Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (17)

eelmine osa

<1-043-4>

«Seal sees on toitu. Nälginud peast pole sinust talle mingit kasu.»

Ma ei oska seletada, miks, aga mulle tundub see sõnadejärjekord imelik.

Ja praegu seda kirjutades hakkas ka «peast... sinust» häirima.

«Seal sees on toitu. Nälginuna pole talle sinust mingit kasu.»

<1-044-1>

Kirst tõi kuuldavale vaikse kriuksatuse, mis köitis tema tähelepanu. Laisa liigutusega, millest õhkus ettekavatsetud ähvardust, lõi see oma kaane kinni, purustades Rincewindi improviseeritud kiilu nagu kuiva leivapätsi.

Kommentaarid peaksid nüüdseks juba liigsed olema. Mõistagi ei köitnud kriuksatus kirstu, vaid Rincewindi tähelepanu, ja kaant ei löönud kinni mitte tähelepanu, vaid kirst.

Ka «oma» on liigne, sest on selge, et kirstul ei olnud kinni lüüa mingit muud kaant peale iseenda oma. See on seesama start your engine, millest ma eespool kirjutasin.

Kirst tõi kuuldavale vaikse kriuksatuse, mis köitis Rincewindi tähelepanu. Laisa liigutusega, millest õhkus ettekavatsetud ähvardust, lõi ta kaane kinni, purustades Rincewindi improviseeritud kiilu nagu kuiva leivapätsi.

<1-044-2>

Valvur vaatas tühjale tänavale, ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin, ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Iseenesestmõistetavalt ei käi sellistesse kohtadesse koma.

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

<1-044-3>

mis lebas mõne jardi kaugusel mudas.

Kuna jard ei erine palju meetrist, on mõni jard sisuliselt sama, mis mõni meeter:

mis lebas mõne meetri kaugusel mudas.

<1-044-4>

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Kui ta selle üles oli korjanud, nägi ta juba kolmandat [---].

Kes see «ta» on, kurat võtaks?? Kas helin korjas mündi üles? Või tänav?

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Kui valvur selle üles oli korjanud, nägi ta juba kolmandat [---].

<1-045-1>

See oli niisugune rahutukstegev pitsitus, mis andis mõista, et tarviduse korral võib see olla palju-palju tugevam.

Eestlane ütleks (vähemasti siis, kui ta räägib nagu ta loomulikult räägib, mitte ei mõtle reeglite üle järele) siin automaatselt «ta».

See oli niisugune rahutukstegev pitsitus, mis andis mõista, et tarviduse korral võib ta olla palju-palju tugevam.

Vajaduse tarviduseks nimetamine on ka nagu mingi kagueesti (või soome??) veidrus, aga olgu pealegi.

<1-047-1>

Ta tõttas trepist alla, kannul arvukalt mõrtsukaid. Ta peatus otse Ymori ees ja ütles: [---].

Esiteks ei ole hästi aru saada, kelle kohta «ta» käib, vaid lugeja peab arvama, et kui eelmises lõigus on mõned korrad mainitud Zlorfi, siis küllap tähendab ka see «ta» Zlorfi. Lõigu alguses oleks loomulikum nimi välja kirjutada.

Teiseks algavad kaks lauset järjest sõnaga «ta», mis eesti keeles on mõistagi halb stiil.

Seega on loomulik eestikeelne tõlge siin:

Zlorf tõttas trepist alla, kannul arvukalt mõrtsukaid. Ta peatus otse Ymori ees ja ütles: [---].

<1-047-2>

Siis seisis nende ees Stren, kelle mõõk paistis ilmuvat nähtavale tolli kaugusel mõlema mehe kõrist, [---]

Nagu juba eespool selgitatud, on küll tõsi, et meetrid ja grammid võivad mõjuda ebamuinasmaailmalikult, aga sundida eestlast aru saama mingitest arhailistest mõõtühikutest on hullem. Seega:

Siis seisis nende ees Stren, kelle mõõk paistis ilmuvat nähtavale paari sentimeetri kaugusel mõlema mehe kõrist, [---]

<1-047-3>

Sina ei röövi – mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

Ma ei saa aru, mida see mõttekriips seal teeb.

