Kui euro Eestis kehtima hakkas, häiris mind
see, et venelastest müüjad-teenindajad ütlesid «kolm eurot» asemel «kolm
jevro». Ma mõtlesin lausa sellele mis-ta-oligi-asutusele kirjutada, et kuulge,
et olete euro kohta info levitamisel nii suure töö ära teinud, tasuta
infovoldikud seisavad igal pool virnades, tehke ära veel see väike asi, et
korraldage vene rahvusest teenindajatele kursused, millel õpetatakse, et eesti
keeles ei ole «kolm jevro», vaid «kolm eurot»: mitte «je», vaid «e», mitte «v»,
vaid «u» ja ühest erineva arvuga tuleb osastav kääne.
Ma siiski ei viitsinud kirjutada ja on rõõm
nentida, et praeguseks on venelased selle asja ilma riikliku kampaaniatagi
selgeks saanud. Mis aga tundub täiesti lootusetuna, on eesti keele õigesti
selgeksõpetamine e e s t l a s t e l e
.
«Euro» on rahaühiku nimi ja «EUR» on sümbol.
(Eriti erivajaduslikele väike vihje: sellist asja nagu «eur» ei ole olemas.)
Paljude eestlaste võimetus sellest aru saada on jalustrabav.
Igaühele on ju selge, et :
üks liiter = 1
liiter = 1 l
sada liitrit = 100
liitrit = 100 l, mitte sada li, ega sada l'i, ega sada
l-i, ega 100 li, ega 100 l'i, ega 100 l-i
Samamoodi:
üks megabait = 1
megabait = 1 MB
sada megabaiti = 100
megabaiti = 100 MB, mitte sada mbi, ega sada MBi, ega sada
MB'i, ega sada MB-i, ega 100 mbi, ega 100 MBi, ega 100
MB'i, ega 100 MB-i
Kuidas siis on nii raske mõista, et:
üks euro = 1
euro = 1 EUR
sada eurot = 100
eurot = 100 EUR, mitte sada euri, ega sada EURi, ega sada
EUR'i, ega sada EUR-i, ega 100 euri, ega 100 EURi, ega
100 EUR'i, ega 100 EUR-i
See kõik on nii iseenesestmõistetav, et mulle
ei mahu pähe, kuidas mõne inimese aju seda kohe kuidagi ei võta.
Või peaksin ma hoopis tundma rõõmu, et olen
avastanud kõikide aegade lühima debiilsustesti?
1 comment:
Tore, aeg-ajalt ütlen ikka valesti, sest minu kolleeg estlanna ütleb nii "euri". Olgu, tänasest siis ainult õigesti "euro" mitte euri!
Post a Comment