Ökoloogiline... intelligentsus??

Ökofanatism on kaks korda elus mu maailmapildi põhjalikult segi raputanud.

Esimene kord oli siis, kui ma lugesin artiklit, milles selgitati, et väitel inimtegevuse põhjustatud kliimasoojenemisest  p u u d u b   t e a d u s l i k   t õ e s t u s .

Teisisõnu – teooria, et inimese majandustegevuses tekkivad gaasid lõhuvad osoonikihti ja põhjustavad kasvuhooneefekti, on paljasõnaline väide. Teaduslikke andmeid selle kinnituseks ei ole.

Ma olin enam kui rabatud. Tähendab, kogu see hädakisa, kuidas me hukutame planeeti, on põhjendamatu? Kõik need üha karmistuvad üha kulukamad üha tülikamad üha absurdsemad keskkonnakaitsenõuded ei olegi tegelikult meie elukeskkonda ähvardava hävingu ärahoidmiseks hädavajalikud?

Ma hakkasin mõtlema, kuidas küll saaks teha nii, et see info võimalikult ruttu võimalikult paljude ökofriikideni toimetada, et nad saaksid aru, et nad teevad ilmaasjata paanikat.

Teine vapustus tuli mõni aasta hiljem, kui keskkonnaõiguse õppejõud  t u n n i s t a s   o t s e s õ n u ,   e t   t a   t e a b , et teooria, et inimese majandustegevuses tekitatavad gaasid lõhuvad osoonikihti, ei ole teaduslikult tõestatud. Aga see ei loe, ütles ta. Üha karmimad keskkonnakaitsenõuded on sellegipoolest vajalikud – igaks juhuks, et äkki need gaasid siiski on kahjulikud.

Pärast seda loengut tõstsin ma käed üles ja loobusin püüdest ökofanaatikuid ümber veenda. Kuidas sa vaidled inimestega, kes avalikult tunnistavad, et jah, me teame, et meie seisukohtade kaitseks pole fakte ja loogilisi argumente, aga me ajame ikka oma joru edasi – igaks juhuks, sest äkki on meil siiski õigus?

Ma taipasin, et on olemas kahte liiki inimesi. Mina ja loodetavasti ka teie kuulume nende inimeste hulka, kes tahavad õppida. Me otsime uusi teadmisi, et täiendada oma maailmapilti ja saada targemaks, suuta üha paremini otsustada, mis on õige ja mis on vale. Ökofanaatikud kuuluvad teise inimeste liiki – selliste, kes on  o t s u s t a n u d   u s k u d a  mistahes faktide ja loogiliste argumentide  k i u s t e .

Ma arvasin, et rohkem ökofanaatikud mind millegagi üllatada ei suuda. Vaevalt saab olla midagi veel napakamat kui kõigutamatu kvaasireligioosne, mistahes faktidest kõigutamatu veendumus inimese süüst planeedi ees. Nii mulle tundus.

Paraku selgus, et saab küll.

Nimelt on ökofanaatikud mõelnud välja väljendi «ökoloogiline intelligentsus». See tähendab ökofanaatilistel seisukohtadel olemist. Inimene, kes usub müüte inimese süül toimuvast planeedihävingust, on ökofanaatikute arvates kõrge ökoloogilise intelligentsusega. Inimene, kes usub ökomüütide vastu rääkivaid fakte ja loogilisi argumente, on ökofanaatikute arvates madala ökoloogilise intelligentsusega.

See kõlab nagu väga vaimuvaene nali. Kahjuks on see aga tõsi. Vähe sellest, et ökofanaatikud ei saa aru, et pime usk teaduslikult tõestamata teooriatesse ja kõikide sinu veendumuste vastu rääkivate faktide hülgamine on vaimupimedus – nad väidavad, et pime usk on just nimelt tarkus ja faktidele tuginemine on rumalus!!

Igale mõtlevale inimesele peaks olema selge, et ökofanatismil ei ole intelligentsusega midagi pistmist. Pime usk ei ole intelligentsus, vaid intelligentsuse eitus. Ökofriikide kvaasireligioosse mõtteviisi nimetamine «ökoloogiliseks intelligentsuseks» on sama, mis nimetada varastamist enesekohaseks heategevuseks, vägistamist initsiatiivarmastuseks, alkoholismi etanooltoitumiseks, gripiepideemiat mikroorganismiterviseks.

Mis nad järgmisena välja mõtlevad? Teooria, et inimesed, kes planeedihävingupropagandas kahelda julgevad, on vaimuhaiged ja tuleb sundravile allutada? Millegi muu kui vägivallaga ökofanaatikud mõtlevate inimeste suid ju sulgeda ei saa, sest fakte ja loogilisi argumente neil oma dogmade kaitseks esitada ei ole.

