Sada aastat vana poliitbrošüür (8/8)

eelmine osa

Selle järele kui elaw käteplaksutamine, millega kõne wastu wõeti, waikinud oli, pidas härra Luha pikema kõne, mis järgmise sisuline on:

«Nagu 3. nowembri kuu armukuulutus s. a. Wenemaa seespidise gubermangudele rõemusõnumi tõi: nende maa peal wõlgnewa 90 millionilise maa lahtiostu hinna kustutamise pärast, kellest meie lähemal kodumaal üksnes kroonuwallad ka osa saawad; nõnda kuulsime meie ka praegu auustatud eelkõneleja suust seda rõemustawat teadet, et meie talumaade ostmise ja rentimise asi mõjuwa ringkondade poolt ajakohase korraldamise alla tuleb. Meie mõisnikkude maade peal elaw talurahwas on juba 50 aasta eest niisuguseid sõnu soowinud kuulda, kui täna õhtu siin räägitud saawad ja kes ühe aasta eest oleks täna õhtust üleüldist mõtlemise wiisi ette kuulutada julgenud, seda oleks lihtsalt hullumeelseks nimetatud. Aeg lendab aga linnukiirusega edasi, seab riikide ja rahwaste elus eesmärkisi ja näitab abinõude peale, mille läbi neid kätte saada. Abinõusid on palju, aga üks eesmärk: meie põllulise majapidamise korraldamine. Korraldatud põlluline olu ja kord on riigi ja rahwa hea käekäigu alusmüir, mille peale kõik seisused oma õnnehooneid wõiwad ehitada. Korraldatud wõib iga asi, nii ka maa asi, ajakohaste seaduste põhjal seatud saada. Ajaga ja eluga kokkuleppiwaid seadusi wõiwad aga üksnes need teha, kes asjaga kokku kaswanud, kes asja põhjani tunnewad. Selle peale on ka auustatud eeskõneleja tähendanud. Ta lubas ka tulewikus meie talurahwale maa omawalitsusest osa wõtta. Sest wõib meie kodumaa maaasjale kui ka maata rahwale kasuks tulla, kui mõistlikud ja rahwa armastajad mehed maapäewale osawõtjaiks saawad walitud. Mõistlikkude meeste keskes wõib meie kodumaa maaostmine ja rentimine nii hästi ostja kui müija rahuolemiseks  w a h e k o h t u d e  seadmise läbi korraldatud saada. Mõistliku ja koduma tulewiku kohta õiete mõtlewa meeste keskes on ka ühisel jõul wõimalik maata rahwa klasside käekäigu tõstmiseks palju teha. Wiimast rahwakihti siiski täieste kui alaealisi teiste seisuste eestkostmise alla seada, ei taha õige olla. Siin on inimlikul eluõigusel ja autundmusel sõnake kaasa rääkida. Ma tähendan piltlikult. Kui üks perekond ühes majas küll ühesugust tööd teeb, aga ühe osa sööma laud pimeda köögi nurka on paigutatud ja teisele heledaste walgustatud söögituppa, siis tunneb pimedasse kööginurka paigutatud osakond ennast osatatud ja halwaks peetud olema ja seda õigusega. See wõrdlus käib politilise söögilaua kohta. Selle laua ääres soowiwad kõik seisused koos istuda ja oma käekäigu paranduseks töötada. Ka põllu- ja käsitööliselt ei wõi seda õigust ära wõtta. On ju nimelt põllutöölise higi meie linnaturud, mõisa ja taluaidad awitanud täita, meie sõjawäele ja kõrgetele riigi ametnikkudelegi toiduaineid ette kanda. Mikspärast peaks neile wõimatumaks tehtama nende hulgast wäljawalitud mõistliku meeste läbi ka maa omawalitsusest osa wõtta? Niisama ka käsitööliste keskelt? Kuda niisugune loomulik lihtne politiline sarnadus tööliste meeleolu tõstab, nende liikmeid tööle kiirendab ja jõudu karastab, seltskonnaga kokkuliitmist ja ühtmeelt kaswatab, rahu ja head korda meie kodumaal kindlustab, seda teawad üksnes need, kes töölistega palju läbi on käinud, nende meeleolu tunnud ja ise kaasa töötanud. Ja just rahutuste põhjuste ülesotsimiseks on tänanegi suur rahwa koosolek, kus kõik selle politilise wähihaiguse pesapaika üles otsida ja parandada tahawad. Et see meeting oma keskelt ühe wolikogu walib, kes iseäranis meie kodumaasse puutuwa paranduste üle lõpuotsuse teeb, siis loodan ma, et neid minu poolt awaldatud mõtteid sellel wolikogul tähele pannakse.»

