<1-042-1>
«Kardan, et ma pole
suurem asi võlur,»
See on üks kõige sagedasemaid vigu inglise
keelest tõlkimisel. Fraas I'm afraid võib tõesti tähendada «ma kardan»,
aga väljendites nagu I'm afraid I can't help you ei või teda nii
tõlkida.
Põhjus on väga lihtne.
Kui eestlane ütleb «Ma kardan, et viimane buss
on juba läinud,» tähendab see, et ta
e i o l e k i n d e l , kas viimane buss on läinud
või mitte, aga ta peab võimalikuks, et on, ja see oleks talle ebameeldiv,
sellepärast tunneb ta ärevust.
Kui ingliskeellane ütleb I'm afraid the
last bus has already gone, siis ta
t e a b , et viimane buss on läinud ja sõnadega I'm afraid
väljendab kaastunnet. Kui ta tõepoolest ei tea ja kardab, ütleb ta midagi
sellist, et I fear the last bus might have already left või I'm
afraid. What if the last bus has already gone?
Sama asi on aitamisega. «Ma kardan, et ma ei
saa teid aidata,» võib vahel harva öelda ka see, kes tõesti teab, et ta ei saa
aidata, aga peaaegu alati väljendab taoline väljend eesti keeles tõepoolest
ebakindlust. Inglise keeles on vastupidi. I'm afraid I can't help you
tähendab praktiliselt alati, et ütleja teab, et ta ei saa aidata. Nad võiksid
väga vabalt öelda selle asemel Unfortunately, I can't help you, aga I'm
afraid tundub neile kuidagi kenam.
Ja nii teevad nad massiliselt. Kui
ingliskeellane ütleb I'm afraid I don't have a telephone, siis on ju
selge, et ta tegelikult teab, et tal ei ole telefoni. Sellist väljendumisviisi
tuleb jah vahetevahel ette ka eesti, saksa ja vene kõnekeeles, aga kirjakeeles
mõjub see ebaloomulikult, eriti kui järjekindlalt nii tõlkida.
Kogu selle jutu mõte on selles, et I'm
afraid tuleb eesti keelde tõlkida «kahjuks» või «paraku», v.a. kui jutt
on tõepoolest kartmisest. Siin ei tundnud Rincewind muret, et ta võiks
võluriülesannetega mitte toime tulla («ma kardan, et kui ma võluda püüaks, siis
selguks, et ma pole suurem asi võlur»), vaid teadis, et ta on kehv võlur.
Seega:
«Kahjuks pole ma
suurem asi võlur,»
<1-042-2>
«Kuule, tead – see kõik on
valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma
mõtlesin – mõtlesin...»
Paharet silmitses teda
ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.
«Noh, kui sa teada tahad,
siis ma mõtlesin, et ta e i p i
d a n u d s e l l e a l l
s i l m a s võlukunsti.
Võlukunsti kui niisugust.»
Siin on nüüd superhea näide selle kohta, mida
ma natuke eespool püüdsin selgitada – kuidas inglise keeles rõhutatakse täiesti
müstiliselt valesid asju.
«Kuule, tead – see kõik on
valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma
mõtlesin – mõtlesin...»
Paharet silmitses teda
ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.
«Noh, kui sa teada tahad,
siis ma mõtlesin, et ta ei pidanud selle all silmas v õ l u k u n s t i . Võlukunsti kui
niisugust.»
Järgnev lause, mis kordab sõna «võlukunst»,
näitab vaieldamatult, et eelmiseski lauses on rõhutatud sõna «võlukunsti».
Hämmastav, et ingliskeellane rõhutab sellises kontekstis sõna mean (lk.
44)! Samuti on hämmastav, et tõlkija tõlgib selle
v i i e k s rõhutatud sõnaks.
Kas te suudate kujutleda inimest niimoodi rääkimas, et ta viit sõna järjest
rõhutab? Mina küll mitte.
<1-042-3>
«Kuule, tead – see kõik on
valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma
mõtlesin – mõtlesin...»