Minu põlvkonna (peaaegu) tundmatu kangelane

Eestlastel ei ole oma Garibaldit. Meil ei ole oma Napoleoni. Meil ei ole isegi oma vürst Vytautast. Peale vanem Lembitu on eesti rahvuskangelasele kõige lähem ilmselt Julius Kuperjanov, aga temagi on suhteliselt väikese kaliibriga tegelane. (Hilisematest sõjasangaritest igaks juhuks vaikigem, sest Juhan Partsi sõbrad ei mõistaks meid.)

Nii ei tunne eestlane uhkust mitte meeste üle, kes on maid vallutanud ja inimelusid hävitanud, vaid austab neid, kes on teinud midagi positiivset – Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on jäädvustanud ja loovalt arendanud eesti rahva kultuuripärandit, Gustav Ernesaksa, kes on loonud arvukaid muusikateoseid, mis on eestlastele hinge läinud, Paul Kerest, kes on Eesti üle maailma kuulsaks teinud. Me imetleme paljusid teisi spordi- ja kultuuritegelasi, kes on eestlastele rõõmu valmistanud ja Eestit teistele rahvastele heast küljest tutvustanud.

Mulle tuli aga ükspäev meelde inimene, kes ei ole saanud kaugeltki seda tunnustust, mida ta väärib.

Kui rääkida minu põlvkonnast – see on siis 1970-ndatel aastatel sündinud, ja vast võib ka kümmekond aastat vanemad siia juurde võtta – siis mõelgem hästi järele, kes on meile kõige rohkem head teinud. Me kasvasime üles ajal, kui eesti elu lämmatasid punaste viisnurkadega tölplased. Mingitest Kuperjanovitest ei võinud juttugi olla ja Baruto või Müürsepa kombel Eestile maailmas kuulsuse toomine oli välistatud. Rõhuval enamusel eesti rahvast puudusid isegi mistahes võimalused välismaalastega suhtlemiseks.

Kes on see, kes nendes rasketes oludes andis meile midagi, millest vaimustuda? Kui me peaksime valima ühe eestlase, kellele ausammas püstitada, siis kes see oleks?

Minule tundub, et see inimene on Vladimir Beekman.

Tema on (kui keegi juhtumisi ei tea) see, kelle tõlgitud on kõik eesti keeles ilmunud Astrid Lindgreni raamatud ning «Viplala» ja «Nils Holgersson». Õigupoolest oli see tema initsiatiiv, et Lindgreni raamatud üldse eesti keelde tõlgitud said, ja ma nagu lugesin kunagi kuskilt, et pärast esimest («Meisterdetektiiv Blomkvist») olevat mingil parteibossil lausa kobisemist olnud, et mis kodanlikku noorsookirjandust te siin levitate.

Pole mõtet rääkida sellest, et kui Lindgreni raamatuid poleks tõlkinud Beekman, siis oleks seda kunagi aegade jooksul kindlasti teinud keegi teine. Oluline on, et Vladimir Beekman oli see, kes seda  t e g i .

Vaevalt saab keegi vastu vaielda, et ilma Vladimir Beekmani tõlgitud raamatuteta ei oleks meie lapsepõlv olnud see, mis ta oli.

Niisiis, igavene au Vladimir Beekmanile! Mälestagem teda tänulikkusega ja tundkem rõõmu tema hiigeltöö viljadest.

Прибалтика – непристойное слово

Если вы хотите дружить с эстонцем, исключите из своей лексики слово «Прибалтика».

Серьёзно, никогда при эстонцев не произносите слова «Прибалтика».

В советское время эстонцев сначала удивляло, потом возмущало, потом бесило то, как русские практически никогда не называли трёх прибалтийских республик по названиям. Даже если речь шла не о регионе о целом, а об одной из республик без какого-либо упоминания двух остальных, русские всё равно говорили «Прибалтика». Я не знаю, в чём была настоящая причина этого феномена, но как она показалась эстонцам, знаю точно. Эстонцы всегда воспринимали такое поведение русских как наглядную демонстрацию империалистической высокомерности. В эстонской разговорной речи часто саркастически использовалось слово «Pribaltika» как символ великорусского мировоззрения, пропитанного презрением к малочисленным народам.

Я сейчас не о том, какое мнение правильно или неправильно. Я говорю о том, как вам себя вести, если у вас есть желание быть в хороших отношениях с эстонцами. Если вы напишете эстонцу, как Таллинн прекрасный город и как вы мечтаете когда-нибудь посетить Прибалтику, то не удивитесь, если он вам не ответит.

Если привести аналогию, то среднему человеку не обязательно знать, чем отличаются друг от друга Сальвадор, Гондурас и Гватемала, но при общений с сальвадорцем не стоит выражать мнение, что вся Средняя Америка – одно и то же.

