Minu kodulähilind (3)

 

 

tagasi

Esmaspäev

 

Täna nagu eilegi ei püüdnud lind minu lähenedes elutut asja teeselda, vaid liigutas natuke pead siia-sinna. Ma võtan seda hea märgina – ta on minuga ära harjunud ega karda enam, et ma ta ära söön. Siiski ei tee ma rõduust lahti enne kui pojad on välja koorunud ja emalind neile süüa tooma lendab. Pole mõtet talle haudumise ajal liigset stressi tekitada.

Päeval sadas mõnda aega vihma, aga tuult ei olnud, nii et rõdu peale ei tulnud vett üldse või kui, siis väga vähe. (Mõistagi tean ma, et linnud on harjunud elama loodusjõudude meelevallas ilma kilejope ja vihmavarjuta.)

 

 

 

Teisipäev

Hommikul kella 6-7 ajal on õues hästi palju vareste kraaksumist. Näha neid küll ei ole. Alates umbes kella 8-st on rahu ja vaikus, väga harva mõni kauge kraaksatus.

Ei tea, kas musträstal on nii palju oidu peas, et sel ajal, kui ümberringi varesed kraaksuvad, pesal istuda, ja minna poegadele süüa otsima alles hiljem, kui vareste aktiivsus väiksem on?

 

Esialgu rõdul midagi ei toimu. Lind istub ja haub, muutes aeg-ajalt asendit. Võõraid linde märgata ei ole, välja arvatud üks varblane, kes enamikel päevadel mõnda aega köögirõdul laulmas käib. Aga tema ei ole muidugi ohtlik.

edasi

Minu kodulähilind (2)

 

 

tagasi

Reede

 

Lind istus päev otsa pesal.

Facebookis ei ole keegi midagi vastanud. Ainult laigivad. Mis mul nendest laikidest tolku on?

 

 

Laupäev

 

Lind istus päev otsa pesal. Eilsega võrreldes on ta natuke asendit muutnud ja vaatab otse rõduukse poole.

 

Ma ei pidanud enam vastu ning uurisin Wikipediast ja targast raamatust rästaste pilte. Musträstal peaks nokk kollane olema, aga sellel ei ole. Äkki on ta hall- või laulurästas? Kuldnoka moodi ta nagu ka ei ole.

Tädi arvas, et kui rõdule peaks ilmuma võõraid linde, siis võin  julgesti käia neid ära ajamas, kartmata et see pesa ehitanud lind minema lendab. Ta ütles, et linnul on nii palju mõistust küll, et aru saada, et mina elan ka seal ja ei tee talle liiga. Tegelikult tõesti, linnud teevad ju tihtipeale pesa kellegi õuele puu otsa ja inimesed elavad seal päevast päeva oma tavalist elu, poisid ronivad puu otsa jne.

 

 

Pühapäev

 

Hommikul nägin maja kõrval platsil ühte varest ja kuskilt kaugusest oli ka kraaksumist kuulda. Hiljem ei olnud neid enam märgata. Päeva jooksul lendavad maja lähedal ainult kajakad, harva mõni muu lind. Märksa kaugemal ja kõrgemal teevad pääsukesed fantastilist vigurlendu.

 

Täna nägin lindu üle pika aja liigutamas. Ta oli pesal kuidagi seismas või kükakil. Mind nähes heitis ta kohe maha ja jäi liikumatuks.

Seekord õnnestus teha kvaliteetsem pilt. Sellel on lind juba üsnagi musträsta moodi. Ka üks selle plogi lugeja on sama meelt. Võtame musträsta tööhüpoteesiks.

Mind ajas seni see nokk segadusse, sest ma mõtlesin, et musträsta nokk peab kollane olema. Aga viimaselt pildilt on näha, et osa nokast ongi kollane ning võrgus on tõesti selliseid musträstapilte, kus emalind on kaunis heledat värvi ja nokk ei ole kollane.

Samuti ajas mind varem segadusse see, et musträstal peaks idee järgi mõlemad vanemad poegade eest hoolitsema. Ma mõistan muidugi, et isalinnuga võib midagi juhtunud olla.

Üks isane musträstas (või võib-olla ka erinevad) on tegelikult selle kevade jooksul aeg-ajalt minu köögirõdu serval istunud. See oli klassikalise musträstavälimusega – süsimust ja üleni särtskollase nokaga. Nüüd ei ole teda enam tükk aega näha olnud.

