Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (21)

eelmine osa

<1-058-1>

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisab. Kõlab päris õigesti.

Kuna eelmine lõik ja üldse hulk eelnevat teksti on minevikus, ei sobi olevik allajoonitud kohtadesse kuidagi. Oleks siis veel, et Sellest piisab, mõtles Rincewind.

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisas. Kõlas päris õigesti.

Kui ma aga selle kirja olin pannud, hakkas see mind natuke häirima. Tuligi tahtmine panna sinna see olevik ja lisada «mõtles Rincewind». Kas see aga ei ole liigne autori teksti moonutamine? Ummikusse jooksnuna vaatasin ideede saamiseks originaali (lk. 61):

"Ecolirix?» he tried. «Ecro-gnothics? Echo-gnomics?

That would do. That sounded about right.

Tjah. Puhtformaalselt võttes on originaalis minevik, aga see on see would, mis ei ole alati päris minevik. Tegelikult väljendavadki kaks viimast lauset seda, et Rincewind mõtles nii, lihtsalt inglise keeles ei ole vaja seda juurde kirjutada. Seepärast riskiksin ikkagi tõlkida eesti keelde nii:

«Ecolirix,» katsetas ta. «Või hoopis ekrognootika? Ehhognoomika?»

Sellest piisab, mõtles Rincewind – kõlab päris õigesti.

Muide, mulle väga meeldib, et tõlkija kirjutas need originaalis sidekriipsuga sõnad eesti keeles kokku.

<1-059-1>

Seda kummalist sillerdavat metalli hinnati Rõngasmere ääres niisama kõrgelt nagu mõtlevat pirnipuud ja see oli umbes sama haruldane.

Järjekordne vale «see». «Ma pillasin vaasi põrandale ja see läks katki.»

Seda kummalist sillerdavat metalli hinnati Rõngasmere ääres niisama kõrgelt nagu mõtlevat pirnipuud ja ta oli umbes sama haruldane.

<1-059-2>

Oktiroonnõela omanik ei eksi kunagi ära, sest see nõel näitab alati Kettamaailma Naba poole, olles äärmiselt tundlik Ketta võluvälja suhtes; ühtlasi nõelub see võluväel omaniku sokke.

Ei, võluväli küll sokke ei nõelu.

Oktiroonnõela omanik ei eksi kunagi ära, sest see nõel näitab alati Kettamaailma Naba poole, olles äärmiselt tundlik Ketta võluvälja suhtes; ühtlasi nõelub ta võluväel omaniku sokke.

Ma ei ole ka päris kindel, kas on õige «Naba» ja «Serv» suure algustähega kirjutada. Pärisgeograafias käivad ju «põhjanaba», «põhjapoolus», «ekvaator» jms. väikese algustähega. Samas võiks Kettamaailma Serv minna mingites väljendites segi igasuguste muude servadega, seetõttu lepiksin siin väikese eksimusega eesti keele reeglite vastu ja jätaksin suure algustähe.

Üleüldse olen seisukohal, et ametlikus eesti ortograafias liialdatakse väikese algustähe kasutamisega sõnades, mis sisuliselt on pärisnimed, aga see on omaette teema, millel ma ei hakka siin pikemalt peatuma.

<1-059-3>

Ilmnes, et Kakslille-nimeline mehike alles magas. Tõhk silmitses teda ja vangutas pead.

«Linn võib praegu oodata,» ütles Tõhk. «Aitäh toreda loo eest, võlur. Mis sa edasi teed?» Mees heitis pilgu kirstu poole, kes taganes otsekohe ja laksutas tema poole kaant.

Kõigepealt hakkas siin «linn võib praegu oodata,» mind kuidagi pisut-pisut häirima – mitte et ta otseselt valena kõlaks, aga kuna enne pole olnud mingit juttu sellest, et Tõhul linna asja oleks, mõtlesin, et vaatan igaks juhuks originaali. Seal (lk. 62) on see lause nii:

"The city awaits, such as it is," he said.

Siit näeme kahte asja.

Esiteks on üllatav, et pärast arvukaid varasemaid kordi, kus tõlkija tõlkis he mehaaniliselt «ta»-ks, mõtlemata üldse selle peale, kas on aru saada, kelle kohta see käib, pidas ta siin paremaks asendada asesõna nimega, ehkki eelmise lause järgi on ilmselge, et «ta» ei saa käia kellegi muu kui Tõhu kohta.