Когда статья рассказывает не о прибалтийских странах, а одно только об Эстонии, то использование в ней фразы «в этой части Прибалтики», когда имеется в виду «в Эстонии» – признак того, что автор, привыкший к российским масштабам, считает Эстонскую Республику не полноценным государством, а каким-то недоразумением.

Самое оскорбляющее, когда человек пишет такое: «прибалтийские страны, Беларусь, Украина, Молдова, а также Румыния, Болгария, Чехия, Словакия, Венгрия и Польша». То есть, автору не лень по названиям перечислить 9 стран, но написать «Литва, Латвия, Эстония» (22 символа) вместо «прибалтийские страны» (20 символов) у него просто рука не поднимается. Это каким надо быть патологическим империалистом, чтобы так надменно относиться к 6,1 миллионам людей?

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку, напишите, пожалуйста, комментарий.

Väike rootsi keele grammatika õppetund

Alljärgnevat pilaõpetust nägin ma esmakordselt «Helsingin Sanomates» üle 20 aasta tagasi. Vahepealsel ajal olen seda võrgus näinud isegi rootsikeelsena. Sõnastus on mõistagi eri allikates erinev. Siintoodud eestikeelse tõlke tegin mina ise.

See õppetükk ei ole mõeldud mitte rootsi keele õppijatele, vaid rootslastele endale, et emakeele grammatikast paremini aru saada.

Küsimus on selles, kuidas eristada rootsi keeles sõnaliike. Mille järgi on võimalik kindlaks teha, kas antud sõna on nimisõna, omadussõna või tegusõna?

Selleks on olemas lihtne reegel.

Nimisõnadeks ehk substantiivideks nimetatakse rootsi keeles selliseid sõnu, mille järele käib «jävel» või «fan».

Näiteks:

gubbe – gubbjävel

klocka – klockafan

Omadussõnadeks ehk adjektiivideks nimetatakse selliseid sõnu, mille ette käib «skit» või «as».

Näiteks:

asbra

skitsnygg

Tegusõnadeks ehk verbideks nimetatakse selliseid sõnu, mille järele käib «utav helvete» või «som fan».

Näiteks:

dricka utav helvete

dansa som fan

If you need someone with good Enlish gramma skills, look no further

I saw this hilarious profile on a website where people look for people to chat with in foreign languages, and I just can't stop laughing.

That dude is taking positive thinking to the next level. Seven mistakes in five simple sentences, typos not counted, and he believes he has good grammar skills. Just a little refinement of speaking and listening skills, and he'll probably feel qualified to become the President's interpreter.

If someone asks you to explain what the English word "cocksure" means, show them this.

Whites, Blacks and Caucasians

 

One of the most idiotic things in the English language is the custom of referring to the White race as "Caucasian". The people who use that term have obviously never seen actual Caucasians.

For those who don't know, Caucasia is a region north and south of Caucasus mountains where, geographically speaking, Europe meets Asia. It's between the Black Sea and the Caspian Sea, north-east of Turkey, north-west of Iran, south-east of Ukraine, south of Russian heartland. I hope something from that rings a bell.

Now, Caucasians do technically belong to the White race all right, but only in the broadest possible meaning of the word. When an average person thinks about the White race, he would imagine people like English, German, Scandinavian or Russian. Most Caucasians look clearly darker than that. In fact, in Russia, as well as in my country Estonia, and surely some others, Caucasians are called Blacks. That's right, the Russian word чёрный (chornyi), which is the regular word for the colour "black", also means a person of Mediterranean-Middleeastern-Caucasian race. (As far as I understand, the corresponding term in English is "Dago".)

I have not studied the use of that word in other languages, and that is not really the point. The point is that many millions of White people obviously perceive the Caucasians so non-White that they have taken to calling them "Blacks".

A classmate of mine who went to study in the USA back in the 1990's told me later how he was greatly confused when asked about his race in a form he had to fill out, as he couldn't identify with any of the choices given. He reflected that he was obviously not Black (which, of course, he knew meant "Negroid" in English), obviously not Asian, obviously not Mexican, and so the only choice left was Caucasian. I think many an East European in the USA has found it puzzling.

It is more than confusing and inaccurate. To call us Caucasians is an insult. We are not Caucasians any more than Incas are Apaches. From the scientific point of view, we may technically belong to the same race as the Caucasians, but to suggest that we ARE Caucasians is really very offending.

I have heard of a case when an American from Missouri took offence when called a Yankee. And you have the nerve to call us Caucasians?

To give you a comparison – the scientific name for the so-called yellow race may be "Mongoloid", but you never refer to the Indonesians or Vietnamese as "Mongols". Because they aren't, are they?

Caucasia is an obscure region whose inhabitants barely qualify as White. Whoever came up with the ludicrous thought that the Caucasians could somehow be considered representative of the White race?

Populaarseim eesti film?

