Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (17)

eelmine osa

<1-043-4>

«Seal sees on toitu. Nälginud peast pole sinust talle mingit kasu.»

Ma ei oska seletada, miks, aga mulle tundub see sõnadejärjekord imelik.

Ja praegu seda kirjutades hakkas ka «peast... sinust» häirima.

«Seal sees on toitu. Nälginuna pole talle sinust mingit kasu.»

<1-044-1>

Kirst tõi kuuldavale vaikse kriuksatuse, mis köitis tema tähelepanu. Laisa liigutusega, millest õhkus ettekavatsetud ähvardust, lõi see oma kaane kinni, purustades Rincewindi improviseeritud kiilu nagu kuiva leivapätsi.

Kommentaarid peaksid nüüdseks juba liigsed olema. Mõistagi ei köitnud kriuksatus kirstu, vaid Rincewindi tähelepanu, ja kaant ei löönud kinni mitte tähelepanu, vaid kirst.

Ka «oma» on liigne, sest on selge, et kirstul ei olnud kinni lüüa mingit muud kaant peale iseenda oma. See on seesama start your engine, millest ma eespool kirjutasin.

Kirst tõi kuuldavale vaikse kriuksatuse, mis köitis Rincewindi tähelepanu. Laisa liigutusega, millest õhkus ettekavatsetud ähvardust, lõi ta kaane kinni, purustades Rincewindi improviseeritud kiilu nagu kuiva leivapätsi.

<1-044-2>

Valvur vaatas tühjale tänavale, ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin, ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Iseenesestmõistetavalt ei käi sellistesse kohtadesse koma.

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

<1-044-3>

mis lebas mõne jardi kaugusel mudas.

Kuna jard ei erine palju meetrist, on mõni jard sisuliselt sama, mis mõni meeter:

mis lebas mõne meetri kaugusel mudas.

<1-044-4>

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Kui ta selle üles oli korjanud, nägi ta juba kolmandat [---].

Kes see «ta» on, kurat võtaks?? Kas helin korjas mündi üles? Või tänav?

Valvur vaatas tühjale tänavale ja nüüd paelus tema pilku [---].

Taas kostis vaikne helin ja teisel pool tänavat veeres rentslisse uus münt.

Kui valvur selle üles oli korjanud, nägi ta juba kolmandat [---].

<1-045-1>

See oli niisugune rahutukstegev pitsitus, mis andis mõista, et tarviduse korral võib see olla palju-palju tugevam.

Eestlane ütleks (vähemasti siis, kui ta räägib nagu ta loomulikult räägib, mitte ei mõtle reeglite üle järele) siin automaatselt «ta».

See oli niisugune rahutukstegev pitsitus, mis andis mõista, et tarviduse korral võib ta olla palju-palju tugevam.

Vajaduse tarviduseks nimetamine on ka nagu mingi kagueesti (või soome??) veidrus, aga olgu pealegi.

<1-047-1>

Ta tõttas trepist alla, kannul arvukalt mõrtsukaid. Ta peatus otse Ymori ees ja ütles: [---].

Esiteks ei ole hästi aru saada, kelle kohta «ta» käib, vaid lugeja peab arvama, et kui eelmises lõigus on mõned korrad mainitud Zlorfi, siis küllap tähendab ka see «ta» Zlorfi. Lõigu alguses oleks loomulikum nimi välja kirjutada.

Teiseks algavad kaks lauset järjest sõnaga «ta», mis eesti keeles on mõistagi halb stiil.

Seega on loomulik eestikeelne tõlge siin:

Zlorf tõttas trepist alla, kannul arvukalt mõrtsukaid. Ta peatus otse Ymori ees ja ütles: [---].

<1-047-2>

Siis seisis nende ees Stren, kelle mõõk paistis ilmuvat nähtavale tolli kaugusel mõlema mehe kõrist, [---]

Nagu juba eespool selgitatud, on küll tõsi, et meetrid ja grammid võivad mõjuda ebamuinasmaailmalikult, aga sundida eestlast aru saama mingitest arhailistest mõõtühikutest on hullem. Seega:

Siis seisis nende ees Stren, kelle mõõk paistis ilmuvat nähtavale paari sentimeetri kaugusel mõlema mehe kõrist, [---]

<1-047-3>

Sina ei röövi – mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

Ma ei saa aru, mida see mõttekriips seal teeb.

