Inimesed seljatasid planeedi

Eesti kõige ökohaigema poeketi staatuse pärast võistlevad teatavasti Prisma ja Rimi. See pole üllatav, sest mõlemad on Soome firmad.

Paar kuud tagasi leiutas Rimi uue ökonapakuse – müügilt kadusid kilekotid. Õnneks oli mul neid hea mitu tükki varuks. Neid ma siis nüüd hoidsin nagu silmatera ja viskasin ära alles siis, kui nad täitsa räbalateks olid.

Mõni nädal tagasi nägin oma rõõmsaks üllatuseks, et kilekotid olid Rimisse tagasi ilmunud – tõsi küll, mitte punased, vaid valged, aga asi seegi. Ilmselt oli Rimi hakanud nii palju kliente kaotama, et juhtkonnale tuli meelde, et Rimi on äriühing ning raha maksavad talle praegu elavad inimesed, mitte järgmiste sajandite metsad ja jääliustikud.

Möödunud nädalal nägin müügil neidsamu häid punaseid kilekotte. Kõik on jälle nii nagu enne. Uskumatu, et niisugune suur firma oli sunnitud klientide tahtmisele järele andma! See näitab, et kõik ei ole veel kadunud. Ökoreligioonist on võimalik võitu saada.

 

 

 

 

 

Формы -dav и -dama

 

Меня попросили написать о формах -dav/tav и -dama/tama.

* * *

Первая выражает либо:
a) что кое-что делается;
б) что кое-что возможно делать.

Таким образом, эта форма двусмысленна и её значение нужно угадывать по контексту.

raamatut lugev poiss = poiss, kes loeb raamatut
(мальчик, читающий книгу; мальчик, который читает книгу)

poisi loetav raamat = raamat, mida poiss loeb
(книга, читаемая мальчиком; книга, которую мальчик читает)

Обратите внимание на порядок слов: по-эстонски говорят «книгу читающий мальчик» и «мальчиком читаемая книга». Нельзя говорить poiss, lugev raamatut или raamat, loetav poisi; эстонец не поймёт, чтó имеется в виду.

Politsei otsib kurjategijat taga. – Полиция разыскивает преступника.
Tagaotsitav kurjategija saadi kätte. – Разыскиваемого преступника поймали.

See käekiri ei ole loetav. – Этот почерк неразборчив.
Kirjutage loetavalt! – Пишите разборчиво!

Jalakäija peab pimedas olema nähtav. – Пешеход в темноте (в тёмное время) должен быть видимым.

* * *

Вторая форма используется только вместе с глаголом pidama и она означает, что что-то произойдёт, если всё пойдёт нормально.

Она образуется от формы «mida tehti» (что делали?)
rääkima > räägiti > (peaks) räägitama
tegema > tehti > (peaks) tehtama
vestlema > vesteldi > (peaks) vesteldama
tulema > tuldi > (peaks) tuldama

Maja peaks varsti valmis ehitatama. – Я полагаю/ожидается/обещают, что дом скоро будет достроен. (точный перевод зависит от контекста)
Maja pidi juba juuni lõpuks valmis ehitatama, aga on ikka veel pooleli. – Дом должны были закончить до конца июня, но он всё ещё недостроен. (The house was supposed to be completed by the end of June, but...)

Täna peaks algust tehtama autoralli MM-sarja kümnenda etapiga Kreekas.
Сегодня ожидается начало десятого этапа чемпионата мира по авторалли в Греции.
(...is supposed to start...)

Maaülikooli juhtiv Mait Klaassen on huvitatud tagasi kandideerima ka kolmandaks ametiajaks, kui talle selline pakkumine peaks tehtama.
Руководитель Сельскохозяйственной академии Майт Клаассен заинтересован выдвигать свою кандидатуру и на третий срок, если (случится так, что) ему поступит такое предложение.
(...should he be made such an offer.)

Kaubanduskeskuse katusele rajatav vaateratas peaks avatama aprillis.
Колесо обозрения, строящееся на крыше торгового центра, будет открыто, предположительно, в апреле.
(...should be opened / is expected to be opened / is supposed to be opened...)