Mul on kooliajast meeles, kuidas eesti keele õpetaja Oskar Lutsust rääkides mainima juhtus, et «Kevade» olla mingi uuringu põhjal kõikide aegade populaarsuselt teine eesti film. Mis see esimene siis on, küsisime meie imestunult. «Viimne reliikvia», vastas õpetaja. Ah jaa, muidugi.

Möödusid aastad, Eesti sai vabaks ja tehti film «Nimed marmortahvlil». Aastat viis-kümme pärast selle väljatulemist lugesin hämmastusega statistikat, et nüüd olevat see kõikide aegade populaarseim eesti film.

Halloo?

Kinokülastuste statistikale ei saa ma vastu vaielda, aga pole ju mingi saladus, et plaanimajanduse oludes ei olnud see, kui kaua üks või teine film kinos jooksis, eriti seotud sellega, mida rahvas vaadata oleks tahtnud. Kui aga rääkida filmi  p o p u l a a r s u s e s t , siis kolm-nelikümmend aastat tagasi oli «Viimset reliikviat» näinud praktiliselt iga eestlane. Väljendid sellest filmist said osaks eesti rahva kõnepruugist. Mis puutub «Nimedesse marmortahvlil», siis ei mäleta ma, et oleksin kasvõi üks kord viibinud mõnes seltskonnas, kus see film jutuks oleks tulnud või selle tegelasi mainitud või selles kõlanud efektseid ütlusi lausutud. Ja eestlaste arv kolm-nelikümmend aastat tagasi on ligikaudu sama, mis eestlaste arv praegu.

Palun minust mitte valesti aru saada. Mul ei ole kõigevähematki filmi «Nimed marmortahvlil» vastu. Aga väita, et tema populaarsus on kuidagimoodi võrreldav sellega, kui populaarne oli omal ajal «Viimne reliikvia», on absurd.

Kukmuki kalifaadi lood on jälle võrgus

Ma panin uuesti võrku oma neljast naljajutust koosneva seeria, mille tegevus toimub peamiselt muistses Araabias ja Hiinas (kogupikkus ligikaudu 45 raamatulehekülge).

1. Uusi andmeid kuulsa Kukmuki diplomaadi Nuhnuhki tegevuse kohta

2. Idamaa rännumehe Hu Li külaskäik Kukmuki kalifaati

3. Sõda Sada-Sarais

4. ÕpetajaTüngi tarkuseterad

Karjatalitaja laul

Minu vanemad kuulusid veel sellesse põlvkonda, kes teadis paljude laulude sõnu peast. Sellepärast lauldi minu lapsepõlve seltskonnaüritustel palju. Pärast valgeid roose, siniseid silmi ja linalakkneide kõlas tihti ka alljärgnev laul, mis minus tohutut vaimustust tekitas ja mille siin teilegi nautimiseks pakun.

Laulu lauldakse "Mutionu peo" viisil. Meloodia autor on Gustav Ernesaks, tekst on ilmselt rahvalooming. Iga salmi 3. ja 4. rida korratakse nagu mutionu-lauluski. Mis on laulu õige pealkiri, seda ma ei tea.

Seal, kus paistab valge maja,

elab karjatalitaja.

Karjabrigadir Anette,

Ameerikast on jõudnud ette.

Kutsus kokku külalisi,

abielus, vallalisi.

Tuli aga mitmeid joodikuid,

naisemehi, tüdrukuid.

Keegi põllutööbrigaadist

laskis kohe õlut vaadist.

Karjak sülti peale sõi,

eest ja tagant üles lõi.

Esimees ei pidan'd piiri,

katsus karjabrigadiri.

Poisid rahvamalevast

torkisid üht tütarlast.

Tagakambris tillist kisti

häbelikku traktoristi.

Keset koka karjatusi

Kaarel panni peale kusi.

50 parimat eesti anekdooti

Ma kirjutasin üles ja panin võrku välja parimad anekdoodid, mida ma tean:  
 
https://lawless.ee/anekdoodid/  
 
Selles valikus on ainult niisugused anekdoodid, mis on otsast lõpuni eesti keeles.  
 
 
 
 
 
 
 

Mis ma näen, jälle üks tore eurorikkumine!

Kadaka Selveri kaalumisautomaadi arvates on köögiviljad juurviljade alaliik (teisisõnu, mõned juurviljad on köögiviljad ja kõik köögiviljad on juurviljad). Juurviljade hulka kuuluvad seega ka kurgid. Kas Selveris tõesti ei teata, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt on kurk puuvili?

(удалённая статья)

[Статья удалена автором.]