Muide, nendel kahel saidil on hästi süstematiseeritud linnupilte.

https://www.naturephoto-cz.com/mustrastas-picture_et-19196.html

https://www.eoy.ee/aed/maaramisabi

 

Wikipedia ütleb, et musträstas haub 12–14 päeva. Seega ei hakka veel niipea midagi põnevat toimuma. Huvitav, kas ta elab selle aja ilma söömata ära? Aga eks ta ise teab.

Selleks ajaks kui linnupojad kooruvad, pean igaks juhuks midagi vareste vastu välja mõtlema. Ei tea, kas linnavares kardab hernehirmutist või äratab see just tema uudishimu?

Täna õhtul on õues päris kõva tuul. Tugevamate iilide ajal kõiguvad puud natuke. Käisin lindu vaatamas. Pesa on küll otse rõdubarjääri ääres, aga ikkagi laperdasid pesamaterjali hulka kuuluvad lehed natuke. Lind ei olnud seekord tardunult paigal, vaid liigutas mitu korda pead, vaadates ka minu poole. Kas see on märk sellest, et ta enam ei karda mind ja hakkab ära harjuma?

Loodame, et lausa tormi ei tule.

edasi

Minu kodulähilind (1)

 

Ükskord nägin juhuslikult, kuidas siinkandis harvaesinev keskmise suurusega lind (varblasest tunduvalt suurem, tuvist tunduvalt väiksem) lendas tagatoa rõdule. Seejuures jäi mulle mulje, et ta ei läinud lihtsalt juhuslikult natukeseks istuma, vaid ta nägi välja nii, nagu tal oleks sinna rõdule midagi asja. «Ega ta ometi pesa ei tee?» mõtlesin ja läksin vaatama.

Lindu tagatoa rõdul enam ei olnud, kuid rõdu nurgas oli oksaraagudest ja rohust asjandus, mis minu asjatundmatul hinnangul meenutas pooleli linnupesa.

Mõtlesin, et peaks rõduukse klaasi ära pesema, et juhul, kui sinna tõesti linnupesa tekib, saaksin linde vaadata ja pildistada, ilma et peaksin neid rõduukse lahtitegemisega ehmatama. Kuna ma kasutan tagatuba millegi panipaiga ja kolikambri vahepealsena, siis ei käi ma seal kuigi tihti ja seda ukseklaasi ei ole enam ilmatu aeg pestud.

See läks mul paariks päevaks meelest ära. Kui jälle meelde tuli, läksin tahatuppa. Avanud rõduukse, nägin pesas istumas lindu, kes oli nii hea kaitsevärviga, et oli oksaraagude taustal peaaegu nähtamatu (vähemasti selles valguses).

Rõdule astumata panin ukse jälle kinni. Nii palju siis klaasi pesemisest ja efektsete piltide tegemisest.

Sama päeva õhtul vaatasin uuesti. Lindu ei olnud. Lähemale astudes oli pesa põhjas näha kaht muna.

Kasutasin kähku juhust ja pesin osa ukseklaasist ära – piisavalt suure tüki, et vaatama ja pildistama mahuks, kuid loodetavasti mitte nii palju, et linnud ära ehmuks, et midagi väga teistsuguseks on läinud.

Järgmisel hommikul ei olnud pesas ikka veel lindu. Hakkasin juba muretsema, et äkki olin ta rõduukse lahtitegemisega nii ära ehmatanud, et ta hülgas pesa. Kui paar tundi hiljem uuesti vaatama läksin, istus lind siiski kukusti munade otsas ja nüüd sain temast läbi pestud klaasi ka pildi:

Päeva jooksul käisin lindu veel paar korda vaatamas. Õhtul oli ta jälle läinud. Pesas ei olnud mitte kaks linnupoega, vaid hoopis kolmas muna oli juurde tulnud:

Äkki lendab ta vahepeal isalinde otsides ringi ja siis tuleb pessa juurde munema? Ega mina ju ei tea, kuidas lindudel need asjad täpselt käivad.

Samal õhtul panin linnu ja munade fotod Facebooki, paludes rahval öelda, mis lind see on.

Loodan, et kajakad ei söö neid mune või vähemalt ei tule selle peale, et siit süüa otsima tulla.

Varesed kaklevad kevadeti päris pikalt just nende puude otsas, mis minu akende taga on, aga millegipärast ei ole neid maja lähedal enam mitu nädalat üldse näha olnud.

Seetõttu on olemas päris hea lootus, et nende munadega ja edaspidi linnupoegadega midagi ei juhtu.

 

See oli neljapäev.

 

 

Kui keegi teab, kuidas sellist lindu nimetatakse, siis palun kirjutage kommentaar.

edasi