18 August 2025

Allo Allo tõlkimisest


 

Lisaks sellele, et Inglise seriaal Allo Allo on üks kõige naljakamaid asju, mis inimkond kunagi loonud on, pakub ta suurt huvi ka tõlketeoreetilisest seisukohast, sest lisaks huumorile, mis põhineb sõnade ebasündsatel kõrvaltähendustel (see ei ole sugugi ebatavaline), on seal ka huumorit, mis põhineb keelevigade ja aktsentide imiteerimisel ning on seetõttu kohati vägagi raske tõlkida.

Meenutan lugejale, et Allo Allo on Inglise seriaal ja kõik näitlejad selles kõnelevad inglise keelt. Kuna aga tegevus toimub Saksa okupatsiooni alusel Prantsusmaal, siis näitlejad, kes mängivad prantslasi, räägivad prantsuse aktsendiga inglise keelt, ja näitlejad, kes mängivad sakslasi, räägivad saksa aktsendiga inglise keelt. Asi toimib hiilgavalt – vaadates on väga hästi aru saada, et aktsent imiteerib vastavat keelt, aktsendita briti hääldus aga inglise keelt.

Tõlkes neid aktsente edasi anda ei saa ja pole vajagi, välja arvatud paaris kohas, kus on kohane pruukida prostamaid väljendeid, et näidata, kuidas inglise keeles kasutatakse familiaarsust ja parasiitväljendeid. Näiteks ühes stseenis ütleb Michelle üht ja sama asja kahes keeles – Renéle «prantsuse» keeles "We march to the beach," ja Carstairsile «inglise» keeles "We march to the beach, old chap." Tõlkisin need vastavalt «Me marsime randa,» ja «Paneme ranna poole kõmpima.»


Väärkeelsushuumor tuleb viiest allikast:
1) inglased, eelkõige Prantsuse politseinikuks maskeerunud agent Crabtree, räägivad prantsuse keelt vigadega;
2) kapten Bertorelli (ja episoodides veel paar tegelast) räägib itaalia aktsendi ja väikeste vigadega;
3) üks tegelane räägib rootsi aktsendiga;
4) lõpupoole on paar stseeni, kus hispaanlane, hispaanlaseteeskleja või hispaania keele õpetaja räägib absurdselt liialdatud hispaania aktsendiga (s-hääliku asemel th-häälik ja pentsik hüplev intonatsioon);
5) ühes stseenis loeb Bertorelli vestmikust inglise keelt, hääldades seda kohutavalt valesti.


Hispaania aktsendi jäljendamiseks asendasin s-tähe f-tähega ja g-tähe h-tähega. See peaks olema piisavalt hispaaniapärane ja samas säilitama teksti sisulise arusaadavuse.

Rootsi aktsendi jäljendamiseks topeldasin sõnade esimesed täishäälikud (nt. «Aasi oon seelge.»), mis, usun, et annab rootsi keele laulva intonatsiooni mingil määral edasi (eriti kuna seda on ju ka näitleja kõnes kuulda).

Kapten Bertorelli panin eestikeelses tõlkes kõnelema mingit soome-lõunaeesti segu, lisades käänamis- ja astmevaheldusvigu (nt. «Tolvanad! Oinaspead!»; «Kaunis signorina, mina suudelen sino kätt!») – lõppude lõpuks on itaalia keel prantsuse keele sugulaskeel ja soomepärane rääkimine peaks kõlama eesti kuulajale piisavalt naljakana. Ka järgsilpides u o-ga asendamine peaks andma Bertorelli kõnele itaalialikku hõngu. («Oo, kolonello, kogo aeg sina naljatad, ajad lorajutto, teed vigoreid.») Mõned sõnad oli võimalik teha itaaliapäraseks (või midagi sinnapoole), säilitades arusaadavuse (generallo, offizer, Italia, Vaticano).

