– Kui palju oli Marimaa koolides 1990-ndatel õppetunde mari keeles ja muudes emakeeltes?
– Kolm kuni viis tundi. Kuni kuueni. Umbes sama, mis Tatarimaal praegugi. Üldhariduskoolide baasõppeplaani alusel õpiti 1998. aastal mari keelt kui riigikeelt I–XI klassis kaks tundi nädalas; veel üks tund anti mari rahva ajaloole ja kultuurile. Mari koolides säilis mittevene-emakeelne õpe I–IV klassis. Emakeel t ja kirjandust õpetati kuus tundi nädalas, veel üks tund mari rahva ajalugu ja kultuuri. Mari koolides, kus õppekeeleks (I–XI klassis) oli vene keel, õpetati emakeelt ja oma rahva kultuuri I–V klassis 4 tundi nädalas, VI–IX klassis kolm tundi nädalas ja X–XI klassis kaks tundi nädalas. Kuni IX klassini (k.a.) õpiti nendes koolides mari rahva ajalugu ja kultuuri. Vabariigi territooriumil asuvates tatari, tšuvaši ja udmurdi koolides õpiti nädalas 2–4 tundi emakeeli, üks tund mari keelt (riigikeelt) ning üks tund mari rahva ajalugu ja kultuuri.
Õppeaastal 1998/99 õppis 125 tuhandest kooliõpilasest 70 tuhat mari keelt, 41 tuhat õppis teda riigikeelena. Emakeeli – mari, tatari, udmurdi, tšuvaši – õppis vabariigis 31 tuhat last.
– Millal toimus tundide arvu vähendamine?
– Meil toimus see pärast 2001. aastat. Hakati õpetama 1–2 tundi.
Nüüd on olukord läinud segasemaks. Sellest (kahjuks napisõnalisest) artiklist paistab ilmnevat, et Baškiirias kasutatakse 2019/20. õppeaastal «õppekeelena» lisaks vene keelele veel viit keelt. «Õppekeel» tähendab seda, et algklassides on 5 kuni 7 õppeainet selles keeles. Baškiiri «õppekeele» on valinud 8% Baškiiria õpilastest ja lisaks sellele saab baškiiri keele tunde 73% õpilastest. Kokku õpib siis baškiiri keelt mingisuguseski vormis 81% Baškiiria õpilastest.
Niisiis ei ole olukord päris nii katastroofiline, kui mulle seni tundus. Üldprintsiip, et kooliõpe on peaaegu täielikult vene keeles, on siiski tõsi.
Jakuutias (miljon elanikku, 50% jakuudid) on jakuudi koole 57%. Jakuudi kool tähendab seda, et I–IV klassis on õppetöö jakuudi keeles, edasi üha rohkem vene keeles ja IX klassist täielikult vene keeles. Aastal 1986 oli kooliõpe sajaprotsendiliselt venekeelne, seega on areng olnud väga vägev.
Üks Dagestani lõunaosa keeltest on nahhi-dagestani keelte hulka kuuluv tabassaraani keel, millel on umbes 126 tuhat kõnelejat. Selle artikli andmeil on 2019. aastal tabassaraani keel algkoolides peamine õppekeel, kõrgemates klassides õppeaine.
4 comments:
Leidsin veel sellise artikli:
– Kui palju oli Marimaa koolides 1990-ndatel õppetunde mari keeles ja muudes emakeeltes?
– Kolm kuni viis tundi. Kuni kuueni. Umbes sama, mis Tatarimaal praegugi. Üldhariduskoolide baasõppeplaani alusel õpiti 1998. aastal mari keelt kui riigikeelt I–XI klassis kaks tundi nädalas; veel üks tund anti mari rahva ajaloole ja kultuurile. Mari koolides säilis mittevene-emakeelne õpe I–IV klassis. Emakeel t ja kirjandust õpetati kuus tundi nädalas, veel üks tund mari rahva ajalugu ja kultuuri. Mari koolides, kus õppekeeleks (I–XI klassis) oli vene keel, õpetati emakeelt ja oma rahva kultuuri I–V klassis 4 tundi nädalas, VI–IX klassis kolm tundi nädalas ja X–XI klassis kaks tundi nädalas. Kuni IX klassini (k.a.) õpiti nendes koolides mari rahva ajalugu ja kultuuri. Vabariigi territooriumil asuvates tatari, tšuvaši ja udmurdi koolides õpiti nädalas 2–4 tundi emakeeli, üks tund mari keelt (riigikeelt) ning üks tund mari rahva ajalugu ja kultuuri.
Õppeaastal 1998/99 õppis 125 tuhandest kooliõpilasest 70 tuhat mari keelt, 41 tuhat õppis teda riigikeelena. Emakeeli – mari, tatari, udmurdi, tšuvaši – õppis vabariigis 31 tuhat last.
– Millal toimus tundide arvu vähendamine?
– Meil toimus see pärast 2001. aastat. Hakati õpetama 1–2 tundi.
Nüüd on olukord läinud segasemaks. Sellest (kahjuks napisõnalisest) artiklist paistab ilmnevat, et Baškiirias kasutatakse 2019/20. õppeaastal «õppekeelena» lisaks vene keelele veel viit keelt. «Õppekeel» tähendab seda, et algklassides on 5 kuni 7 õppeainet selles keeles. Baškiiri «õppekeele» on valinud 8% Baškiiria õpilastest ja lisaks sellele saab baškiiri keele tunde 73% õpilastest. Kokku õpib siis baškiiri keelt mingisuguseski vormis 81% Baškiiria õpilastest.
Niisiis ei ole olukord päris nii katastroofiline, kui mulle seni tundus. Üldprintsiip, et kooliõpe on peaaegu täielikult vene keeles, on siiski tõsi.
Jakuutias (miljon elanikku, 50% jakuudid) on jakuudi koole 57%. Jakuudi kool tähendab seda, et I–IV klassis on õppetöö jakuudi keeles, edasi üha rohkem vene keeles ja IX klassist täielikult vene keeles. Aastal 1986 oli kooliõpe sajaprotsendiliselt venekeelne, seega on areng olnud väga vägev.
Üks Dagestani lõunaosa keeltest on nahhi-dagestani keelte hulka kuuluv tabassaraani keel, millel on umbes 126 tuhat kõnelejat. Selle artikli andmeil on 2019. aastal tabassaraani keel algkoolides peamine õppekeel, kõrgemates klassides õppeaine.
Post a Comment