Laupäev
Hommikul, kui olin üles tõusnud, polnud pesal kedagi. Linnupojad lesisid üksteise otsas ega teinud minu tulles suid lahti. Nende kehad olid juba osaliselt millegi suletaolistega kaetud, noorematel muidugi vähem. Kui olin neid mõne sekundi silmitsenud, tuli kuskilt alt suure hooga lind, kes paistis olevat isane musträstas, aga ma ei ole kindel. Just enne rõdupiirdeni jõudmist pööras ta ringi ja kadus. Läksin kiiruga tuppa tagasi.
Kui natukese aja pärast vaatama läksin, istus emalind poegade otsas. Kas on võimalik, et pesal istumine tähendab püüdu poegi kiskja (minu või läheduses märgatud ohtliku linnu) eest varjata? Või ta ikkagi soojendab poegi, kelle sulestik ei ole veel välja arenenud?
Kardan, et mu plaanist musträstaperet endaga ära harjutada ei tule vist ikka midagi välja ja ma pean lihtsalt püüdma maksimaalselt eemale hoida, et neid vähem häirida. Korra päevas leian võimaluse linnupoegi pildistada, et saaksin nende arengut jälgida, ja aitab küll.
Pärastpoole ootasin kinnise rõduukse taga. Mõne minuti pärast tuli isalind, saak nokas, ja istus rõduäärele. Kui fotokaga ukseklaasi juurde läksin, ei hakanudki ta poegi toitma, vaid kadus kiiruga. See näitab ilmselt seda, et ma peaksin pesast eemale hoidma.
Vahepeal olin tükk aega ära ja siis, kui vaatama läksin, istus emalind jälle pesal. Seega ei ole ilmselt ikkagi pesal istumise põhjuseks poegade minu eest varjamine.
Paar tundi hiljem läksin vaatama. Vanalinde ei olnud. Jäin rõduuksest sammu kaugusele seisma sellisesse kohta, kust pesa nägin, aga ise olin suuremalt jaolt varjus. Paari minuti pärast tuli isalind pesa kõrvale rõduäärele. Ta seisis seal kaks sekundit, siis läks pesale, toitis natuke aega poegi (nägin vähemalt kolme pärani suud) ja siis lendas ära. Mina seisin kõik see aeg liikumatult.
Linnupojad on juba nii suured, et rõduukse tagantki on natuke näha, kuidas nad liigutavad. Seda kui kaela õieli ajavad ja noka lahti teevad, on selgesti näha.
Vanalinnud on suurema osa ajast pesalt ära. Ilm püsib kolmandat päeva ilus, 23C ringis.
Paistab, et isalind maandub alati pesa kõrvale rõdupiirdele, ootab paar sekundit ja lendab siis pesale poegi toitma, emalind maandub aga meetri jagu pesast eemal rõdupiirdel, ootab 5–10 sekundit ja lendab siis pesale poegi toitma. Seejuures on isalind poegi toites sabaga rõduukse poole, emalind aga küljega.
Sellises viivitamises ei ole vist süüdi mina, sest ükskord tegin tagatoa ukse lahti ning emalind istus juba rõdu äärel ja ootas. Jäin toa lävele seisma. Emalind ootas kümme sekundit või rohkemgi ja lendas siis pesale. Astusin paar sammu rõduukse poole. Nägin kolme lahtist suud, aga emalind sirutas noka nende kõrvale ja siis liigutas seal neljas linnupoeg. Vaatasin mõne sekundi ja siis tulin tagatoast ära.
Õhtul läksin tahatuppa. Vanalinde ei olnud. Seisin päris rõduukse juures ja vaatasin läbi klaasi. Tuli isalind, maandus oma tavalisel kohal. Ootas sekundi ja lendas pesale poegi toitma. Seisin tardunult paigal ja vaatasin. Pojad toidetud, vaatas isalind hetkeks minu poole ja siis kihutas uue toidu järele. Mul on hea meel, et ta käitus normaalselt.
Tundub, et optimaalne pildistamistaktika oleks selline, et oodata ära, millal üks vanalind on lõpetanud toitmise ja ära lennanud. See vähendab kahekordselt tõenäosust, et vanalind võib tahta pesale tulla just sel ajal kui mina pildistan, ning end sellest häirituna tunda.
Pühapäev
Kui tahatuppa läksin, siis istus isalind rõdu äärel ja valvas. Seisin mõne sekundi keset tuba ja ootasin. Ta ei lennanud ära. Ma ei hakanud rõduukse juurde astuma, vaid tulin ära.
Mõne aja pärast käitus emalind samamoodi ning isegi tardus paigale, nokk lahti, ja seisis niimoodi minutite kaupa:
Tulin igaks juhuks ära.
Lugesin võrgust, et palava ilmaga istuvad linnud, nokk lahti, selleks et end jahutada. See on sama nagu koer lõõtsutab, keel suust väljas. Linnud ei higista ja peavad end seetõttu niimoodi jahutama.
Alates eile õhtust on temperatuur tõepoolest 25–26C kanti tõusnud, aga on see siis tõesti nii palav, et lindudel võhma välja võtab? Selline temperatuur pole ju meie regioonis haruldane.
Õhtupoolikul tabasin hetke, kui vanalinde pesal ei olnud, ja sain oma lähipildid ära tehtud:
Natukese aja pärast saabus emalind. Mina seisin rõduuksest paar sammu eemal, aga arvatavasti nähtaval. Emalind ootas oma tavalisel kohal umbes 20 sekundit ja lendas siis pesale. Tema poole sirutus neli ammuli nokka pikkade kaelte otsas. Andnud ühele neist midagi, kõhkles emalind mõne sekundi ja pistis siis noka avali nokkadest mööda. Ma ei tea, kas ta toitis viiendat poega või võttis hoopis pesast mingit rämpsu ära. Läksin ära ja jätsin ta rahus tegutsema.
Kahjuks olen ma ebameeldiva probleemi ees. Täna õhtuks tõusis temperatuur esimest korda 29 kraadini ja linnupesa tõttu ei saa ma mõlemat rõduust pärani lahti hoida. Mis parata, pean köögirõduukse ja akendega läbi ajama.
Natuke statistikat.
Vaatlusandmed näitavad, et:
1. muna muneti hiljemalt 9. VI
2. muna muneti hiljemalt 9. VI
3. muna muneti 9. VI
4. muna muneti ajavahemikus 9–18. VI
5. muna muneti ajavahemikus 9–18. VI
1. linnupoeg koorus ajavahemikus 20–22. VI
2. linnupoeg koorus ajavahemikus 20–22. VI
3. linnupoeg koorus 22. VI
4. linnupoeg koorus ajavahemikus 22–23. VI
5. linnupoeg koorus ajavahemikus 23–24. VI
Kindlalt on teada ainult 3. muna munemise ja koorumise päev. Selle väljahaudumise aeg oli 13 ööpäeva, mis vastab sellele, mida ütleb Wikipedia: 12–14 ööpäeva.
Eeltoodu põhjal peaks ligikaudselt tõele vastama hüpotees, et 1–5. muna muneti vastavalt 7., 8., 9., 10. ja 11. VI ning 1–5. linnupoeg koorusid vastavalt 20., 21., 22., 23. ja 24. VI.
No comments:
Post a Comment