Ja siis veel see «mees», mis originaalis ei ole jällegi midagi muud kui he ja võiks ka eesti keeles rahumeeli «ta» olla.

Ühesõnaga, see lõik läheb hämmastavalt selle tõlke üldisest stiilist välja. Kas asi võib olla selles, et keeletoimetajal läks hetkeks uni ära ja ta otsustas aktiivsust üles näidata?

Teiseks häirib mind natuke, et kirst on «kes». Surnud inimene, kes kirstu pannakse, ei ole ju «mis», seepärast ei peaks ka kõndiv kirst «kes» olema. Möönan siiski, et see on vaieldav.

Kolmandaks on tõlkija Tõhu öeldust täitsa valesti aru saanud. «Linn võib oodata,» tähendab, et ütlejal on üldiselt kavatsus linna minna, kuid sellega pole kuhugi kiiret. The city awaits tähendab vastupidist – et praegu tasuks just nimelt linna minna.

Ma lappasin mälu värskendamiseks tagasi, et vaadata, mida Tõhk ja Bravd varem Ankh-Morporkisse mineku plaanidest rääkinud olid. Selgus, et mitte midagi.

Niisiis, tõlke ekslikkus oli ilmne, aga kuidas oleks õige? Such as it is tähendab, et asi on kehvapoolses seisundis. Tõhu lause mõte on täiesti selge – ehkki linn on kõvasti kannatada saanud, on sinna siiski mõtet minna. Seda mõtet lühikese ladusa eestikeelse lausega edasi anda on aga raske. Valisin ühe paljudest võimalustest ja loodan, et ei teinud autori tekstile liiga palju liiga.

Ilmnes, et Kakslille-nimeline mehike alles magas. Tõhk silmitses teda ja vangutas pead.

«Linn ootab meid, räsitud nagu ta on,» ütles ta. «Aitäh toreda loo eest, võlur. Mis sa edasi teed?» Ta heitis pilgu kirstu poole, mis taganes otsekohe ja laksutas tema poole kaant.

«Mis sa edasi teed?» (What will you do now?) asemel oleks loomulikum eesti keel «Mis sul edasi plaanis on?» või «Mis sa edasi teha kavatsed?», aga tühja kah.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (14)

eelmine osa

<1-039-4>

Algas mõõn, ja Rincewind nägi, kuidas [---].

Siia ei käi loomulikult mingit koma.

Algas mõõn ja Rincewind nägi, kuidas [---].

<1-039-5>

Ja suudmelahes elavad haid olid harjunud toekate korrapäraste söömaaegadega.

Ma ei oska seletada, miks, aga mind häirib see sõnadejärjekord.

Ja suudmelahes elavad haid olid harjunud korrapäraste toekate söömaaegadega.

<1-039-6>

Tõenäoliselt püsib kirst vee peal. Peab vaid ootama päikeseloojanguni ja lahkuma siis linnast koos mõõnaga. Alamjooksul leidus palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada [---].

Siin ei ole mingit mõistlikku põhjust oleviku pealt mineviku peale minna, seda enam et ka järgmistes lausetes lähevad Rincewindi mõtted edasi olevikus.

Tõenäoliselt püsib kirst vee peal. Peab vaid ootama päikeseloojanguni ja lahkuma siis linnast koos mõõnaga. Alamjooksul leidub palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada [---].

<1-039-7>

Alamjooksul leidu[b] palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada ja siis – noh, kui [---].

Siin on nüüd vahelduseks vajalik koma ära jäetud. Kõrvallause «kus ta võiks kaldale sumada» peab ju olema komade vahel.

Alamjooksul leidub palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada, ja siis – noh, kui [---].

<1-039-8>

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas teisigi maid [---].

Inetu sõnadekordus.

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas muidki maid [---].

Riiete rõivasteks nimetamine tundub kuidagi liigpeenutsevana, aga tühja kah.

<1-039-8>

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas [muidki] maid, ja keelesoont tal on.

Rangelt reeglite järgi võttes ei peaks seda koma olema. Teisest küljest on seal teatav mõtteeralduskoht – ilma komata loeksime «on olemas muidki maid ja keelesoont» ning sõnad «tal on» tekitaksid hetkelise segaduse, mille järel me taipaksime, et maad ei käi tegelikult keelesoonega kokku.