Sina ei röövi, mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

<1-047-4>

Sina ei röövi[,] mina ei tapa. See tähendab, mitte palga eest.

Naeruväärne. Inimesi, kes raha eest tapavad, nimetatakse jah  p a l g a mõrvariteks, aga ma ei usu, et kuigi paljud neist regulaarset palka saavad, vaid neile antakse konkreetne ülesanne ja makstakse tasuks selle eest konkreetne summa, ja siis järgmise konkreetse ülesande eest jälle konkreetne summa.

Sina ei röövi, mina ei tapa. See tähendab, mitte tasu eest.

järgmine osa

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (5)

eelmine osa

<1-013-4>

Hugh märkas veel midagi ja oleks peaaegu puterdama hakanud.

Mis «puterdama»?? See sõna tähendab ebakindlalt-segaselt rääkima või ka üldiselt midagi segi ajama, aga Hugh ei rääkinud ega teinud parajasti midagi, mille juures oleks puterdada saanud. Originaalis on paraku gibber (lk. 11), mida selles kontekstis on päris vastik tõlkida. Ma söandaks aga välja pakkuda, et eesti keeles hakatakse ehmatusest kokutama.

Hugh märkas veel midagi ja oleks peaaegu kokutama hakanud.

<1-015-1>

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma ettekandes raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, [---].

Tundub, et nuhid ei esitanud koos ühte ettekannet, vaid igaüks oma.

Kontrollime: originaalis on some reports (lk. 13). Seega ongi mitmus:

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma ettekannetes raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, [---].

<1-015-2>

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, ning isekõndivat kirstu.

Miks «ning»? Siin ei ole ju lauses kaht «ja'd». Nojah, ma tean küll, miks: tõlkija on arvatavasti Kagu-Eestist. Pisiasi, aga ühiskeeles tuleb paremaks stiiliks pidada siiski:

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma ettekannetes raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, ja isekõndivat kirstu.

Mulle hakkas vastu ka see «isekõndiv» (liikuda võib jah ise või kellestki teisest liigutatavana, aga kuidas  k õ n n i t a k s e  mitte ise??) , aga kuna selgus, et originaalis (lk. 13) on walked by itself, siis las ta tühi olla. Ma ei peaks ka valeks, kui oleks «kõndiv kirst».

<1-015-3>

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, [ja] isekõndivat kirstu. Need faktid jäeti kohe kõrvale. Ükski võlur, kes oskaks midagi niisugust valmis loitsida, ei oleks kunagi tulnud isegi miili kaugusele Morporki dokkidest.

Fakt on nii eesti kui ka inglise keeles asjaolu, mille tõesus on vaieldamatu. Fakte on mõtet kõrvale jätta ainult siis, kui nad on ebaolulised. Siin aga jäeti nuhkide teated kõrvale seetõttu, et neid ei usutud. See on loogiline absurd. Väidet, mida me ei usu, ei saa nimetada faktiks. See on sama võimatu nagu tõene laim.

Paraku kasutavad paljud inimesed neid sõnu valesti. Ka autor on kirjutanud (lk. 13) facts. Seega on see autori viga, mis tuleb jätta ka tõlkes muutmata.

Ma olin kaua aega kahevahel, mida selle miiliga peale hakata. Kui tõlgime raamatut, mille tegevus toimub enam-vähem tänapäevamaailmas, on iseenesestmõistetav, et inglise mõõtühikud tuleb meie mõõtühikuteks ümber arvutada. (Kahjuks jätab enamik tõlkijaid selle tegemata, sest esiteks on nad 1,6 või 2,5-ga korrutamiseks liiga lollid ja teiseks on kõik arvudega seotu enamikele filoloogidele niikuinii pohui.)