Murdsin kaua pead, kuidas tõlkida Bertorelli pidevväljendit "Whadda mistaka da maka!" (< "What a mistake to make.") Ametlikus tõlkes on see «Milline viga!», mis on kahtlemata keeleliselt õige, aga mitte põrmugi naljakas. Viimaks tuli mulle pähe «Oh ma tohman!», mis läheb riimi, kõlab piisavalt lustakana ja annab asja sisu õigesti edasi.

Ühes stseenis loeb Bertorelli vestmikust inglise keele kirjapilti itaalia moodi ette, sest ta ei tunne inglise keele hääldusreegleid. No mis sa sellega ikka teed – valisin sellise lahenduse, et kirjutasin eesti ortograafias üles, kuidas inglane loeks eestikeelset teksti: «Khäs thiie thjunnete niid ainimessi?» (< «Kas teie tunnete neid inimesi?»). See peaks olema umbes sama pentsik kui originaal "Duu jou knou diiza pioupli?" (< "Do you know these people?") ja loodetavasti ka arusaadav.


Konstaabel Crabtree on muidugi ainulaadne fenomen kogu komöödiažanris. Ma ei ole kunagi midagi selletaolist näinud.

Originaalis tekitatakse tema «aktsent» nii, et osades sõnades asendatakse üks täishäälik teisega. Näiteks: "headquarters" > "headquitters", "We weigh too much." > "We wee too much." jne. Kahjuks on ametliku eesti tõlke tegija arvanud, et ka eesti keeles tohib asendada ainult täishäälikuid. Näiteks on «maskeeritud» ametlikus eesti tõlkes «masküüritud». Tegelikult ei ole eesti keeles mingit põhjust järgida täishäälikureeglit, sest eesti keel on inglise keelest väga erinev ja mõnikord annab hoopis naljakama efekti kaashääliku(te) asendamine: «maskeeritud» > «paskeeritud», «või ma löön teid kumminuiaga > kummihuiaga», «käsi püsti, kes tahab minna» > «käsi pütsi, kes tahab ninna» jne.

Lausa rumala vea on ametliku tõlke tegija teinud sõnademänguga "message" > "massage". Iga inglise keele oskaja peaks une pealt teadma, et "message" on eesti keeles «sõnum». Nii tõlkub selles seriaalis väga sageli esinev sõnademäng message/massage eesti keelde lausa iseenesest: «Ma tõin sulle Michelle'ilt mõnusi.», «Ma tahan anda sulle mõnusi.», «Ma sain Michelle'ilt mõnusi.», «Mul on mõnus.» jne. Elementaarse kuidagi nagu. Kahjuks arvab ametliku tõlke tegija, et "message" peaks olema eesti keeles «teade» ja Crabtree vigases keeles tõlgib ta selle «toode», mis ei ole kuskilt otsast naljakas.

Siiski on ametlik tõlkija mõelnud välja ühe tõlke, mis on vaimustavalt geniaalne: «Käepede tuli ära.» (< käepide; originaalis "The hindle (<handle) came off.")

Inglaste seas on Crabtree ja tegelikult kogu seriaal saanud legendaarseks eelkõige sagedase teretusega "Good moaning" (<morning). Ametlikus tõlkes on see «Tere ummikust!» mis on igati okei ja minagi tõlkisin algul nii. Hiljem aga hakkas mulle tunduma, et naljakam oleks «Tere jommikust!» See on täiesti maitseasi, mõlemad variandid on head. (Palun kirjutage kommentaarides, kumba teie eelistaksite.)

Crabtree vigane keel kõlab sageli ropult. Näide: ta astub uksest sisse ja ütleb: "I was pissing by the door." (<passing; s.t. ma möödusin juhuslikult uksest, ma juhtusin mööda kõndima), mille peale publikus puhkeb röökiv naer, nii et näitleja peab tükk aega ootama, enne kui edasi saab rääkida. Mina tõlkisin selle repliigi «Sittusin juhuslikult siiakanti,» (<sattusin), mis vastab asja sisule ja on minu meelest sama naljakas.