Sina ei röövi, mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

<1-047-4>

Sina ei röövi[,] mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

Naeruväärne. Inimesi, kes raha eest tapavad, nimetatakse jah  p a l g a mõrvariteks, aga ma ei usu, et kuigi paljud neist regulaarset palka saavad, vaid neile antakse konkreetne ülesanne ja makstakse tasuks selle eest konkreetne summa, ja siis järgmise konkreetse ülesande eest jälle konkreetne summa.

Sina ei röövi, mina ei tapa. See tähendab, mitte tasu eest.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (15)

eelmine osa

<1-041-1>

Igal juhul, ütles võlur endale südamevärinal, see neetud kaadervärk tuleb talle järele.

Kellele «talle»? Rincewind mõtles siin ju iseennast. Pöörake tähelepanu sõnadele «ütles võlur  e n d a l e ».

Ka mehaaniliselt inglise keelest ümberpandud sõnadejärjekord ei vasta siin eesti keele reeglitele.

Igal juhul, ütles võlur endale südamevärinal, tuleb see neetud kaadervärk mulle järele.

<1-041-2>

«Ega see enne järele ei jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl [---].

Loomulikult käib siia «ta».

«Ega ta enne järele ei jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl [---].

<1-041-3>

«Ega [ta] enne järele ei jäta, kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.

Nüüd jõudsime ühe kõige häirivama asjani eesti keele mõttetu reeglijäikuse juures.

Nimelt kehtib reegel, et kui «kui» väljendab võrdlust, siis ei käi tema ette koma («sa oled loll kui saabas), kui aga eraldab kõrvallauset, siis käib («sa oled loll, kui sinna lähed»). Mis aga saab siis, kui on üheaegselt kõrvallause ja võrdlus?

Taolistel juhtudel võib lause muutuda kahemõtteliseks. Sellepärast järgin mina reeglit, et võrdluse-mittekoma on tugevam kui kõrvallause-koma. Näiteks:

«Ma võtan rohkem kui tohib,» tähendab, et teatud koguse võtmine on lubatud, aga mina võtan sellest rohkem.

«Ma võtan rohkem, kui tohib,» tähendab, et kui võib, siis võtan ma veel.

«See oli enne kui me koju läksime,» tähendab, et see oli meie kojuminekust varem.

«See oli enne, kui me koju läksime,» tähendab, et see oli meie kojumineku ajal, praegusest varem.

«Me hakkame töötama paremini kui Anne hakkab,» tähendab, et meie hakkame töötama paremini kui Anne.

«Me hakkame töötama paremini, kui Anne hakkab,» tähendab, et kui Anne hakkab paremini töötama, siis hakkame ka meie.

«Nüüd ei jää küll muud üle kui hästi järele mõelda,» tähendab, et nüüd on meil vältimatu hästi järele mõelda.

«Nüüd ei jää küll muud üle, kui hästi järele mõelda,» tähendab, et kui hästi järele mõelda, siis ei jää nüüd muud üle kui see, mida kuskil eelmistes lausetes mainiti. (Jah, see tundub halva stiilina, aga ma kujutan ette, et mõnes kontekstis võib selline lauseehitus siiski kasutatav olla.)

Paraku paneb iga keeletoimetaja silma pilgutamata nendesse lausetesse koma, pööramata vähimatki tähelepanu tähendusele. Ma ei ole veel kohanud ühtegi, kellel oleks nii palju loogilise mõtlemise võimet, et aru saada, et taolised laused on kahemõttelised ja kahemõttelisuse kõrvaldamiseks on hädavajalik kõrvallause-koma reeglist kõrvale kalduda. Ei, selleni filoloogi mõistus ei küüni. Tagajärg on see, et taolisi lauseid ei saa üldse kasutada, vaid nad tuleb sootuks teisiti sõnastada.

Vaadeldavas lauses  o n  võrdlus: mitte «juhul, kui», vaid «enne kui». Ei öelda, et «kui sa alla annad, siis...» vaid jutt on sellest, et teatav sündmus ei toimu enne sinu allaandmist. Järelikult oleks koma eksitav.

«Ega ta enne järele ei jäta kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.

<1-041-4>

«Ega [ta] enne järele ei jäta kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl vestlust alustades.

On täiesti arusaamatu, mida otsivad sellisest kohast sõnad «vestlust alustades». Selgus tekib alles originaali vaadates (lk. 42): said a small voice conversationally. Vestluse alustamisega ei ole siin muidugi midagi pistmist. Conversationally tähendab sellist mitteformaalset, familiaarset, semulikku rääkimisviisi, aga head eestikeelset tõlkevastet ma nii hoobilt öelda ei oskagi.