Siin raamatus on aga tegemist masinate-eelne muinasmaailmaga, kus meetrid ja kilogrammid tunduvad kuidagi kohatutena. Seetõttu asusingi ma algul seisukohale, et mõõtühikud tuleks jätta teisendamata. Lõpuks hakkasin aga mõtlema, et ei, kõige tähtsam on ikkagi, et eesti lugeja asjast aru saaks. Miil miiliks – enamik inimesi teab, et see on mõnevõrra, kuid mitte väga palju kilomeetrist rohkem – aga raamatus tuleb veel ka untse, jarde jms. jubedusi, mis ei ütle keskmisele eestlasele absoluutselt mitte midagi. Ning kuna puudad ja arssinad on eesti rahva seas ammu unustusse vajunud, ei jäägi muud üle kui kasutada keskaega sobimatuid gramme ja meetreid, sest need on paraku ainsad eesti lugejale vaevata arusaadavad mõõtühikud.

Mõned tähelepanelikumad nuhid mainisid oma [ettekannetes] raamatut, mis ütles võõrale, mida rääkida, [ja] isekõndivat kirstu. Need faktid jäeti kohe kõrvale. Ükski võlur, kes oskaks midagi niisugust valmis loitsida, ei oleks kunagi tulnud isegi kilomeetri kaugusele Morporki dokkidest.

Mõistagi mitte «1,6 kilomeetri», sest siin on tegemist piltliku väljendiga, kus ei ole mõeldud täpset, vaid umbkaudset vahemaad.

<1-017-1>

leidis, et isegi siis, kui too kast oleks

Eesti ühiskeeles ei kasutata sõna «too», välja arvatud harva teatud väljendites. Tsiteeritud kontekstis ei ole küll mingit põhjust setutada.

Originaalis (lk. 15) on the box, mitte this ega that, kuid mulle tundub kuidagi, et eesti keeles peaks «kastile» siiski sõna «see» eelnema.

Niisiis:

leidis, et isegi siis, kui see kast oleks

<1-017-2>

Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui [see] kast oleks ääreni täis tähtopaale ja auricholatum'ipulki, [---]

Inglise keeles on auricholatum autori väljamõeldud aine. Kuna see ei ole ilmselt mõeldud võõrapärasena nagu ecolirix lk. 58 (originaalis lk. 61), vaid Rincewindi emakeelse sõnana, tuleks see eestikeelses tõlkes eestipärastada:

Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui see kast oleks ääreni täis tähtopaale ja aurihholaadipulki, [---]

<1-017-3>

Suur mõtlevast pirnipuust kirst... Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui [see] kast oleks ääreni täis tähtopaale ja [aurihholaadipulki], ei maksaks selle sisu ühte kümnendikkugi kirstu enda hinnast. Veresoon tema meelekohal hakkas tukslema.

Ta tõusis püsti ja läks kolmiku juurde.

Esimese allajoonitud sõna juures olen kahevahel, kas «tema» või «selle», aga las jääb pigem «selle», sest «tema» võiks jätta mulje, nagu jutt käiks Rincewindi sisust.

Sel juhul on ka arusaadav, et «tema» järgmises lauses käib Rincewindi, mitte kirstu kohta, kuid kuna sellele järgnevas lauses on jälle «ta», siis tekib kuidagi häirivalt pikk asesõnaderida (mis, nagu eespool selgitasin, ei paista ingliskeellasi häirivat, kuid on eesti keeles halb stiil). Sellepärast oleks natuke parem:

Suur mõtlevast pirnipuust kirst... Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui see kast oleks ääreni täis tähtopaale ja aurihholaadipulki, ei maksaks selle sisu ühte kümnendikkugi kirstu enda hinnast. Veresoon Rincewindi meelekohal hakkas tukslema.

Ta tõusis püsti ja läks kolmiku juurde.

<1-017-4>

Veresoon [Rincewindi] meelekohal hakkas tukslema.

Õige on ikka:

Veresoon Rincewindi meelekohas hakkas tukslema.

järgmine osa