Ausalt öeldes tunnen mõnede teiste tõlgete puhul muret, ega ma liiga ropuks ei läinud (vett>vitt, toru>türu), aga ma ei näinud muud väljapääsu. Autoril oli kerge – ta sai spetsiaalselt valida naljakaks väänatavaid sõnu, mida Crabtree suhu panna, mina aga pidin eesti keeles naljakaks väänama seda, mis oli juba võõrkeeles ette antud. Mul on tuline kahju, et ma ei ole ikka veel leinud naljakat vastet vaimustavale sõnademängule "as soon as possible" > "as soon as pissable". Kui kellelgi on mingi idee, siis palun andke teada.

Huvitav on märkida, et soome tõlkes on Crabtree sõnades sageli asendatud tähed a/o/u tähtedega ä/ö/y, mis on tapvalt naljakas. Muidugi asendasin ka mina «abiline» > «äbiline», «ma tahtsin ainult äbiks olla» jm., aga see ei ole pooltki nii naljakas kui soome "apulainen" > "äpyläinen".


Nimed jätsin suuremalt jaolt muidugi tõlkimata, aga naljaka tähendusega nimed pidasin vajalikuks ära tõlkida, nt. Professor von Flattenhead > von Poerundpea, kirurg von Bungler > von Wusserd.

Rootsi kunstieksperdi nimi Joop Hoopedoop [jup hupidup] ei kõla eestlasele väga naljakalt, sellepärast panin talle nimeks Jööp Lööpedihööpen.

Herr Flick väitis, et teekoti leiutas sakslane parun von Tetley. Mõistagi tõlkisin selle parun von Liptoniks, sest meil on just see nimi pakitee sümbol ja ühtlasi eestlasele suupärasem. Hiljem nägin, et soome tõlkija oli teinud samamoodi.

Muutsin ka mitme sõjaväelase nimed, nt. General von Walkenstiffen > kindral von Kangejalgen, Admiral von Sinkenquicken > admiral von Pichtas-Pochjas. Kindral von Flockenstuffeni nime muutsin sellepärast von Kechkenbüxeniks, et ühes osas on vaja sõnamängu, kus Bertorelli saab nimeosast "stuffen" valesti aru. Minu lemmiknimi on Field Marshal von Crackenfart, mille tõlkisin enda arvates väga õnnestunult – feldmarssal von Kaertzpeeren.

Asendasin mõned ülemäära inglisepärased nimed prantsusepärasematega, nt. Bridget > Brigitte. Tegelikult tahaksin väga asendada Maria Mariega, sest Maria ei ole kuskilt otsast prantsuse nimi. Aga mõtlesin, et see ajaks äkki vaataja liiga segadusse.

Sinna, et kolonel von Strohmi eesnimi Kurt hilisemates osades Erikuks muutub, ei saa ma midagi parata. See on lihtsalt stsenaristi kahetsusväärne praak.

Mõni vaataja võib imestada, miks ma asendasin René sünnilinna Nancy Metziga. Asi oli selles, et mul oli vaja tõlget lausele "Yes, we were both Nancy boys." ("nancy boy" on sobimatult naiseliku käitumisega mees, kes võib olla või mitte olla pede). Kuidas sa seda ikka paremini tõlgid kui «Jah, me oleme mõlemad metzlased»?

 

Omaette suur probleem on sinatamine ja teietamine. Inglise keeles on need teatavasti üks ja sama, nii et siin saab tõlkija tõlkida ainult tunde järgi, ainsaks vihjeks eesnimede ja tiitlite kasutamine.