«Ma lämbun, kui ma värsket õhku ei saa!» kriiskab üks.
«Ma külmun tuuletõmbuses surnuks, kui aken peaks avatama,» hüsteeritseb teine.
– Я задохнусь, если не получу свежего воздуха! – кричит одна.
– Меня до смерти продует ветром, если окно будет открыто! – истерит другая.

kui aken avatakse – если откроют окно (более определённо/уверенно)
kui aken peaks avatama – если случится так, что кто-то откроет окно (менее определённо/уверенно)

Обратите внимание на разницу:

Sellest peaks palju kirjutama. = Sellest oleks vaja palju kirjutada. – Об этом следовало бы много писать. (писать будем мы)
Sellest peaks palju kirjutatama. = Вероятно/можно ожидать, что об этом будут много писать. (писать будем не мы)

Seda raamatut peaks lugema. = Seda raamatut tuleks lugeda. – Эту книгу следовало бы читать, эта книга заслуживает чтения.
Ma arvan, et seda raamatut peaks päris palju loetama. = Ma pean tõenäoliseks, et seda raamatut loetakse päris palju. – Я полагаю, что эту книгу будут читать много/многие.

* * *

Намного чаще, чем форма -dama/tama встречается форма -damatu/tamatu
nähtamatu – невидимый (invisible)
kuuldamatu – неслышимый (inaudible)
söödamatu – несъедобный (inedible)
mõeldamatu – немыслимый (unthinkable)

Однако, в таких формах нет последовательности:
неслыханный будет ennekuulmatu, а не ennekuuldamatu
неразрешимый будет lahendamatu, а не lahendatamatu
неисправимый будет parandamatu, а не parandatamatu
итд.
Другими словами, оказывающий на страдательный залог слог da иногда отсутствует, чаще всего в очень длинных словах.

Обратите внимание на то, что форма -damatu/tamatu является отрицанием второго значения формы -dav/tav:
nähtav – видимый (visible)
kuuldav – слышимый (audible)
söödav – съедобный (edible)
mõeldav – мыслимый (thinkable)
lahendatav – разрешимый (solvable)
итд.

* * *

Не совсем ясно, корректна ли форма -damas/tamas – например, можно ли писать:
Ma nägin seda maja ehitatamas.
(Я увидел постройку (процесс постройки) этого дома, прямо в тот момент, когда строители работали над нём; I saw this house being built.)
Понятно, что на разговорном языке эта форма необычна. Мы предпочитаем говорить Ma nägin selle maja ehitamist. или Ma nägin, kui(das) seda maja ehitati. Вопрос в том, правильна ли вообще эта форма.

Мой знакомый опытный и знаменитый переводчик сказал, что форма -damas/tamas вполне допустима. Я даже использовал её пару раз в своих переводах. Например:
Kas [---] on märgiks sellest, et XVII sajandi edenedes on Simonidese iidne kunst peagi kõrvale heidetamas kui anakronism?
(Является ли [---] знаком того, что древнее искусство Симонида скоро будет убрано как анахронизм с пути новых начинаний XVII века?)
Оригинал на английском:
Is [---] a signal that the ancient art of Simonides is about to be put aside as an anachronism in the seventeenth century advance?

Когда мы просто разговариваем, мы не сказали бы on peagi kõrvale heidetamas, а, например, on oodata, et see heidetakse peagi kõrvale. Но когда надо точно перевести слово автора, а предложение и так длинное, то не хочется делать его ещё сложнее.

* * *

В итоге можно сказать, что:
1) формы -dav/tav и -damatu/tamatu встречаются очень часто и их надо знать;
2) форма -dama/tama встречается реже и вам не обязательно самим ей пользоваться, т.к. всегда можно выражаться проще;
3) форма -damas/tamas встречается крайне редко в письменном языке, а в устной речи и сами эстонцы предпочитают другие конструкции.

