Sada aastat vana poliitbrošüür (2/8)

eelmine osa

Juhataja tähendas kõige pealt, et koosolekul täielik keelte wabadus walitseb. Igaüks wõiwat selles keeles rääkida, milles ta ise soowib. Ta palus aga kõiki kõnesi mitte ümber panna, sest et sell kombel palju aega asjata kaduma läheks.

Need tähendused, kui ka kõik muud järgnewad ametlised seletused leidsiwad wene- ja eestikeeles kordamist. Eestistuja pani kaks punkti päewakorrale:

1) Eeskawa läbirääkimine seletamiseks;

2) Erakonna eestseisuse walimine.

Kui see päewakord wastu oli wõetud, selgitas eesistuja asutatawa erakonna tähtsamaid põhjusmõtteid weel kord saksakeeles, kuna sedasama härra Besobrasow wene- ja härra Kõrv eestikeeles tegiwad.

Härra Besobrasowi kõne oli järgmine:

«Mina julgen presidendi härra kõne seletuseks wenekeeles mõnda sõna põhjusmõtete kohta ütelda, mille peale asuw erakond ennast toetab. Need põhjusmõtted on üleskutses selgelt ja kindlalt awaldatud: õigus, kord ja töö rahwuse, usu, seisuse ning warandusliku jõukuse peale waatamata – on erakonna lipukiri; alus – 17. oktoobri armukuulutus. Isiku-, südametunnistuse-, sõna- ja ühisuste wabadus, ühesugused õigused igaühele, ühesugune wastutamise kohus seaduse ees ja kõige rahwa osawõtmine seaduseandmise tegewusest peawad maksma pandud saama. Need õigused on meile kõige kallimad, meie nõuame neid ja teeme nende alalhoidmise ning kaitsemise esiteks kergemeelsete tormamiste ning teiseks tagurliste kitsenduste eest endi ülesandeks. Niihästi ühed kui ka teised pole mitte ainult wõimalikud, waid ongi juba kätte tulemas, kuna nad, wägewalt ja kangelt lähemale rühkides, 17. oktoobril wälja kuulutatud kodaniku-õigused ära neelata ähwardawad. Erakonna abinõud on koguni rahulised; meie oleme igasuguse wägiwalla wastu; wabu inimesi on, meie arwates, ainult waba sõna abil wõimalik wõita; äraseletamise abil, arwamiste teada andmisega ja põhjusmõtetest laialisemates ringkondades teatamisega ning walimisega riigiwolikogusse niisuguseid saadikuid, kes säherduste waadete sõbrad oleksiwad ja nende eest wälja astuksiwad. Kui samasuguste arwamistega saadikud ka teistest gubermangudest walitakse, siis on nemad kokku niisugune jõud, mis käremeelsetele ja tagurlastele mõjusalt wastu panna wõib. Kuid peale nende üleüldiste põhjusmõtete, mis erakond lipukirjaks walis ja mis kõigil konstitutsionilise riigikorra erakondadel, mis igasugustes riigi osades elule tekkinud on, meiega ühine on, ei wõi meie erakonnale, nagu igale kohalisele erakonnale, ka kohalised puudused wõerad olla. Sellest küllest plaanitakse iseseiswuse laiendamist kohalisesse elusse puutuwate küsimuste ära otsustamiseks. Meie arwamise järele on tarwis kohaliste puuduste kohta kohal määrused teha, nii kuidas kohalised olud nõuawad. Seep' see asi on, mis sisemise Wenemaa maakonna ja linnade walitsused ammust ajast saadik juba kätte saada igatsewad.

Ajutise ettewalmistuse toimekonna poolt kokku seatud eeskawa ei jäe kogumiste mitte jäedawalt maksma, waid tema on ainult eelplaan, millesse mõned erakonna põhjusmõtetega kokku käiwad määrused üles on wõetud. Iseäralik toimekond seab päris eeskawa täielikult ja lähemate määrustega kokku. Mitte ligemad määrused iseenesest pole tähtsad, waid see asjalugu, et nad erakonna üleüldiste põhjusmõtetega kokku käiksiwad.

Sellepärast palutakse kõiki neid, kes meie poolt selgeste ja kindlalt awaldatud põhjusmõtetega nõus on, tegewuse toimekonda kõigi seltskonna kihtide, rahwuste ja seisuste seast walida, et see toimekond eeskawas üles tähendatud punktisi arendama hakkaks.»

Enne kui päewakorra juurde mindi, luges eesistuja weel Baltimaade konstitutsionilise erakonna ajutise eestseisuse poolt Riiast saadetud kirja ette, milles Eestimaa konstitutsionilise erakonna eeskawa-eelplaani kohta tähendati, et see Riia konstitutsionilise erakonna eeskawaga põhjusmõtteliselt kokku käia, ning lootust awaldati, et Tallinna ja Riia ringkondade wahel juba erakondade tekkimisest saadik tee elawaks kirjawahetamiseks ning saadikute läbikäimiseks awatud on.

Ühtlasi teatas eesistuja, et korraldaw toimekond ette panna, Tallinnas asutatawat uut erakonda esialgu «Eestimaa konstitutsioniliseks erakonnaks» nimetada, sellepärast, et siinse erakonna nimi Riias asutatawa Balti konstitutsionilise erakonna nimega segamine ei läheks. See ettepanek wõeti wastu.