Sõjaväelaste puhul tundus mulle kohane vene traditsioon, et madalam kõrgemat teietab, aga kõrgem madalat sinatab, välja arvatud siis, kui nad on teineteisele lausa võõrad. Näiteks kindral von Klinkerhoffen ütleb reamees Helga Geerhartile «sina», aga ühes stseenis põgusalt Helga poole pöörduv kindral von Kechkenbüxen ütleb: «Reamees, kirjutage üles: [---].» Samuti panin paaris kohas leitnant Gruberi, kes on viisaka ja heatahtliku loomuga, teietama lihtsõdureid.

Michelle ja René räägivad esimest korda kohtudes «teie», teisel kohtumisel aga juba «sina». Samas tundus mulle sobilikum, et Édithit jääkski Michelle teietama, ehkki Édith teda kui palju nooremat sinatab.

Mulle tundus kohane, et teenijatüdruk Maria ütleb Helgale «teie», samal ajal kui Helga ja René sinatavad kogu aeg. Koloneli panin Renéd sinatama sellest hetkest, kui ta originaalis hakkas talle "monsieur René" asemel lihtsalt "René" ütlema. René aga jätsingi Saksa ohvitsere teietama, isegi Gruberit, sest originaalis ütleb ta talle kogu aeg «Lieutenant», mitte ei kasuta eesnime.

Leitnant Gruber ütleb kapten Bertorellile alguses muidugi «teie», sest see on temast kõrgema auastmega. Pärast näitlejavahetust on Bertorelli aga juba nii hale, et tundus loomulikuna panna Grubergi talle «sina» ütlema. Bertorelli ise ütleb alati kõigile «sina» nagu soomlane, isegi kindralile.

Helga ütleb von Smallhausenile algul «teie», aga pärast seda stseeni, kus von Smallhausen tema ees oma tunnetega lolliks jääb, hakkab Helga talle «sina» ütlema. Ka kolonel ütleb von Smallhausenile «teie», sest nad puutuvad kokku ainult paaris stseenis.

Kõige suuremat peamurdmist valmistas mulle küsimus, millal René ja monsieur Leclerc «sina» peale lähevad. See peab juhtuma selles osas, kus nad tuletõrjujatena lossis käivad, sest varem pole neil selleks ajendit, aga ühises surmaohus ei jää inimesed kindlasti enam «teie» peale. Kas aga õige hetk on see, kui nad arutavad, kuidas lossist välja pääseda, või see, kui nad kommunistide juures kinni on seotud? Pärast pikka kõhklemist valisin teise variandi, aga see on üsna maitseasi.

 

Tiitlid ja auastmed jätsin originaalkeelde (monsieur, madame, herr), et vaataja tunneks ehedamalt seda, mis rahvusest inimesed on ja mis keelt mängult räägitakse.

Sõjaväelaste poole pöördumise tegin ainult aukraadiga: kindral, kolonel, leitnant, mitte «härra kindral» jne., sest esiteks oleks olnud liiga palju peamurdmist, kuhu panna «härra» ja kuhu mitte, ning teiseks tuleb subtiitrid teha võimalikult lühidad, et vaataja jõuaks lugeda, ning «kindral», «kolonel» jms. on minu arvates ilma «härratagi» piisavalt aupaklikud pöördumised.

 

Laulud on ametlikus eesti tõlkes üldse tõlkimata jäetud, mis on lausa vitsaviga, sest näiteks leitnant Gruber laulab üldjuhul selliseid laule, milles räägitakse armastusest mehe vastu, ja see mõjub koomiliselt isegi vaatamata sellele, et laulu enda sõnad otseselt naljakad ei ole.

Ma otsisin kõikidele lauludele internetist sõnad, tõlkisin need tervikuna ära ja valisin siis subtiitrite jaoks vajalikud read. Sellepärast ongi "God save our gracious King" eesti keeles «Õilsat me kuningat», sest see on esimene rida tervest salmist, mille ma ära tõlkisin. (Rabaval kombel on ametlikus tõlkes «Jumal kaitse kuningannat», sest tõlkija ei tea, et seriaali sündmuste toimumine ajal valitses Inglismaad kuningas!!)