Список моих статей на русском языке

 



 
 
 
 

Этот ужасный lühike mitmuse osastav

Образование краткой формы 3 падежа (osastav; отвечает на вопрос «keda/mida?») причиняет много трудностей не только учащимся, но иногда даже самим эстонцам. Преимущество эстонцев, конечно, в том, что они знают правильное склонение многих слов, благодаря чему они в трудных случаях имеют возможность смотреть на склонение слов, которое звучат похоже. Мне, например, в детстве показалось странным, что надо говорить «neid vesi» (этих вод). Но если сравнить с похожим словом «käsi» (рука), то другой возможности не останется. Käsi-käe-kätt, vesi-vee-vett. Neid käsi – neid vesi. Также правильно «neid süsi» (этих углей), но дети вполне могут говорить «süsisid», так как совпадение 1п. ед.ч. и 3п. мн.ч. кажется им странным.

Я изучал типовые слова в справочнике эстонского языка и обнаружил, что окончание lühike mitmuse osastav можно почти стопроцентно угадать по окончанию ainsuse omastav.

I > E

siil, siili, siili (ёж) > neid siile

seminar, seminari, seminari > neid seminare

lauljatar, lauljatari, lauljatari (певица) > neid lauljatare

E > I

käsi, käe, kätt > neid käsi

küüs, küüne, küünt (ноготь) > neid küüsi

uus, uue, uut (новый) > neid uusi

suur, suure, suurt (большой) > neid suuri

harjutus, harjutuse, harjutust (упражнение) > neid harjutusi

lootus, lootuse, lootust (надежда) > neid lootusi

kannatlikkus, kannatlikkuse, kannatlikkust (терпеливость) > neid kannatlikkusi

oluline, olulise, olulist (существенный) > neid olulisi

jõuline, jõulise, jõulist (сильный, мощный) > neid jõulisi

U > E

õnnelik, õnneliku, õnnelikku (счастливый) > neid õnnelikke

A > I

pesa, pesa, pesa (гнездо) > neid pesi

koer, koera, koera (собака) > neid koeri

pulm, pulma, pulma (свадьба; ед.ч.) > neid pulmi

pärn, pärna, pärni (липа) > neid pärni

A > U

sai, saia, saia (булка) > neid saiu

pind, pinna, pinda (поверхность) > neid pindu

sõber, sõbra, sõpra (друг) > neid sõpru

leib, leiva, leiba (чёрный члеб) > neid leibu

A > E

tuba, toa, tuba (комната) > neid tube

luba, loa, luba (разрешение) > neid lube

uba, oa, uba (боб) > neid ube

nuga, noa, nuga (нож) > neid nuge

muna, muna, muna (яйцо) > neid mune

tühi, tühja, tühja (пустой) > neid tühje

(Больше таких слов, по-моему, нет.)

Значит, когда ainsuse omastav закончится на «i», «e» или «u», в окончании lühike mitmuse osastav не может быть сомнения. Только при окончании «а» можно промахнуться. Но если Вы скажете «koeru» вместо «koeri» или «sõpri» вместо «sõpru», Вас всё равно поймут.
Один читатель нашёл закономерность:
A > I если ударный гласный ä, ö, ü, e, o, u.
A > U если ударный гласный a, õ, i, ei, äi.
Благодарю.

Lühike mitmuse osastav учащимися часто считается чуть ли не самым трудным в эстонской грамматике вообще. Но как мы с Вами увидели, сам lühike mitmuse osastav на самом деле прост. Сложен другой вопрос:

Как знать, имеет ли mitmuse osastav данного слова:

а) только длинную форму (punane, punase, punast > punaseid);

б) длинную и краткую форму (seisus, seisuse, seisust > seisuseid = seisusi), или

в) только краткую форму (elamus, elamuse, elamust > elamusi)?

Этому посвящена моя следующая статья.

 

Список моих статей на русском языке

 

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку или если у Вас есть идеи, как сформулировать что-то иначе, так чтобы это было понятнее для учащихся, напишите, пожалуйста, комментарий.

 
 
 
 

Спряжение 100 часто встречающихся эстонских глаголов

Я сделал таблицу похожую на мою таблицу склонения. В ней 100 эстонских глаголов, которые часто встречаются в повседневной речи и которые, по моему мнению, учащимся в любом случае стоит выучить.

Сделать таблицу спряжения значительно труднее, чем сделать таблицу склонения, потому что разных форм глагола намного больше, чем 14. К счастью, многие из них очень похожи. Например, если вы знаете, что я плаваю будет ma ujun, тогда знаете, что я не плаваю будет ma ei uju – надо упустить окончание n и прибавить частицу ei.

скачать файл 

тот же файл в другом месте  (если первая ссылка не работает)
(Если откроется окно с какой-то ерундой Google, нажмите на "No thanks..." внизу, потом Download > Direct Download.)

 

Список моих статей на русском языке

 

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку или если у Вас есть идеи, как сформулировать что-то иначе, так чтобы это было понятнее для учащихся, напишите, пожалуйста, комментарий.