Sellepärast nõustuksin siin tõlkijaga ja jätaksin koma alles.

<1-039-9>

Ja siis – rikkus, mugavus, turvalisus...

Ma vihkan soome toorlaenu «turvalisus». Kuskil 80-ndate lõpul tuli moesõna «turvamees» ja tänaseks ei ole enam olemas ohutust ega julgeolekut, inimesed ei tunne ennast kindlalt ega kaitstult – kõigest on teerulliga üle sõitnud üks suur turva-turva-turva.

Ja siis – rikkus, mugavus, ohutus...

<1-039-10>

Pead pöörates nägi ta, et see oli kindlalt Pagasi kaane vahel.

Siin on naermapurskamise koht. Aknast välja vaadates jäi koer auto alla.

Kuidas sa saad pead pöörata, kui see on kindlalt Pagasi kaane vahel?

Tegelikult ei ole asi nii hull, sest eelmine lause kõlab:

Kui ta tahtis minema hakata, leidis ta, et tema kuub on kuskile kinni jäänud.

Niisiis:

Kui Rincewind tahtis minema hakata, leidis ta, et tema kuub on kuskile kinni jäänud.

Pead pöörates nägi ta, et kuuehõlm oli kindlalt Pagasi kaane vahel.

Ma asendasin ka ühe «ta» Rincewindiga, sest neid asesõnu sai natuke liiga palju järjest.

<1-040-1>

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad paigas, kuhu nad on pandud.

Mõnedel inimestel tundub olevat kalduvus kohti paikadeks nimetada. Kas see on kagueesti eripära või soomepärane peenutsemine? Paarkümmend aastat tagasi muutusid eesti ajakirjanduskeeles isegi parlamendikohad parlamendipaikadeks, aga siis taandus see napakus jälle.

Siia see igatahes ei sobi.  P a i g a l  võib ju veel püsida, aga kedagi või midagi pannakse ikka mingisse  k o h t a . (Paikapanemine on juba midagi muud.)

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad kohas, kuhu nad on pandud.

Tegelikult kordub sama väljend ka lk. 41 ja ma jäin selle üle järele mõtlema. Keerutades keelel sõnu «kohal», «kohas», «paigal», «paigas», «paigus», tuli mulle äkki mõte, et miks ei võiks inimesed püsida  s e a l , kuhu nad on pandud. Vaatasin originaali (lk. 41) ja lugesin sealt oma hämmastuseks:

The Empire likes people to stay where it puts them.

No muidugi!! Kogu see paigatamine on liigne. Loomulik eesti keel oleks:

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad seal, kuhu nad on pandud.

Rääkimata sellest, et see vastab kõige täpsemalt originaalile.

Sama asi siis ka lk. 41 üleval.

Muide, lk. 40 all on Assassins' Guild tõlgitud «mõrtsukate gild». See näib esmapilgul parem, loomulikum kui järgmistes köidetes kasutatav «palgamõrvarite gild», kuid, nagu selgub raamatust «Püramiidid», on «palgamõrvarite gild» tegelikult õigem.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (6)

eelmine osa

<1-018-1>

mustale oroogule – keelele, milles puuduvad nimisõnad ja on vaid üks omadussõna, ja seegi ropp.

Hämmastav, et kagueestlane jätab kasutamata võimaluse kirjutada «ning»! Siin on see sõna just õigel kohal, sest selles osalauses on kaks «ja'd», mis on halb stiil.

Võiks tulla ka selle peale, et inglise keeles võib «ja» ette koma käia (nn. serial comma, nt. Portugal, Spain, and France), kuid eesti keeles ei käi («Portugal, Hispaania ja Prantsusmaa»).

Seega:

mustale oroogule – keelele, milles puuduvad nimisõnad ning on vaid üks omadussõna ja seegi ropp.

<1-018-2>

Too mulle palun kaks kruusi oma parimat õlu.

Appi! Ei ole võimalik. Kas seda käsikirja enne trükkiandmist keegi luges ka?

Too mulle palun kaks kruusi oma parimat õlut.