Paharet silmitses teda
ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.
«Noh, kui sa teada tahad,
siis ma mõtlesin, [et ta ei pidanud selle all silmas v õ l u k u n s t i ]. Võlukunsti kui niisugust.»
«Mis seal siis veel
on?»
Kus seal??
Uskumatult elementaarne viga inimeselt, kes
nimetab ennast tõlkijaks.
«Kuule, tead – see kõik on
valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma
mõtlesin – mõtlesin...»
Paharet silmitses teda
ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.
«Noh, kui sa teada tahad,
siis ma mõtlesin, [et ta ei pidanud selle all silmas v õ l u k u n s t i ]. Võlukunsti kui niisugust.»
«Mis siis veel olemas
on?»
Või siis «Mida siis veel olla saab?» vms. On
ju siililegi selge, et there ei tähenda siin kohta, vaid fraas is
there (lk. 44) tähendab olemasolemist.
<1-043-1>
«[---] välgu rakendamine
või midagi muud seesugust.»
[---]
«Piksenooled on odad, mida
äikesehiiud võideldes pilluvad,» [---] «[---]. Neid juba r a k k e s s e ei pane.»
[---]
«Ma mõtlesin su jutu üle
järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa
suudaksid seda rakendada, kuidas sa selle vankrit vedama
paneksid?»
«See» käib siin eespool mainitud välgu või
pikse kohta. Keskmine eestlane ütleks sellises kontekstis «ta», mitte «see» –
ma mõtlen, kui temalt küsida, kuidas on sellise ingliskeelse lause õige tõlge,
ütleks ta küllap «see», kui ta aga lihtsalt räägiks eesti keelt, kasutaks ta
automaatselt sõna «ta».
Teiseks hakkab, kui hoolega järele mõelda,
esimese allajoonitud asesõna osastav kääne natuke häirima. Rincewindi «välku
rakendama» on mõeldud rakendamisena ülekantud tähenduses (mingit ideed
kasutatavaks tegema), aga pildipaharet paistab siin rääkivat rakendamisest
otseses tähenduses (rakendama nagu hobust rakendatakse), sest ta räägib edasi
vankri vedamisest – s.t. ta ei taha öelda mitte «kui sa suudaksid välku
rakendada» (üldises mõttes), vaid «kui sa suudaksid välgu rakendada» (vankri
ette).
Huvi pärast vaatasin – originaalis (lk. 44)
kasutab Rincewind sõna harness, mis samuti võib tähendada rakendamist
nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.
«[---] välgu rakendamine
või midagi muud seesugust.»
[---]
«Piksenooled on odad, mida
äikesehiiud võideldes pilluvad,» [---] «[---]. Neid juba r a k k e s s e ei pane.»
[---]
«Ma mõtlesin su jutu üle
järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa
suudaksid ta rakendada, kuidas sa ta vankrit vedama paneksid?»
<1-043-2>
«Ma mõtlesin su juhtu üle
järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa
suudaksid [ta] rakendada, kuidas sa [ta] vankrit vedama paneksid?»
«Mida paganat sa räägid?»
«Piksest. [---]»
Tüüpiline (kahjuks) näide sellest, kuidas
tõlkija paneb lauseid mehaaniliselt ümber, otsekui ta ei näekski eelmisi ja
järgmisi lauseid.
Kui küsimus on «mida sa räägid?» ( o s a s t a
v kääne), siis ei vasta ükski inimene sellele «piksest» ( s e e s t ü t l e v kääne). Kui tõlkija tahab kasutada järgmises lauses sõna «piksest»,
siis peab ta kas:
a) eelmises lauses kasutama sõna «millest» või
b) kui ta eelistab jätta küsimuse osastavasse
käändesse, siis sõnastama vastuse «Ma räägin piksest.»
Nii iseenesestmõistetavat asja on imelik isegi
selgitada.
Paraku kubisevad meie tõlkeraamatud sellistest
lapsustest nagu:
«Ta läks vannituppa.»