Kõne, mis wäga kaunilt kokku seatud oli ja hästi mõjus, leidis elawat käteplaksutamist. Selle peale wõttis eesistuja, ajalehe toimetaja härra Mickwitz sõna ja pidas umbes järgmise lõpukõne:

«Mu härrad! Sellega on eeskawa punktide seletaw läbirääkimine lõppenud ning meie seisame endi päewakorra esimese jao lõpu ees. Nüid peab teie poolt weel täna walitawa eestseisuse ülesandeks olema, tänasel läbirääkimisel ette toodud arwamiste ja põhjusmõtete najal jäedawat erakonna eeskawa kokku seada. Muidugi wõib ka seda lõpulist eeskawa täiendada ja muuta. Sest asi ise nõuab, et iga erakond, mis eluwõimulise ühisusena asjaolude sunnil elule tekkib, aegade muutmise mõjul ka iseennast muudaks ning ajanõudmist järele täiendaks ja korraldaks. Enese põhjusmõtteid ei wõi erakond muidugi mitte wapustada, kui ta enese lagunemist ei soowi. Ja nende põhjusmõtete poolest walitseb meie keskis, nagu ma tänaste läbirääkimiste järele otsustada julgen, täielik üksmeel. (Üleüldine heaks kiitmine.) Teie kõik, mu härrad, olete tähele pannud, et meie erakond, kitsendatud isewalitsuslisel alusel õiglaselt ja auusalt õiguse, korra ja töö eest wälja astudes, riigi ja meie kodumaa head järge kõige parema teadmise ning tahtmisega edendada püiab. Rahwuslisel lahushoidmisel ja seisuslisel omakasul pole meie eeskawas maad. Küll aga tahame meie kindlalt silmas pidada, et ainult kõigi liigete heas käekäigus ja terwises riiklik üleüldsus tuge leiaks. Sellepärast oleme meie kõik endi kodumaa seltsilised ilma rahwuse, usu ja seisuse wahede peale waatamata kokku kutsunud ning tahame endi tööd üleüldiseks kasuks erapooletumalt teha. Kõigekõrgema armukuulutuse tõttu oleme meie tummadest alamatest wabadeks riigi kodanikkudeks saanud, kellel saadud wabaduste põhjal mitte ainult õigus, waid ka kohus on riiklise elu ülesannete kordasaatmises kõigest jõust kaasa töötada. Ja kuigi laad, kuidas noor wabadus paiguti ennast tegudena üles näitab, ka mõndagi pearaputamist sünnitab, – kes, mu härrad, tahaks sellepärast hallikat kinni panna, kust elu jõgi wälja woolab, sellepärast et see jõgi esimese hooga üle kallaste tõuseb ja seal juures mõndagi asja ära häwitab, mis elamisekõlbuline on? Et ta edasi jookstes mõndagi halbdust ja mõndagi mürgist ainet enese sisse wõtab ja edasi kannab? Ei, mu härrad, usaldame tulewikku ja püiame ka meie kõigest endi jõust selleks kaasa aidata, et erutatud jõgi warsti jälle oma rahulise sängi leiaks ja enese kallastel õitsewaid aasasi ning wiljakaid põldusi tekkida laseks meie terwe kodumaa õnnistuseks ja kasuks.

Selles mõttes, mu härrad, kuulutan ma seega teie lubadusel «Eestimaa konstitutsionilise erakonna» asutatuks.»

Selle järele kui erakonna asutamine üleüldisel heakskiitmisel wälja kuulutatud oli, waliti eestseisus kõigi rahwuste ja wõimalikult kõigi elukutsete seast. Ühtlasi anti eestseisusele õigus liikmeid juurde wõtta.

Peale seda tehti ühel healel otsuseks peaminister grahw Wittele erakonna asutamise puhul telegrammi saata.

Kell 12 öösel lõpetas eesistuja koosoleku.

[lõpp]