aga oma emakeele eripärast tulenevalt vajadust sõna computer
ette artikkel panna, ja kuna siin pöördutakse inimese poole, kelle kontrolli
all arvuti on, tundub talle, et ehkki the poleks sugugi vale, on ilusam
stiil asendada see isikulise asesõnaga your. Jah, eestlase vaatevinklist
on see ebaloogiline (ja kui mu mälu ei peta, siis Windowsi eestikeelses
versioonis oligi sõna «sinu» ära jäetud), aga nemad räägivad nii.
Kogu selle jutu mõte on see, et inglise
keelest eesti keelde tõlkides tuleb sellised tarbetud isikulised asesõnad ära
jätta. Siin on täiesti selge, kelle vastasest juttu on, nii et sõna «tema» on
liigne.
Mees kriiskas kiledalt ja
tema tähelepanu hajus sedavõrd, et üllatunud vastane sai ta mõõgaga läbi
torgata.
<1-029-1>
Hetkeks sai ahnus võitu
ettevaatusest ning ta sirutas kartlikult käe välja...
Jälle mõttetu «ning». Pisiasi muidugi, aga
parem stiil on:
Hetkeks sai ahnus võitu
ettevaatusest ja ta sirutas kartlikult käe välja...
<1-029-2>
Hetkeks sai ahnus võitu
ettevaatusest [ja] ta sirutas kartlikult käe välja... kuid mis kasu ta sest
saaks?
No ei. Kirjakeeles küll niimoodi ei sobi. Ja
kui tsiteerime lohakat kõnet, siis ikka ülakomaga: «se'st». Siin ei ole otsene
kõne, seega:
Hetkeks sai ahnus võitu
ettevaatusest ja ta sirutas kartlikult käe välja... kuid mis kasu ta sellest
saaks?
<1-029-3>
Kas see polnud mitte veidi
liikunud, umbes nagu tuul oleks seda kõigutanud?
Siin tundub mulle parem vastupidine
sõnadejärjekord. Niimoodi tundub, nagu rõhuasetus oleks olnud sellel, mida tuul
tegi, aga siin on rõhuasetus sellel, mis kirstu kaanega juhtus.
See on küll pisiasi, aga mulle tundub natuke
parem nii:
Kas see polnud mitte veidi
liikunud, umbes nagu oleks tuul seda kõigutanud?
Mina kirjutaksin ka teise «seda» asemel
automaatselt «teda», aga ma ei saa öelda, et «seda» otseselt vale oleks.
Lihtsalt kõlab natuke veidralt.
No comments:
Post a Comment