«Vannituba?»
Inglise keeles on jah «Bathroom?» sel
lihtsal põhjusel, et inglise keeles ei ole käändeid ning kuna põhisõnast endast
piisab, ei ole eessõna ja artikli kordamiseks vajadust. On mõistetav, et
inimene kasutab võimalust öelda kolme sõna asemel üks. Eesti keeles on aga
kummalgi juhul üksainus sõna – vastavas käändes. Nimetava käände kasutamine ei
ole sisseütlevast kuidagimoodi mugavam. Sellepärast on kujuteldamatu, et
eestlane, kuuldes «Ta läks vannituppa,» väljendaks oma üllatust küsimusega
«Vannituba?», vaid:
a) kui ta imestaks, et inimene, kellest jutt
on, läks vannituppa, küsiks ta «Vannituppa?»;
b) kui ta ei teaks, et seal üldse vannituba
on, küsiks ta: «Mis vannituppa?».
(Muide, see on üks paljudest-paljudest näidetest selle kohta, kuidas eesti keel on inglise keelest oluliselt nüansirikkam, mistõttu inglise keelest eesti keelde tõlkides on hädavajalik, et tõlkija oleks võimeline m õ t l e m a .)
Teiseks karjub väljend «mida paganat sa
räägid?»: «Sõnasõnaline tõlge inglise keelest!» Eesti keeles niimoodi ei öelda.
Vaatame, kuidas on originaalis (lk. 44): What
the hell are you talking about?
Kulla tõlkija, sa tõlkisid ju valesti – õige
oleks olnud «Millest põrgust sa räägid?» Kuidas sa julged niimoodi vassida, et
asendad põrgu paganaga? See on ju autoriõiguse rikkumine. Selle eest lastakse
maha. ;-)
Nali naljaks, aga kuidas tõlkida väga sagedast
väljendit what the hell are you talking about? Rääkides küsiksime küllap
hämmastunud näoilmega «Misasja sa räägid/ajad/patrad/sogad?» või lausa
«Misasja??», s.t. üllatust väljendaks pigem rõhk sõnal «misasja» ja tegusõna
kui mingi kurat või pagan või põrgu. Mõnikord võib öelda ka midagi sellist, et
«Mida kuradit sa sellega öelda tahad?» vms., aga mulle tundub, et enamikel
juhtudel mõjuks taolisesse küsimusse kuradi, pagana või põrgu lisamine
võõrastavalt, ebaloomulikult. Seepärast tõlgiksin siin nii:
«Ma mõtlesin su juhtu üle
järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa
suudaksid [ta] rakendada, kuidas sa [ta] vankrit vedama paneksid?»
«Misasja sa patrad?»
«Ma räägin piksest.
[---]»
<1-043-3>
«[Ma räägin p]iksest. See
käib ju üles-alla. Koorma vedamiseks peaks see pikkupidi käima. Nii
või teisiti põletaks see rakmed ära.»
Järjekordne rida mehaaniliselt ümberpandud
«see'sid».
Esimene on maitseasi, kas «see» või «ta».
Rääkides ütleks keskmine eestlane küllap «ta», aga kirjutaksin isegi pigem
«see».
Teine «see» on eksitav. Lause «Koorma
vedamiseks peaks see pikkupidi käima,» tähendab ju, et koorem peab pikkupidi
käima.
Kolmas «see» on lihtsalt kuidagi
veider-ebaloomulik. Mis põletaks rakmed ära? Pikkupidi käimine? Kui on «ta»,
siis on selge, millest jutt käib, ja kõlab ka loomulikuma eesti keelena.
Teiseks on viimase lause algusest jälle midagi
puudu. (See on seesama inglise keele komme nüansselisavaid abisõnu ära jätta, mida ma natuke eespool mainisin.)
«Ma räägin piksest. See
käib ju üles-alla. Koorma vedamiseks peaks ta pikkupidi käima. Ja
nii või teisiti põletaks ta rakmed ära.»