 
 
 
 

Все формы глагола в эстонском языке

Kindel kõneviis

			olevik	lihtminevik	täisminevik	enneminevik
isikuline tegumood	jaatus	mina	magan	magasin	olen maganud	olin maganud
		sina	magad	magasid	oled maganud	olid maganud
		tema	magab	magas	on maganud	oli maganud
		meie	magame	magasime	oleme maganud	olime maganud
		teie	magate	magasite	olete maganud	olite maganud
		nemad	magavad	magasid	on maganud	olid maganud
	eitus		ei maga	ei maganud	ei ole maganud	ei olnud maganud
umbisikuline tegumood	jaatus		magatakse	magati	on magatud	oli magatud
	eitus		ei magata	ei magatud	ei ole magatud	ei olnud magatud

Käskiv kõneviis

			olevik	täisminevik
isikuline tegumood	jaatus	mina	–	–
		sina	maga	ole maganud
		tema	magagu	olgu maganud
		meie	magagem (magame*)	olgem maganud (oleme maganud*)
		teie	magage	olge maganud
		nemad	magagu	olgu maganud
	eitus	mina	–	–
		sina	ära maga	ära ole maganud
		tema	ärgu magagu	ärgu olgu maganud
		meie	ärgem magagem (ärme maga*)	ärgem olgem maganud (ärme ole maganud*)
		teie	ärge magage	ärge olge maganud
		nemad	ärgu magagu	ärgu olgu maganud
umbisikuline tegumood	jaatus		magatagu	olgu magatud
	eitus		ärgu magatagu	ärgu olgu magatud

*magagem! ärgem magagem! – употребляются только в письменном языке. В устной речи, кроме торжественных выступлений, это звучит чопорно.

В устной речи будет: magame! ärme maga! В письменном языке это выглядит как-то плоско, хотя конечно уместно, когда мы намеренно воспроизводим повседневную речь.

Tingiv kõneviis

			olevik	täisminevik
isikuline tegumood	jaatus	mina	magaks(in)	oleks(in) maganud = maganuks(in)
		sina	magaks(id)	oleks(id) maganud = maganuks(id)
		tema	magaks	oleks maganud = maganuks
		meie	magaks(ime)	oleks(ime) maganud = maganuks(ime)
		teie	magaks(ite)	oleks(ite) maganud =maganuks(ite)
		nemad	magaks(id)	oleks maganud = maganuks(id)
	eitus		ei magaks	ei oleks maganud
umbisikuline tegumood	jaatus		magataks	oleks magatud
	eitus		ei magataks	ei oleks magatud

Формы типа maganuks характерны книжному языку и в устной речи встречаются редко.

Kaudne kõneviis

			olevik		täisminevik
isikuline tegumood	jaatus			magavat	olevat maganud
	eitus			ei magavat	ei olevat maganud
umbisikuline tegumood	jaatus			magatavat	olevat magatud
	eitus			ei magatavat	ei olevat magatud

У нас где-то в 6 или 7 классе была в учебнике родного языка такая таблица (с глаголом elama, но я здесь предпочёл magama, потому что выяснилось, что с ним легче находить примеры использования разных форм). Я её больше в книгах в таком компактном виде не замечал. Институт Эстонского Языка опубликовал что-то похожее, но мне она больше нравится в таком виде, как приведено здесь.

ОБЪЯСНЕНИЯ

Во всех случаев вместо ei ole можно при желании говорить pole. Также ei olnud = polnud, ei oleks = poleks, ei olevat = polevat.

Kindel kõneviis – изъявительное наклонение (индикатив)

ma magan – я сплю

ma ei maga – я не сплю

Umbisikuline tegumood – это когда делатель неопределён.

Öösel tavaliselt magatakse. – Ночью обычно спят.

Öösel inimesed tavaliselt magavad. – Ночью люди обычно спят.

Во втором предложении подлежащее "люди", в первом оно неопределено.

Luksemburgis elatakse hästi. – В Люксембурге живут (живётся) хорошо.

Luksemburglased elavad hästi. – Люксембуржцы живут хорошо.

Во втором предложении подлежащее "люксембуржцы", в первом оно неопределено.

Käskiv kõneviis – повелительное наклонение (императив)

maga! – спи!

magage! – спите!

magagu! – пусть спит/спят

magagem! – давайте будем спать!

Elagu rahvaste sõprus! – Да здравствует дружба народов!

Olgu see töö homseks tehtud! – Чтобы эта работа была сделана к завтрашнему!

Tingiv kõneviis – сослагательное наклонение (конъюнктив)

ma magaksin – я спал бы

Kaudne kõneviis – косвенное наклонение

Ta magab означает, что я знаю, что он спит.

Ta magavat означает, что я слышал утверджение, что он спит, но я не знаю, правда ли это или нет.

Olevik – настоящее время (презенс)

Lihtminevik – простое прошедшее время (имперфект)

Täisminevik – совершенное прошедшее время (перфект)

Enneminevik – давнопрошедшее время (плюсквамперфект)

Разница  между lihtminevik и täisminevik подробно объяснена в этой статье.