 

Список моих статей на русском языке

 

Если Вы найдёте на этой странице ошибки по русскому языку или если у Вас есть идеи, как сформулировать что-то иначе, так чтобы это было понятнее для учащихся, напишите, пожалуйста, комментарий.

 
 
 
 

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (24)

 

eelmine osa

 

<1-073-2>

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja mina päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas. Ja sinu sõbral arvatavasti ka?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukarbiga mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,» ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«Harilikult ikka. Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale veini kurku. Kui tema kõrvad seda nime kuulsid, üritasid need puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

Selles katkendis on palju, mida parandada.

Esiteks korrigeeriksin isikuliste asesõnade pika ja lühikese vormi kasutust, mille peale tõlkija ei paista üldse mõelnud olevat.

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas. Ja su sõbral arvatavasti ka?»

Edasi ei saa ma aru, miks selle repliigi lõpus küsimärk on. Kas originaalis on midagi suppose'iga? Vaatame (lk. 76).

"How lucky for you. And for your friend, perhaps?"

Aa! Nüüd saan ma aru, kust tõlkija selle küsimärgi võttis. Kuidas seda lauset õigesti tõlkida? Perhaps ei ole ju ometi «arvatavasti».

«Küll sul vedas. Ja võib-olla ka su sõbral?»

Võib-olla oleks eelistatavam Küll sul ikka vedas! Isegi kui sõna «ikka» ära jätta, siis hüüumärk peaks selle lause lõpus küll olema.

Edasi: mis asi see võlukarp on? Ma ei mäleta, et Kakslillel oleks olnud ühtegi võlueset, mida saaks karbiks nimetada. Küllap on tõlkija jälle mehaaniliselt sõnu ükshaaval ümber pannud, tulemata selle peale, et jutt käib kastist (s.t. Pagasist ehk kirstust). Vaatame originaali (lk. 76):

"The little man with the magic box," said the dryad.

Just nimelt. Inglise keeles on «karp» ja «kast» mõlemad box ning tõlkija kontekstivabas peas puhus sel hetkel tuul sealtpoolt, et tuli «karp».

«Sellel võlukastiga mehikesel,» vastas puunümf.

Muide, «drüaad» ja «puunümf» on originaalis ühtemoodi dryad, aga leian, et tõlkija tegi väga hästi, et eesti keeles aeg-ajalt sünonüümi kasutas.

Harilikult ikka ei kõla üldse hästi. Aiman, et originaalis on He usually does, aga vaatame igaks juhuks järele (lk. 76). Jah, nii ongi.

Seda samasuguse kompatsusega ilusti tõlkida ei ole väga kerge. Aga äkki nii?

«Ta vajab su abi.»
See on tavaline.

«Seda ta, jah, harilikult vajab,» on minu meelest liiga lohisev ja «Nagu ikka,» tundub autori tekstist liiga palju kõrvale kalduvat. (Või mitte?)

Tõlkija ei paista aru saavat sõnade ka ja samuti erinevusest. «Ka» on mõeldud rõhuta ja «samuti» rõhuga kasutamiseks, analoogiliselt sõnapaaridega «ma/mina», «sa/sina» jne. Ehkki me kõnekeeles lausume sõna «ka» sageli rõhuga, ei sobi see üldjuhul kirjakeeles. Siin tekib sellest isegi kahemõttelisus. Lause Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda tähendaks ju, et me juba teame, et  k u h u g i  õnnestus tal jõuda, ning me küsime, kas tal õnnestus jõuda ka  p u u  otsa. Kui me tahame teada, kas  t e m a l g i  õnnestus puu otsa jõuda, peame kirjutama

Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»

Katkendi viimases lauses on jälle tarbetu rõhutus «tema» ja vale «need»:

Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, üritasid nad puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

«Üritasid» asemel oleks võib-olla natuke loomulikum «püüdsid», ja «pugeda» asemel «tungida», aga see on pisiasi. Pealegi on «pealuu» ja «pugeda» algriimis, nii et see on omamoodi isegi stiilne.

