13. ja 14. punkti kohta (walitsusasutuste
korraldamine) pidas adwokat härra Daugul kõne. Tema ütles:
«Mu härrad! Kui meie waimus määratuna Wene
riigi peale waatame, siis paneb see mitmekesisus ja mitmesugusus, mis meie
sealt leiame, meid imestama! Meie riigi piirid ulatawad jäega kaetud Põhjamaa
kõrbedest kuni Kesk-Asiasse Turkestani ja Buharani ning Waiksest okeanist kuni
Balti mereni. Selle hiiglasuure riigi sees elawad küll enam kui 100 rahwast
igaüks oma isesugustes elutingimustes. Ja igast maanurgast leiame meie ise
rahwa, ise keele, ise usu ja ise hariduslise seisukorra, isesugused põllutööd
ja kaubaajamise tingimised. Loodus ise juba nõuab siin, et seadused, mis ühe
teatud maanurga elu korraldawad, kohaliste olude järele kokku seatud oleksiwad.
Senini tarwitusel olew ühe pulgaga mõetmine wõtab kõigilt maanurkadelt palju
ära, aga annab igaühele wähe tagasi.
Mu härrad! Kas meie wõime riigiwolikogu poolt
loota, et tema iga seaduse andmise juures iga maanurga kasude järele küsib? See
on üsna wõimata. Riigiwolikogu ei saa säherduse hiigla raske tööga korda. Juba
kõiki üleüldiseid riiklisi küsimusi saab tall raske olema ära otsustada.
Üksikute maanurkade kohta kohaliselt makswad seadused peaksiwad aastate kaupa
järge ootama, ehk nad küll kiiret otsustamist nõuaksiwad. Peale seda ei tunne
kõik riigiwolikogu liikmed iga maanurga keerulisi elutingimusi tarwilisel
määral ja selle pärast ei wõi riigiwolikogu üksikutele maanurkadele ka kõige
parema tahtmise juures tõeste kõlbulisi ning kohaliste oludega kokku passiwaid
seadusi teha. Riigiwolikogu ülesandeks jäeb üleüldiseid riiklisi seadusi anda,
mida isegi kole suur hulk on. Iga maanurga rahwa wolinikud ise peawad
kohaliselt makswad seadused tegema ja selle kohta määrused andma, mis moodi
üleüldised riiklised seadused nende maas maksma pannakse. Siis leiame meie
tarwilise asjatundmise ja kõigi kodumaa elutingimistest ning tarwidustest
arusaamise, siis wõime loota, et tarwilised seadused ja määrused ruttu antakse.
Selles rahwawolikogus näeme meie ainult niisuguseid inimesi, kellesse igaühesse
asi isikliselt puutub ja kes kõigi seaduste ning määruste andmisest isamaa
kohta kasuliselt osa wõtawad.
Kõigus ühesuguste oludega Wenemaa nurkades
peawad säherdused rahwawolikogud kohaliste seaduste andmiseks asutatud saama.
Mitte ainult wenelastele wõerad maad, nagu Läänemere gubermangud ja Kaukasus,
waid ka kõik Wenemaa oma kubermangud peawad säherdused omaette seiswad
wolikogud saama, nii näituseks ühendatagu Põhja-Wenemaa gubermangud üksteisega
ja Wolga jõe äärsed gubermangud üksteisega. Igalt poolt kõlawad hüided, et
ühesuguste oludega maadele ühesugused seadused antaks.
Mu härrad! Nagu juba üteldud, jäeb
riigiwolikogu ülesandeks niisuguseid seadusi anda, mis terwes riigis
üleüldiselt maksawad. Iga maanurga rahwawolikogu aga teeb määrused selle kohta,
kuidas üleüldised seadused igas maanurgas maksma pannakse. Toome ühe näituse
ette: Riigiwolikogu määrab maamaksu, kuid otsustab seal juures, et seda maksu
mitmel wiisil kokku ajada wõib: kas kõige maa pealt, wõi wiljakandwa maa pealt
üksi ehk ka maa headuse järele. Nüid aga on iga maanurga rahwawolikogu kohus
järele kaaluda ja ära otsustada, missugune riigiseaduse poolt lubatud tee
maanurga kohta kõige õigem ja kasulikum on.
