Kui ma omal ajal Saksamaal elasin, olin
sõbralikes suhetes ühe perekonnaga, kus naine oli soomlane, mees sakslane ja
neil oli kaks tütart, üks minust paar aastat vanem, teine minust paar aastat
noorem. Ükskord, kui ma neil jälle külas juhtusin olema, oli noorem tütar
kodust ära, pereisa tegeles teises toas oma asjadega, pereema, vanem tütar ja
mina aga mängisime Scrabble'it. See on teatavasti selline mäng, kus
mängijad saavad klotsikesi, mille peal on tähed, ja need tuleb panna
mänguväljale, nii et tekiksid sõnad nagu ristsõnas.
Kuna mina olin selgesti ebasoodsamas olukorras
(tüdruku emakeel oli saksa keel ja pereema, ehkki soome rahvusest, oli üle 20
aasta Saksamaal elanud), võeti riiulist Dudeni seletussõnaraamat, see
väiksemapoolne, ja öeldi, et kui ma ei ole kindel, kuidas mõnda sõna
kirjutatakse, võin sealt vaadata.
Et olukord oleks täiesti selge, küsisin enne
mängu algust, kas ebatsensuursed sõnad on lubatud. Naised ütlesid (kaugeltki
mitte vastumeelselt): «Oo jaa, muidugi!»
Nii me siis mängisime – kuni mäng hakkas
lõpule jõudma, s.t. tähti oli juba vähe järele jäänud ja sõnade moodustamine
üsna raske. Mul polnud veel kordagi sõnaraamatut vaja läinud. Oli minu käik.
Pereema oli korraks välja läinud, võib-olla WC-sse. Ma nägin, et ma saaksin
panna lauale sõna Möse. Ühtegi teist võimalust ei paistnud. Kuna mulle
oli selgesti öeldud, et selliseid sõnu tohib panna, siis võtsin südame rindu ja
tegingi seda.
Tüdruk vaatas seda sõna, siis vaatas mulle
hämmeldunult otsa ja küsis: «Möse – was ist das?»
Ma mõtlesin, kas ma olen hulluks läinud. Ma ju
teadsin, et see sõna on olemas – olin seda nii palju näinud (sõna, ma mõtlen).
Paraku ei olnud minu saksa keel tollal veel sellisel tasemel, et ma oleksin
olnud võimeline naisterahvale seletama, mida Möse tähendab. Viimases
hädas võtsin Dudeni. Ma küll ei oodanud, et selline sõna seal sees on, aga
igaks juhuks vaatasin ikka. Mul vedas – see sõna oli raamatus, koos selgitusega
«weibliches Geschlechtsteil» vms. Pistsin selle tüdrukule nina alla ja
ta luges. Selle aja peale jõudis pereema tagasi. Tüdruk küsis: ema, kas sa
tead, mida Möse tähendab? Ema ütles, et see peaks vist olema see,
lausudes ebalevalt vastava soomekeelse sõna.
Kokkuvõttes oli tüdruk täiesti rabatud: «Du
bringst mir neue Wörter bei! Neue deutsche Wörter!» Ta käis lausa teises
toas isa käest küsimas: kuule, isa, kas sina tead sellist sõna? Isa olevat
vastanud: «No loomulikult tean!»
Mina olin, kusjuures, samuti väga üllatunud,
sest ma olin arvanud, et Möse on just nimelt selline sõna, mida
kasutavad naised. Mina ei ütleks Möse, sest minu jaoks on see naiste
sõna – mitte nii emane kui Muschi, aga ikkagi selline, mida lausudes
tunneksin ennast imelikult. Aga tuli välja, et ma leidsin naisterahva, kes sõna
Möse üldse ei teadnudki – ja sain talle oma saksa keele oskusega sügavat
muljet avaldada. :-)
No comments:
Post a Comment