<1-018-1>
mustale oroogule – keelele,
milles puuduvad nimisõnad ja on vaid üks omadussõna, ja seegi
ropp.
Hämmastav, et kagueestlane jätab kasutamata
võimaluse kirjutada «ning»! Siin on see sõna just õigel kohal, sest selles
osalauses on kaks «ja'd», mis on halb stiil.
Võiks tulla ka selle peale, et inglise keeles
võib «ja» ette koma käia (nn. serial comma, nt. Portugal, Spain, and
France), kuid eesti keeles ei käi («Portugal, Hispaania ja Prantsusmaa»).
Seega:
mustale oroogule – keelele,
milles puuduvad nimisõnad ning on vaid üks omadussõna ja seegi ropp.
<1-018-2>
Too mulle palun kaks kruusi
oma parimat õlu.
Appi! Ei ole võimalik. Kas seda käsikirja enne
trükkiandmist keegi luges ka?
Too mulle palun kaks kruusi
oma parimat õlut.
<1-019-1>
Ta püüdis sobitada
kujutluspilti sõnaga «pentsik»
See «pentsik» on nüüd küll üks kõige
ebaõnnestunumaid tõlkeid selles raamatus. Tegemist on teatavasti Rincewindile
veidrana tundunud sõnaga, mida Kakslill sageli kasutas. «Pentsik» on sõna, mis
ei tähenda eriti nagu midagi ja tekitab lugejas lihtsalt mingi WTF-reaktsiooni.
Ma mõtlesin kaua aega, mis võiks olla selline
veidrikust turisti kasutatav veider omadussõna ja leidsin lõpuks, et nendesse
kontekstidesse, kus Kakslill teda läbi raamatu kasutab, võiks sobida sõna
«omapärane». Või äkki «omanäoline»? Ma jätan praegu «omapärane» ja eks näis,
kas mul tuleb edaspidi äkki midagi paremat pähe.
Ta püüdis sobitada
kujutluspilti sõnaga «omapärane»
<1-019-2>
«[---] Tead küll.
Õlu.»
Uskumatu lapsus. Siin (ja veel tükk aega
edasi) on Rincewind ja Kakslill ju veel «teie» peal. Seda on näha j u b a
j ä r g m i s e l r e a l ,
samuti Rincewindi repliigist viis rida kõrgemal.
Mind hämmastab ikka ja jälle see, kuidas
tõlkijad on võimelised tõlkima, nägemata seda, mis on kirjas rida või paar rida
kõrgemal või madalamal. Kuidas see võimalik on??
«[---] Teate küll.
Õlu.»
<1-020-1>
Ta kiirustas laua juurde ja
lõi võlurile selja pihta. Rincewindile läks kesvamärjuke kurku.
Hämmastav viga. Kakslill lõi Rincewindile
heast peast vastu selga ja siis läks Rincewindile õlu kurku?? Vaevalt küll. Ma
arvan ikka, et Rincewindile läks õlu kurku ning sellepärast läks Kakslill tema
juurde ja lõi talle vastu selga. Niisiis:
Ta kiirustas laua juurde ja
lõi võlurile selja pihta. Rincewindile oli kesvamärjuke kurku läinud.
<1-020-2>
viiekümnedollariline kuldtükk
Vt. <1-013-1>.
viiekümnetaalrine kuldtükk
<1-020-3>
[viiekümnetaalrine] kuldtükk
Mis loll sõna see «kuldtükk» on? Ma saan aru,
et ingliskeelse sõna piece esimene sõnaraamatuvaste on «tükk», aga kas
te olete kunagi kuulnud kedagi eesti keeles «kuldtükk», «hõbetükk», «vasktükk»
vms. ütlemas? Lause lause järel «münt» korrata ei ole muidugi hea stiil, kuid
«mündist» erinev sõna oleks «kuldraha», ja kuna inglise keeles ei nimetata
münti gold money, siis peaks «kuldraha» gold piece'i tõlkevasteks
ilusti sobima.
viiekümnetaalrine kuldraha
<1-020-4>
Tavalise mündi
kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, ülejäänud on hõbe,
vask...
20% sellest joogist on viin, ülejäänud 80% on
mahl.
20% sellest joogist on viin, ülejäänu on mahl.
Kolmest levinuimast väärismetallist üks on
kuld, ülejäänud on hõbe ja vask.
Pool sellest sulamist on kuld, ülejäänu on
hõbe ja vask.
Siin seega:
Tavalise mündi
kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, ülejäänu on hõbe, vask...
<1-020-5>
«[---] Tavalise mündi
kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, [ülejäänu] on hõbe,
vask...»
«Mis see tähendab?»
Ma ei usu, et Broadman ei saa aru, mida
tähendab, et osa münti on kullast, osa hõbedast ja osa vasest. Pigem ei saanud
ta aru, kuhu alkeemik oma jutuga sihib:
«[---] Tavalise mündi
kullasisaldus on vaevalt viis osa kaheteistkümnest, [ülejäänu] on hõbe,
vask...»
«Ja mis siis?»
Ma vaatasin huvi pärast ka originaali – mis
ajendas tõlkijat tõlkima «Mis see tähendab?» Ootasin end leidvat midagi
sellist, nagu «Meaning?». Tegelikult küsis Broadman originaalis aga
hoopis (lk. 19):
«What of it?»
Uskumatu, et tõlkija tõlkis selle «Mis see
tähendab?»
<1-020-6>
«Ma ju ütlesin: see münt
pole samasugune kui meie omad. See on puhtast kullast.»
Mis see?
«Ma ju ütlesin: see münt
pole samasugune kui meie omad. Ta on puhtast kullast.»
No comments:
Post a Comment