Niisiis:

«Sa pidid minu puu otsa ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul ikka vedas! Ja võib-olla ka su sõbral?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukastiga mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,» ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«See on tavaline. Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale veini kurku. Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, püüdsid nad puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.

Järgneb arvukalt see'sid, mis peaksid olema tema'd, aga ma ei hakka neid kõiki enam välja tooma, sest olen juba ülearugi veenvalt tõestanud, et tõlkija kirjutab mehaaniliselt «see», kui inglise keeles on it, mõtlemata selle peale, kas see eesti keeles õige on.

 

<1-078-1>

«Oo, ebapädev võlur,» ütles Druellae, [---].

Selline bürokraatlik termin mõjub fantasy-maailmas nagu sadul sea seljas.

«Oo, käpardvõlur,» ütles Druellae, [---].

Või isegi soss-võlur?

 

<1-079-1>

See oli valge sõjahobu, mille kabjad olid praetaldriku suurused [---].

Infuckingcredible! Oleks see siis vähemalt puuhobunegi olnud!

«Praetaldrikusuurused» näeb natuke parem välja kokkukirjutatuna.

See oli valge sõjahobu, kelle kabjad olid praetaldrikusuurused [---].

[järgneb]

Ways of not being helpful

The English are extreme cowards, afraid to say clearly what they mean. That unfortunate trait of theirs sometimes makes language learning more difficult than it should be.

For example, I recently saw in a language learning/advice forum how a language learner posted a sentence and asked if it was correct. Someone replied: "It could use a comma."
He did not say if the sentence was grammatical or not. He said "It could use a comma."
Thus it remained unclear whether:
a) the comma was required by the grammar rules, but the answerer thought it impolite to say directly that the sentence was incorrect;
b) the comma was not required, but the answerer felt it would look better with a comma.

Another English-speaking writer, giving advice to a learner of French said that by the new rules, we are no longer REQUIRED to write "s'il vous plaît" with a circumflex.
Now, by the rules of logic, "not required" means obviously that we can write it either way. But knowing the writer is a native English speaker, I can't be sure. Maybe he meant what he said, maybe he meant we have to write it the new way but was embarrassed to say it directly and thought we'd get the hint. There's no way of knowing what he meant, and thus his advice was as good as useless. One has to check with another source.

You are not being helpful by speaking in vague hints. When a student asks if the spelling "demokracy" is right, it is very unhelpful to say "this is not the best spelling; I would suggest you spell it 'democracy'". The student needs to know "demokracy" is an incorrect spelling. You are not helping him by being unclear.

* * *

On a language learning forum, it dawned to me one day that whenever someone asked a question, people were answering the question, but no one ever pointed out to the asker when there was a grammatical error IN THE QUESTION ITSELF.

This means the learner gets the impression that he has formulated the question correctly, and he writes it wrong again the next time, and again he gets the impression that it's correct, and so on.

And some of the answerers had the nerve to call themselves language instructors or even teachers!!

* * *

I remember a grotesque situation from Germany that would be hilarious if it wasn't so sad.

It was a class at the university. The professor was absent and was replaced by an assistant, as is routine practice in such situations. This time, though, the assistant was not German. He made an occasional grammatical error, and there was an embarrassed deadly silence in the auditorium. Usually, when a German professor misspells a word, the students readily correct him, and he says thank you and means it, because he doesn't want a misspelling or an incorrect symbol on the blackboard. This time, however, I watched with a mixture of amusement and disbelief how no one dared correct a non-native speaker, probably out of fear of coming across as a Neo-Nazi.

And then came the bombshell – when the assistant misspelled an English word, a girl corrected him immediately!!!!

* * *

When I lived in Germany, I noticed one irritating habit of the Germans – when you can't remember the right word, they just wait with infinite patience until you recall it, even though it's obvious from the context which word you are looking for and they could easily say it on your behalf. Evidently they have been taught that it's impolite to do it.