Laul "Naughty Lola" ja veel üks laul olid originaalis saksakeelsed. Sellepärast ei tõlkinud ma mitte ingliskeelsest tõlkest, vaid otsisin välja saksakeelsed originaalsõnad ja tõlkisin nendest.

Tuntud laulule «Lili Marleen» võtsin mõistagi olemasoleva eestikeelse teksti, mitte ei hakanud ise uut tõlget välja mõtlema.

Seriaali nimilaulust, mis kõlab 4. osa alguses, ei olnud võimalik terviktõlget teha, sest selle laulu täielikku teksti ei ole kuskil olemas. Selle kohta on arutelu ühes foorumis. Teada olevate ridade tõlge peaks aga olema okei.

Probleem tekkis Prantsusmaa hümniga. Selgus, et selle ametlikud sõnad ei lähe üldse kokku sellega, mis kõlab seriaalis. Otsustasin tõlkida selle järgi, mis on seriaalis, sest see sobib paremini nende stseenide meeleollu, kus hümni lauldakse. See laul kõlab viies kohas ja sõnad ei ole iga kord ühesugused, aga ma konstrueerisin mingi keskmine. Seevastu Saksamaa hümni esimest rida "Deutschland, Deutschland über alles" ei hakanud ma tõlkima «Saksamaa on üle kõige», vaid jätsin saksakeelseks, sest seda laulavad prantslased, kelle jaoks saksa keel on võõrkeel (ja muidugi saab ka eesti vaataja originaalsõnade järgi paremini aru, et tegemist on Saksamaa hümniga).

Laulu «Kord elas munk, üks vaga mees» eestikeelse teksti mõtlesin täiesti ise välja, sel lihtsalt põhjusel, et ma saa Leclerci lauldavatest sõnadest mitte kui midagi aru ja ka veebiotsinguga ei õnnestunud mingit sellist laulu leida. (Nali on seal muidugi selles, et Saksa sõdurid, kelle ees monsieur Leclerc vaimulikku mängib, ei oska piisavalt hästi saksa keelt, et aru saada, et laul, mille meloodia kõlab nagu kirikulaulul, on tegelikult siivutu tekstiga.)

Huvitav on märkida, et üks seriaalis esitatud lauludest – "Lady of Spain" – on tegelikult Teise maailmasõja järgsest ajast. Aga see ei ole muidugi mingi probleem. See laul sobib sellesse stseeni hiilgavalt.

 

Üks sõnademäng, millele ma ei ole osanud naljakat tõlkevastet leida, on "Enigma/enema". "Enigma" tähendab mõistatust, mõistatuslikku asja, ja see on Saksa sõjaväes kasutatud šifreerimismasina nimi. "Enema" tähendab «klistiir». Paaris kohas ajavad tegelased neid sõnu segi, näiteks madame Fanny kuuleb sõna "Enigma" ja arvab ekslikult, et see tähendab "klistiir". Jällegi, kui kellelgi on idee, kuidas seda sõnademängu eesti keeles naljakalt edasi anda, siis palun kirjutage.

 

 

 

 

 

 

 

 

15 August 2025

Käesoleva uurimustöö autor



Mul tõusevad juuksed peas püsti, kui ma loen üliõpilaste töödest selliseid monstrumväljendeid nagu «käesoleva töö autor on seisukohal, et...» või «käesoleva töö kolmandas peatükis vaadeldakse...».

Loomulikult ei ole see üliõpilaste süü, vaid keegi on kehtestanud uurimustööde vormistamise juhendi, kus kästakse nii kirjutada.

Kust ilmus välja hullumeelne idee, et soliidses akadeemilises tekstis on keelatud kasutada sõna «mina» ja tegusõnu ainuse 1. pöördes? Näidake mulle seda teaduskraadiga seebakat, kelle haiges ajus niisugune taevanikisendavalt napakas mõte võrsus.