Teiseks annab rahwawolikogu iseseiswalt
seaduseid, mis kohaliselt maksawad ja mis Keisri lubaga maksma hakkawad. Nii
peab Baltimere kubermangude rahwawolikogu meie kooli asjanduse kohta seadused
andma, samal mõedul ka kirikute walitsemise, põllupidamise olude, maakondade
walitsemise ja eraõiguse kohta.
Mu härrad! Minu seletused näitawad selgeste ja
otsekohe, mis meie tahame. Meie ei taha iseseiswust mitte riigist lahti löömise
tarwis. Aga meie nõuame kõigile riigi osadele, mis riigiga lahutamatalt
ühendusesse peawad jäema, kohaliste maakasude pärast, kohaliste seaduste
andmise õigust. Iga maanurk peaks seaduseid anda wõima, mis otsekohe tema
elusse puutuwad. Mitte kirgislane ei pea selle üle otsustama, mis kaukaslasel
puudu on, ja weikewenelane ei pea mitte Balti talupoegade seisukorda parandama.
Meie tahame niisugust kuube kanda, mis meie keha järele tehtud on ja mis meile
passib. Enam ei pea seda olema, et üks seadus nagu mõni hiigla hööwel
Wladiwostokist kuni Tallinnani hoolimata üle kõigi rahwaste iseomaduste
lükatakse.
Meie peame terwe endi jõuga nõudma. Eesmärk on
suur ja auus! Tema tuleb kodumaale kasuks!»
Ka see punkt wõeti elawa käteplaksutamisega
wastu.
Härra Dauguli poolt kõne alla wõetud 14. punkt
leidis juba 1. punkt[sic] arutamise juures elawat läbirääkimist.
Härra von Hoppé nõudis, et esimesele punktile
juurde lisataks, et nagu ükski riigiseadus ilma riigiwolikogu lubata maksma
pandud ei wõi saada, nii ka ühtegi kohaliselt makswat seadust ilma selle
maanurga rahwawolikogu lubata teha ei wõi. See nõudmine leiti põhjusmõtteliselt
õige olewat, kuid selle wastu seletadi, et säherdust muudatust sellesse
eelplaani enam hea pole üles wõtta. Awaldatud arwamised saada lõpulise eeskawa
kokkuseadmise juures tähele pandud.
Mõned Wene härrad awaldasiwad 14. punktis
nõutawa ametikohtade iseseiswuse asjus kartust, et riigiwolikogult säherduste
määruste tõttu tähtsad wõimupiirid ära wõetakse ja riigi ühisus kahju saab.
Eesistuja tähendas nende seletuste kohta, et riigi ühtluse hoidmine selge
sõnaga tõendatud on ja et teatud wolide lubamine maakondade omawalitsustele
muidugi ainult riigiwolikogu poolt riigiseaduse abil sündida wõib. Et eeskawa
14. wenekeelses ümberpanekus leiduwat sõnad «seadus», millel paljas kohalik
tähendus on, waleste ei mõistetaks, arwati sõna «Законы» asemel sõna
«Постановленiя» tarwitada wõiwat.
Läbirääkimiste ajal wõttis barun Eduard
Stackelberg sõna ja seletas omawalitsusesse puutuwate punktide kohta, et need
punktid lühikeste sõnadega ainult üleüldist sihti näitawad. Nende lähem
kordasaatmine nõuda laialist seaduseandmise tööd, hulga olude tähelepanemist,
nii et teda alles pikkamisi ja kõigi asjasse puutuwate olude hoolsa
järelekaalumise abil lõpetada wõib. Siin taheti ainult ära näidata, missuguses
sihis erakond seda asja korda saata mõtleb ja ta tahta seda õiglaselt ning
kawaluseta teha. Sellepärast nõuda erakond, et kõigi kogukondliste
maksumaksjate saadikud maa omawalitsemisest osa wõtta lastaks.
No comments:
Post a Comment