It's very awkward when you can't recall that one last word in the sentence you are saying. It's immensely irritating when the native speaker who could easily tell you that word just waits until you manage to say it yourself – maybe right, maybe wrong. It's even more embarrassing when this happens in front of a roomful or people. Had they ever been in such a situation, they would never do it to another person.

I can't imagine what brought communication teachers to the crazy idea that ending other people's sentences on their behalf is somehow impolite. The truth is, sentence-completing is an amazing rapport-builder, because it proves that the two of you are thinking along similar lines, as well as that you are carefully listening to the other person, in other words it matters to you what he is saying. That said, when we talk about sentence-completing in general, there is some room for discussion. However, when you are talking to a person who speaks your native language poorly, such "politeness" is disastrous.

When you see a foreigner desperately looking for the right word in your native language, then for heaven's sake help him find it. Don't be a disattached bastard. Be helpful.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eri ja erinev

 

Mõned eestlased, kes on palju vene keelt lugenud-kuulanud, ei oska teha vahet sõnadel «eri» ja «erinev», sest vene keeles on need üks ja sama sõna. Olen kohanud lausa toimetajaid, kellel paistab olevat käe sees refleks sõna «eri» nähes sellele alati tähed «nev» juurde kirjutada. See on kantseliitlik peenutsemine, mis paljastab toimetaja keelelise ebakompetentsuse. «Eri» ja «erinev» ei ole sugugi üks ja sama. Kummalgi sõnal on eesti keeles oma kasulik funktsioon.

«Eri asjad» tähendab «mitte üks ja sama asi».
«Erinevad asjad» tähendab «mitte ühesugused asjad».

Sarnased kaksikud on kaks eri inimest, aga nad ei ole kaks erinevat inimest.

Kui sa näed mu laual iseäraliku embleemiga tassi ja märgid imestusega, et nägid pool tundi tagasi seda tassi ühe teise inimese laual teises linna otsas, siis selgitan ma sulle: «Ei, need on kaks eri tassi.» Need ei ole aga kaks erinevat tassi, vaid vastupidi – kaks ühesugust tassi.

Kui ühest teosest on tehtud mitu eri kordustrükki, siis ei ole kuigi tõenäoline, et need üksteisest erinevad (rohkem kui mõne detaili, äraparandatud trükivea vms. poolest). Mõnikord võivad eri kordustrükid siiski ka erinevad olla, kui eri väljaandjad on lisanud näiteks kommentaare või, ütleme, autor ise on teose uusväljaande jaoks ümber töötanud.

Enamasti on võimalik kasutada nii üht kui teist sõna. Saksamaa ja Austria on kaks eri riiki ning nad on ka kaks erinevat riiki. Vahe on nüansis.

«Kaks eri riiki» ütleme siis, kui tahame rõhutada, et nad ei ole üks ja sama riik.
«Somaalimaa ei ole osa Somaaliast. Somaalia ja Somaalimaa on kaks eri riiki.»
Me ei ütle mitte midagi selle kohta, kui sarnased või erinevad Somaalia ja Somaalimaa on, vaid ainult seda, et meie arvates ei ole korrektne pidada neid üheks ja samaks riigiks.

«Kaks erinevat riiki» ütleme siis, kui tahame rõhutada, et nad ei ole ühesugused.
«Paljude inimeste meelest ei ole Salvadori ja Honduurase vahel mingit vahet. Selline suhtumine ei ole õige. Need on kaks erinevat riiki.»
Siin peame me silmas, et paljud inimesed teavad küll, et Salvador ja Honduuras on formaalselt eri riigid (s.t. mitte üks ja sama riik), kuid arvavad, et nad on sama hästi kui üks ja sama, s.t. nende vahel ei ole sisuliselt mingit erinevust. Tegelikult on aga Salvadori ja Honduurase vahel suured erinevused. Nad ei ole mitte ainult kaks eri riiki, vaid ka kaks täiesti erinevat riiki.

Kui te satute toimetaja otsa, kes arvab, et väljend «kaks eri riiki/asutust/inimest/asja vms.» ei ole piisavalt soliidne, et seda kirjas kasutada, siis juhtige tema tähelepanu sellele, et ta on vene keele mõju all.