<1-019-1>

Ta püüdis sobitada kujutluspilti sõnaga «pentsik»

See «pentsik» on nüüd küll üks kõige ebaõnnestunumaid tõlkeid selles raamatus. Tegemist on teatavasti Rincewindile veidrana tundunud sõnaga, mida Kakslill sageli kasutas. «Pentsik» on sõna, mis ei tähenda eriti nagu midagi ja tekitab lugejas lihtsalt mingi WTF-reaktsiooni.

Ma mõtlesin kaua aega, mis võiks olla selline veidrikust turisti kasutatav veider omadussõna ja leidsin lõpuks, et nendesse kontekstidesse, kus Kakslill teda läbi raamatu kasutab, võiks sobida sõna «omapärane». Või äkki «omanäoline»? Ma jätan praegu «omapärane» ja eks näis, kas mul tuleb edaspidi äkki midagi paremat pähe.

Ta püüdis sobitada kujutluspilti sõnaga «omapärane»

<1-019-2>

«[---] Tead küll. Õlu.»

Uskumatu lapsus. Siin (ja veel tükk aega edasi) on Rincewind ja Kakslill ju veel «teie» peal. Seda on näha  j u b a   j ä r g m i s e l   r e a l , samuti Rincewindi repliigist viis rida kõrgemal.

Mind hämmastab ikka ja jälle see, kuidas tõlkijad on võimelised tõlkima, nägemata seda, mis on kirjas rida või paar rida kõrgemal või madalamal. Kuidas see võimalik on??

«[---] Teate küll. Õlu.»

<1-020-1>

Ta kiirustas laua juurde ja lõi võlurile selja pihta. Rincewindile läks kesvamärjuke kurku.

Hämmastav viga. Kakslill lõi Rincewindile heast peast vastu selga ja siis läks Rincewindile õlu kurku?? Vaevalt küll. Ma arvan ikka, et Rincewindile läks õlu kurku ning sellepärast läks Kakslill tema juurde ja lõi talle vastu selga. Niisiis:

Ta kiirustas laua juurde ja lõi võlurile selja pihta. Rincewindile oli kesvamärjuke kurku läinud.

<1-020-2>

viiekümnedollariline kuldtükk

Vt. <1-013-1>.

viiekümnetaalrine kuldtükk

<1-020-3>

[viiekümnetaalrine] kuldtükk

Mis loll sõna see «kuldtükk» on? Ma saan aru, et ingliskeelse sõna piece esimene sõnaraamatuvaste on «tükk», aga kas te olete kunagi kuulnud kedagi eesti keeles «kuldtükk», «hõbetükk», «vasktükk» vms. ütlemas? Lause lause järel «münt» korrata ei ole muidugi hea stiil, kuid «mündist» erinev sõna oleks «kuldraha», ja kuna inglise keeles ei nimetata münti gold money, siis peaks «kuldraha» gold piece'i tõlkevasteks ilusti sobima.

viiekümnetaalrine kuldraha

<1-020-4>

Tavalise mündi kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, ülejäänud on hõbe, vask...

20% sellest joogist on viin, ülejäänud 80% on mahl.

20% sellest joogist on viin, ülejäänu on mahl.

Kolmest levinuimast väärismetallist üks on kuld, ülejäänud on hõbe ja vask.

Pool sellest sulamist on kuld, ülejäänu on hõbe ja vask.

Siin seega:

Tavalise mündi kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, ülejäänu on hõbe, vask...

<1-020-5>

«[---] Tavalise mündi kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, [ülejäänu] on hõbe, vask...»

«Mis see tähendab?»

Ma ei usu, et Broadman ei saa aru, mida tähendab, et osa münti on kullast, osa hõbedast ja osa vasest. Pigem ei saanud ta aru, kuhu alkeemik oma jutuga sihib:

«[---] Tavalise mündi kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, [ülejäänu] on hõbe, vask...»

«Ja mis siis?»

Ma vaatasin huvi pärast ka originaali – mis ajendas tõlkijat tõlkima «Mis see tähendab?» Ootasin end leidvat midagi sellist, nagu «Meaning?». Tegelikult küsis Broadman originaalis aga hoopis (lk. 19):

«What of it?»

Uskumatu, et tõlkija tõlkis selle «Mis see tähendab?»

<1-020-6>

«Ma ju ütlesin: see münt pole samasugune kui meie omad. See on puhtast kullast.»

Mis see?

«Ma ju ütlesin: see münt pole samasugune kui meie omad. Ta on puhtast kullast.»

järgmine osa