Enneminevik – прошлое в отношении прошлого.

Когда мы рассказываем о прошлых событиях, мы используем lihtminevik, но когда в этом рассказе встречается что-то такое, что случилось в ещё далёком прошлом, тогда мы используем enneminevik, чтобы слушатель понял, что это произошло не в то время, о котором мы рассказываем, а ещё раньше.

Ma magasin eile võrkkiiges. Ma ei olnud kunagi varem võrkkiiges maganud. – Я вчера спал в гамаке. Я никогда раньше не спал в гамаке.

В первом предложении – lihtminevik: я рассказываю о том, что происходило вчера.

Во втором предложении – enneminevik: рассказывая о вчерашнем, я упомянаю кое-что, что случилось ещё раньше.

Ta tuli kaugelt. – Он пришёл издалека.

Ma nägin, et ta oli kaugelt tulnud. – Мне было видно, что он пришёл издалека. (т.е. я не наблюдал того, как он пришёл, а мне по кое-каким признакам было понятно, что он прибыл издалека)

nägin (lihtminevik) – это прошлое, о котором я рассказываю

oli tulnud (enneminevik) – это ещё "прошлее" этого прошлого

Ma juba näen teda. – Я уже вижу его.

Ta juba tuleb. – Он уже приходит.

Ma näen, et ta juba tuleb. – Я вижу, что он уже приходит. (он сейчас идёт)

Ma näen, et ta on juba tulnud. – Я вижу, что он уже пришёл. (он уже здесь)

Ma nägin, et ta juba tuli. – Я увидел, что он уже приходил. (он шёл в то время, когда я смотрел)

Ma nägin, et ta oli juba tulnud. – Я увидел, что он уже пришёл. (в то время, когда я смотрел, он был уже здесь)

Lihtminevik и enneminevik существуют только в изъявительном наклонении. В других наколнениях они отсутствуют. То есть, в них любое прошлое выражается формой täisminevik.

Изъявительное наклонение:

Sa nägid teda. – Ты увидел его. (lihtminevik)

Sa oled teda näinud. – Ты видел его. (täisminevik)

Косвенное наклонение:

Sa nägevat teda. – Ты якобы видишь его.  (настоящее время, недвусмысленно)

Sa olevat teda näinud. – Ты якобы видел или увидел его. (прошлое время, двусмысленно; точное значение надо понять из контекста)

Sa olevat teda eile näinud. – Ты якобы увидел его вчера. (eile – значит, имеется в виду, что один раз якобы увидел)

Sa olevat teda juba varem näinud. – Ты якобы уже раньше видел его. (juba varem – значит, имеется в виду, что в общем когда-нибудь якобы видел)

ИНФИНИТИВЫ И ДРУГИЕ ФОРМЫ ГЛАГОЛА

magada – спать (в большинстве случаях)

magama – спать (в основном после pean, lähen, hakkan)

magamas – в спящем состоянии

magamast – за то, что спал / из спящего состояния

magamaks – чтобы спать

magamata – не спя

magav (имя прилагательное) – спящий

maganud (то же, что в форме "ei maganud") – спавший

magatud (то же, что в форме "ei magatud") – трудно перевести (проспанный)

magades – спя

magaja (имя существительное) – тот, кто спит

maganu (имя существительное) – тот, кто спал

magamine (имя существительное) – пребывание в спящем состоянии

Ta magab. – Он спит.

Ma nägin teda magamas. – Я увидел, как он спал.

Ma söön. – Я ем.

Ma lähen sööma. – Я пойду есть.

Ma käin söömas ära. – Я пойду поем. (прерву работу, сделаю перерыв, наверно недолгий, чтобы поесть, и вернусь)

Vaesus segab mind elamast. = Vaesus ei lase mul normaalselt elada. – Бедность мешает мне жить./Бедность не даёт мне нормально жить.

Lärm äratas mu magamast üles. = Lärm äratas mu üles. – Шум пробудил меня ото сна, шум разбудил меня.

Aitäh hoiatamast! = Aitäh, et hoiatasid! – Спасибо, что предупредил!

Kuidas elate? – Tänan küsimast, hästi. = Как поживаете? – Спасибо (что спрашивали), хорошо.

Võitmaks meistritiitlit, pead sa palju vaeva nägema. = Et võita meistritiitlit, pead sa palju vaeva nägema. – Чтобы выиграть чемпионат (завоевать титул чемпиона), ты должен много старатсья.

Pole vaja olla kana, mõistmaks, et muna on mäda. – Не нужно быть курицей, чтобы понять, что яйцо тухлое.

Форма -maks в устной речи встречается редко.

Ma olen (välja) magamata. – Я не выспался.