Silveti sõnaraamatus seda sõna huvitaval kombel polegi, ainult conversational on «konversatsiooniline, vestluslik; kõnekeelne; jutukas». Need väljendavad kõik paraku tähendusi, mis meid hetkel edasi ei aita.

Oxford-Dudeni inglise-saksa sõnaraamat seostab huvitaval kombel samuti sõna conversationally vestluse alustamisega. Heakene küll, pildipaharet võis ju tõesti öelda seda, mis ta ütles,  j u t u h a k a t u s e k s , aga selline väljendumine eeldaks minu meelest seda, et me esitame juhtunut jutuhakataja vaatevinklist: «A ütles B-le seda ja seda jutuhakatuseks,» mitte «A kuulis B-lt seda ja seda jutuhakatuseks». Niisiis uurime edasi.

Oxfordi seletussõnaraamat ei annagi sõnale conversationally seletust. Seal on vaid, et conversation tähendab an informal spoken exchange of news and ideas between two or more people ning selle sõna tuletised on omadussõna conversational ja määrsõna conversationally.

V e s t l e v a l t ? No ei. Uurime edasi. Oxfordi tesauruses on sõna conversationally esitatud ainult sõna conversational tuletisena. Sellele on omakorda antud mitte küll sünonüüme, kuid kaks tähendust: 1) of or in conversation ja 2) colloquial.

Voh! See colloquial oli see, mida ma taga ajasin. Tsiteeritud lauses on selge, et autor kasutab (nagu sageli tehakse) sõna conversationally tähenduses colloquially. Viimast Silvetis ei ole, kuid on colloquial – «kõnekeelne, argikeelne». Ka Oxford-Duden ütleb umgangssprachlich. Tõepoolest tähendab colloquial üldiselt  m i t t e f o r m a a l s e t   k e e l e p r u u k i , aga siin autori nüanss ikka teine – jutt ei ole argisest keelekasutusest, vaid familiaarsest pöördumisviisist. Oxfordi tesaurus annab sõna colloquial tähenduseks muuhulgas informal ja sünonüümiks chatty. Seega jõuame tagasi minu algideeni: pildipaharet  t e g i  Rincewindiga  j u t t u , ütles midagi  s u u s o o j a k s , nagu muuseas; võib-olla ka tahtis lihtsalt midagi öelda, et vestlust alustada, aga on selge, et selle rääkimisviisi iseloomustamiseks ei sobi sõnad «vestlust alustades», sest on niigi ilmselge, et kui üks vaikiv olend teisele vaikivale (kõnevõimelisele) olendile midagi ütleb, siis on see vestluse alguseks. Pealegi ei tea me, mis oli pildipahareti motiiv, sest me kirjeldame praegu seda, mida tajus Rincewind, kelle poole pöörduti.

Seega pigem midagi sellist:

«Ega ta enne järele ei jäta kui sa alla annad,» ütles vaikne hääl nagu muuseas.

Täpsem oleks «nähes välja, nagu ta oleks lihtsalt tahtnud kuidagi Rincewindiga vestlust alustada» vms., aga see teeks lause liiga pikaks ja keeruliseks.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (14)

eelmine osa

<1-039-4>

Algas mõõn, ja Rincewind nägi, kuidas [---].

Siia ei käi loomulikult mingit koma.

Algas mõõn ja Rincewind nägi, kuidas [---].

<1-039-5>

Ja suudmelahes elavad haid olid harjunud toekate korrapäraste söömaaegadega.

Ma ei oska seletada, miks, aga mind häirib see sõnadejärjekord.

Ja suudmelahes elavad haid olid harjunud korrapäraste toekate söömaaegadega.

<1-039-6>

Tõenäoliselt püsib kirst vee peal. Peab vaid ootama päikeseloojanguni ja lahkuma siis linnast koos mõõnaga. Alamjooksul leidus palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada [---].

Siin ei ole mingit mõistlikku põhjust oleviku pealt mineviku peale minna, seda enam et ka järgmistes lausetes lähevad Rincewindi mõtted edasi olevikus.