 

 

 

 

 

The English-speaking world: tirelessly conquering new peaks of knowledge

  

By the end of the 20th century, the English-speaking peoples were beginning to grasp the concept of measurement units that are multiples of 10, 100 and 1000 rather than 9 or 21.

By the end of the 21st century, they'll have every chance to learn that "100 kilometres" is shortened 100 km/h, not 100 KPH and "5 metres" is written 5 m, not 5 Mts.

By the end of the 22nd century, they will hopefully learn that when you transcribe languages in which the distinction between long and short vowels is important (such as Thai), it might make sense to mark a short sound with one letter and a long sound with two letters.

 

 

 

 

Mis on kõige ohtlikum mürk?

 

Küllap olete märganud, et inglise keeles nimetatakse kilokalorit tavaliselt «kaloriks» – näiteks inimese ööpäevane energiavajadus olevat 2000 kalori ringis.

See tuleb sellest, et tüüpilise ingliskeellase mõistus lihtsalt ei võta seda, et kalor on kilokalorist tuhat korda väiksem. Tema on harjunud, et 12 tolli on jalg, 3 jalga on jard jne. Sõnade kilocalorie ja calorie erinevus on tema jaoks sama, mis sõnade telephone ja phone erinevus, s.t. mitte mingisugune.

Samal põhjusel on inimese majandustegevuse tagajärjel tekkiva kohutava planeetihävitava aine nimi lühenenud carbon dioxide'ist carbon'iks, sest sõna dioxide on keskmise ingliskeellase jaoks kokkuloetamatu ja üleüldse miks peab sel asjal nii pikk nimi olema, kui võib öelda lihtsalt carbon?

Kuna meie ajakirjanikud kummardavad pimesi kõike ingliskeelset, siis on sellised nõdrameelsed sõnad nagu «süsinikuneutraalne», «süsinikujalajälg» jne. tunginud ka juba eestikeelsetesse kirjutistesse.

Kui praegune süsinikuhüsteeria samamoodi edasi läheb, siis võib olla kindel, et paarikümne aasta pärast ei oska keskmine inimene tänaval enam vastata küsimusele, mis süsinikul ja süsinikdioksiidil vahet on. Lapsed aga kasvavad üles veendumusega, et süsinik on kõige kohutavam mürk, mida maailmas iial nähtud on, sest ta ei tapa lihtsalt inimesi nagu mingi tühine kaaliumtsüaniid või sinihape, vaid terveid planeete.

Ainuke lootusesäde selles hulluses on see, et kliimausklikud saavad teada, et süsinikku sisaldavad ka nende enda kehad. Loodetavasti tekitab see neis samasuguse enesejälestuse nagu hüdrofoobidel Krulli Kuningriigis koos sellest tulenevate järeldustega.

 

 

 

 

 

 

 

 

Vene imperialistide jultunud solvang? Ee... tegelikult mitte

 

Märkasin hiljuti ühe inimese juures seinal diplomit selle kohta, et ta oli teinud edukalt läbi ühe rahvusvahelise kutseühingu koolituse ja saanud ametlikult õiguse tegutseda teatava kategooria instruktorina. Mis selle diplomi juures eelkõige tähelepanu äratas, oli toimumiskoht: «Tallin, Estonia».

Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin kuupäeva: 2022-05-25!!!!!

Niisiis, mais 2022 toimus Tallinnas õppeüritus, mille osavõtjatele anti välja värvilised pitsatiga tunnistused, kuhu oli käsitsi kirjutatud kohaks «Tallin», ja ükski eestlasest tunnistusesaaja ei öelnud korraldajatele, et kuulge, sealt on üks N puudu. Rõhutan, et koolitust ei korraldanud venelased, vaid ameeriklased.

Kuidas selline sigaduste sigadus võimalikuks sai? Kus on eestlase alandlikkuse piir? Kui seal oleks olnud «Tallin, Russia», kas siis oleks keegi häält tõstnud??