Ma olen kolm ööd magamata. = Ma pole kolm ööd maganud. – Я три ночи не спал.

Mul on kodune töö tegemata. – У меня домашняя работа не сделана.

(Ilma) õppimata targaks ei saa. – Кто не учится, умным не становится. (не учась, умными не становятся)

See on seletamatagi selge. – Это и без объяснения понятно.

magav inimene = inimene, kes magab – спящий человек

kõiki raskusi ületav armastus = armastus, mis ületab kõik raskused – любовь, преодолевающая все трудности

Magava (2 падеж ед.ч) kassi suhu hiir ei jookse. – Мышь не будет бежать в рот спящей кошки. (эстонская пословица)

Kõik selles mikrorajoonis elavad (мн.ч. от elav) inimesed on detailplaneeringust informeeritud. = Kõik selle mikrorajooni elanikud (жители) on detailplaneeringust informeeritud. = Kõik, kes selles mikrorajoonis elavad, (что делают?) on detailplaneeringust informeeritud. – Все жители этого микрорайона проинформированы о детальной планировке.

hästi välja maganud inimene = inimene, kes on hästi välja maganud – хорошо выспавшийся человек

katuselt alla kukkunud kivi = kivi, mis on katuselt alla kukkunud – камень, упавший с крыши

tänavalt rahakoti leidnud poiss = poiss, kes leidis tänavalt rahakoti – мальчик, который нашёл на улице кошелёк

selle maja ehitanud mees = mees, kes ehitas selle maja – мужчина, построивший этот дом

tänavalt leitud rahakott = rahakott, mis leiti tänavalt – найденный на улице кошелёк

selle mehe ehitatud maja = maja, mille see mees ehitas – дом, построенный этим мужчиной

maha magatud päev – день, которой тот, о ком идёт речь, проспал

Sinu laul on lauldud. – Твоя песенка спета.

Magades ei kuulnud ma, kuidas õues müristas. – Спя, я не слышал грозы на улице.

Aafrikas elades nägime me palju huvitavat. – Проживая в Африке, мы видели много инитересного.

Mäest üles kõndides väsis ta ära. – Идя в гору, он устал.

Välja minnes ära unusta võtmeid kaasa võtta! = Kui välja lähed, ära unusta võtmeid kaasa võtta! – Выходя, не забудь взять с собой ключи!

ehitama – строить

ehitaja – строитель

nägema – видеть

nägin – видел

nägija – человек зрячий, не слепой

reisima – путешествовать

reisija – пассажир

luuletama – сочинять стихи

luuletaja – поэт

valitsema – властвовать, господствовать

valitseja – правитель, властитель

jala käima – ходить пешком

jalakäija – пешеход

Eestis elab palju vene keele oskajaid. (3 падеж мн.ч от oskaja) = Eestis elab palju vene keelt oskavaid (3 падеж мн.ч от oskav) inimesi. = Eestis elab palju inimesi, kes oskavad vene keelt. – В Эстоний живёт много людей, которые знают русский язык.

Tere päevast, kallid raadiokuulajad! – Добрый день, дорогие радиослушатели!

Vaata, seal on vist üks eksinu. – Посмотри, там, кажется, один заблудившийся.

Saabunule (7 падеж ед.ч.; кому?) pakuti süüa. – Прибывшего угостили едой.

Hukkunuid (3 падеж мн.ч.) ei olnud palju. – Погибших было немного.

Эта форма употребляется редко.

Laste kasvatamine on vanemate peamine ülesanne. = Vanemate peamine ülesanne on lapsi kasvatada. – Воспитание детей – основная задача родителей.

Maja ümberehitamine võtab kaua aega. – Перестройка дома потребует много времени.

Raamatute lugemine mind ei huvita. – Чтение книг меня не интересует.

liikumist takistav vigastus = vigastus, mis takistab liikumist = vigastus, mis takistab teda liikumast – телесное повреждение, которое мешает (ему) двигаться

liikumist – 3 падеж ед.ч. от liikumine

Учтите, что излишнее использование формы -mine считается плохим стилем. Те фразы, которые я только что привёл, в порядке, но:

Вместо Maja ümberehitamine on vajalik. (Перестройка дома необходима.) рекомендуется говорить Maja on vaja ümber ehitada. (Дом необходимо перестроить.)

Вместо Ma asusin selle ülesande lahendamise juurde. (Я приступил к решению этой задачи.) рекомендуется говорить Ma hakkasin seda ülesannet lahendama. (Я начал решать эту задачу.)

итд.

Как Вы наверно уже заметили, часто разными формами глагола можно выражать одно и то же. Надо только следить за падежами других слов и порядком слов.

 

Список моих статей на русском языке

 

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку или если у Вас есть идеи, как сформулировать что-то иначе, так чтобы это было понятнее для учащихся, напишите, пожалуйста, комментарий.