Tõenäoliselt püsib kirst vee peal. Peab vaid ootama päikeseloojanguni ja lahkuma siis linnast koos mõõnaga. Alamjooksul leidub palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada [---].

<1-039-7>

Alamjooksul leidu[b] palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada ja siis – noh, kui [---].

Siin on nüüd vahelduseks vajalik koma ära jäetud. Kõrvallause «kus ta võiks kaldale sumada» peab ju olema komade vahel.

Alamjooksul leidub palju asustamata paiku, kus ta võiks kaldale sumada, ja siis – noh, kui [---].

<1-039-8>

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas teisigi maid [---].

Inetu sõnadekordus.

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas muidki maid [---].

Riiete rõivasteks nimetamine tundub kuidagi liigpeenutsevana, aga tühja kah.

<1-039-8>

[---], siis peaksid aitama teised rõivad ja habeme mahaajamine. Igal juhul on olemas [muidki] maid, ja keelesoont tal on.

Rangelt reeglite järgi võttes ei peaks seda koma olema. Teisest küljest on seal teatav mõtteeralduskoht – ilma komata loeksime «on olemas muidki maid ja keelesoont» ning sõnad «tal on» tekitaksid hetkelise segaduse, mille järel me taipaksime, et maad ei käi tegelikult keelesoonega kokku.

Sellepärast nõustuksin siin tõlkijaga ja jätaksin koma alles.

<1-039-9>

Ja siis – rikkus, mugavus, turvalisus...

Ma vihkan soome toorlaenu «turvalisus». Kuskil 80-ndate lõpul tuli moesõna «turvamees» ja tänaseks ei ole enam olemas ohutust ega julgeolekut, inimesed ei tunne ennast kindlalt ega kaitstult – kõigest on teerulliga üle sõitnud üks suur turva-turva-turva.

Ja siis – rikkus, mugavus, ohutus...

<1-039-10>

Pead pöörates nägi ta, et see oli kindlalt Pagasi kaane vahel.

Siin on naermapurskamise koht. Aknast välja vaadates jäi koer auto alla.

Kuidas sa saad pead pöörata, kui see on kindlalt Pagasi kaane vahel?

Tegelikult ei ole asi nii hull, sest eelmine lause kõlab:

Kui ta tahtis minema hakata, leidis ta, et tema kuub on kuskile kinni jäänud.

Niisiis:

Kui Rincewind tahtis minema hakata, leidis ta, et tema kuub on kuskile kinni jäänud.

Pead pöörates nägi ta, et kuuehõlm oli kindlalt Pagasi kaane vahel.

Ma asendasin ka ühe «ta» Rincewindiga, sest neid asesõnu sai natuke liiga palju järjest.

<1-040-1>

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad paigas, kuhu nad on pandud.

Mõnedel inimestel tundub olevat kalduvus kohti paikadeks nimetada. Kas see on kagueesti eripära või soomepärane peenutsemine? Paarkümmend aastat tagasi muutusid eesti ajakirjanduskeeles isegi parlamendikohad parlamendipaikadeks, aga siis taandus see napakus jälle.

Siia see igatahes ei sobi.  P a i g a l  võib ju veel püsida, aga kedagi või midagi pannakse ikka mingisse  k o h t a . (Paikapanemine on juba midagi muud.)

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad kohas, kuhu nad on pandud.

Tegelikult kordub sama väljend ka lk. 41 ja ma jäin selle üle järele mõtlema. Keerutades keelel sõnu «kohal», «kohas», «paigal», «paigas», «paigus», tuli mulle äkki mõte, et miks ei võiks inimesed püsida  s e a l , kuhu nad on pandud. Vaatasin originaali (lk. 41) ja lugesin sealt oma hämmastuseks:

The Empire likes people to stay where it puts them.

No muidugi!! Kogu see paigatamine on liigne. Loomulik eesti keel oleks:

Impeeriumile meeldib, kui inimesed püsivad seal, kuhu nad on pandud.

Rääkimata sellest, et see vastab kõige täpsemalt originaalile.

Sama asi siis ka lk. 41 üleval.

Muide, lk. 40 all on Assassins' Guild tõlgitud «mõrtsukate gild». See näib esmapilgul parem, loomulikum kui järgmistes köidetes kasutatav «palgamõrvarite gild», kuid, nagu selgub raamatust «Püramiidid», on «palgamõrvarite gild» tegelikult õigem.

järgmine osa