Peale seda kõneles eesistuja, et läbirääkimistel, mis niisamuti ka siin asutatawa, rahwameelse riigipõhjusseaduslise (konstitutsionilis-demokratlise) erakonna eestwedajatega peeti, selgunud on, et erakondasi wõimalik pole ühendada, aga et läbirääkimistel ja teiselt poolt kindlaste seletatud on, et wahed «Eestimaa konstitutsionilise» ja «Eesti konstitutsionilis-demokratliku» erakonna wahel ainult majanduslist laadi kannawad ja koguni mitte rahwuslist laadi.

Selle järel wõttis koosolek üksikute eeskawa punktide läbirääkimise ette, kus juures eesisutuja kõige pealt sissejuhatusena tähendas, et erakonna eeskawal mitte ülesandeks ei wõi olla ega pea olema, täielisi seaduse eelplaanisi mõnesuguste asjade kohta ettepanna, waid et tema ülesandeks jäeb ainult sihti määrata, mäherduses waimus erakond töötama peab. Läbirääkimiste ajal, mille eesmärgiks oli üksikute eeskawa punktide algusmõtteid selgitada, kandsiwad mitmed kõnelejad tähelepanemise wäärilisi arwamisi ette, mille kohta soowiti, et eestseisus neid lähema järelekaalumise alla wõtaks.

2. punkti kohta, mis walimise õigusesse puutub, tõusis elaw läbirääkimine, peale seda kui eesistuja lühidalt mõned tähtsamad põhjusmõtted ära seletanud oli, mis ettewalmistuse toimekonda sundinud oliwad, üleüldise ja salajase, aga mitte otsekohese ja ühesuguse walimise õigust nõudma. Mõnelt muult poolt soowitati otsekohest ja ühesugust walimise õigust, kus juures iseäranis Guljajew tähelepanekut selle peale juhtis, et eeskawa 2. ja 5. punkt (kõigi riigikodanikkude ühtlustamine seaduse ees) üksteisest lahku minna.

Selle seletuse wastu astus sütitawas kõnes baron Ed. Stackelberg wälja, kes kõige pealt tähendas, et walimiste asjus üksteise wastu käiwate arwamiste pärast waielda ei maksa, sest et seal kokkuleppimist ikkagi loota ei ole. Mis 2. ja 5. punkti lahkuminekusse puutuda, siis ei wõiwat sellest koguniste mitte juttu olla, juba sellepärast mitte, et 5. punktis ainult kõigi riigikodanikkude ühtlustamisest kohtu ees wastutamise poolest juttu on.

Sõna «üleüldine, ühesugune, otsekohene ja salajane walimise õigus» on wäga ilus ja muidugi ka tõmbaw erakonna-lipukiri, mida wõimalik pole põhjuste abil toetada. Niisama wähe wõib tõendada, et kaudne walimise õigus wõi rahwakihtide järele walimine, mis juures healed mitmed moodi maksawad, ainsam õige walimise wiis oleks olema. Kuid ära näidata wõib, et säherdune astmeline walimise wiis kõige riigikodanikkude õiguslise ühtsuse põhjusmõttest koguniste mitte lahus ei seisa. See põhjusmõte ütleb, et loodus kõigile inimestele ühesugused awalised õigused annab. Seega ei wõi ükski riigikodanik oma sündimise tõttu rohkem awalisi õiguseid omandada, kui teine, – järelduslikult ka mitte riigiwolikogusse walimiste poolest. Kuid sellest ei selgu weel, et kõik inimesed endi eluaeg läbi awalistes kohtades ühesugusteks jäema peaksiwad. Seda pole kusagil ega kunagi weel ette tulnud. Üks õpib ja temast saab tubli mees, teine laiskleb ja läheb hukka. Inimesi, kes endi loomuomaduste poolest ühesugused pole, ei peaks kunstlikult ka ühesugusteks tehtama.

Baron Eduard Stackelbergi kõnel oli sütitaw mõju ja teda terwitadi kauakestwa käteplaksutamisega. Koosoleku iseäralise palwe peale tõusis õpetaja härra Hahn ülesse ja kandis kõik kõne tähtsamad mõtted eestikeeles ette. Härra von Weimarn Murastest pani kõne wenekeelde ümber.

Kui selle järele weel üks üks kõneleja sõna palus, et walimise õiguse asjus enese arwamisi pikemas kõnes ette kanda, segas eesistuja teda palwega, wõimalikult lühidalt kõneleda, sest selle asja üle waidlemine olla üsna asjata, kuna koosoleku enamus kahtlematalt eeskawa punkti poole hoiab, mille poolest «Eestimaa erakond» just teistest erakondadest lahku läheb. (Elaw käteplaksutamine.) Kui aga kõneleja siisgi edasirääkimist soowis, andis eesistuja koosolijate hooleks otsustada, kas nad läbirääkimisi weel soowiwad wõi mitte. Enamus awaldas istmelt ülestõusmisega soowi, läbirääkimisi selle asja üle lõpetada. Kui edasi rääkimise soowijaid üles tõusta paluti, sündis üks kurwastaw juhtumine, kuna keegi Juudi härra ennast oma naabri ütelusest haawatud tundis olewat ja selle peale, ehk eestseisus temale küll kohe tarwilist auutasu andis, mõne sõbraga wäga erutatud olekus saalist wälja läks. Teisekordsel healetamisel awaldas koosolek täielist rahulolemist 2. punktiga.

järgmine osa