Krambambula
Pidades silmas, et rassist, nahavärvusest,
soost, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või
sotsiaalsest päritolust, varandusest, seisusest või lihtsalt kiiksudest
ajendatud vingumine ühtede või teiste inimkonna liikmete väärikuse riivamise
või õiguste rikkumise üle käib ikka tõsiselt närvidele;
ja pidades silmas, et sellest jamast ei saa
enam kuskil rahu;
ja pidades silmas, et inimkonna
südametunnistuse piinamine kõlavate sõnakõlksudega vabadusest, võrdsusest ja
vendlusest on viinud meid poliitkorrektsuse türanniasse, kus sõnavabaduse on
lämmatanud hirm öelda midagi, mis võiks ühte või teist vasaku jalaga voodist
tõusnud fanaatikut ärritada;
ja pidades eelnevat pinnuks silmas;
ja pidades silmas, et põhjapanevates
põhikirjades põhiõiguste ja põhiväärtuste põhistamine põhineb põhjalikul
väärtuste ja väärikuste väärastamisel;
ja pidades silmas, et ühinenud perre ühinenud
inimesed ja mehed ja naised peavad üksteisest sõbralikult kinni pidama;
ja pidades silmas, et vahel võib natuke ka
lihtsalt pulli teha;
ja suutmata kauem suud pidada,
kuulutame käes- ja jalasolevaga, et üksteise peale
alailma ilmaaegu pahaseks saavatel rahvastel ja riikidel on ühine püha kohustus püüda
mingeid ülesandeid täita ja sellele kaasa aidata.
Ardikkel 1
Kõik inimesed on nagu ühe vitsaga löödud.
Igale inimesele on antud mõistus ja südametunnistus ning tal on võrdne ja
võõrandamatu õigus ise otsustada, kas ta soovib neid kasutada või mitte.
Ardikkel 2
Antud territooriumi majanduslikust jõukusest,
ökoloogilisest seisundist ja kliimavöötmest sõltumata ei ole kadunud vendade ja õdede
vaimudel sooja ega külma rahast, usust, poliitikast ja paljudest muudest
asjadest.
Ardikkel 3
Kedagi ei või pidada sukku, rassi, rahvusse,
seisusse, parteisse, seltsi, klubisse, kampa või laudkonda kuuluvaks, iseäranis mitte siis,
kui ta on sõltlane, hooldusalune, põikpäiste veendumustega või mõnel muul
viisil oma vaimsetes võimetes piiratud.
Ardikkel 4
Piinav, julm või ebainimlik kauplemine ükskõik
milliste kujudega on keelatud.
Ardikkel 5
Kedagi ei või ebameeldivalt vahistada ega
vihastada. Kedagi, kes on kinni peetud, ei või meelevaldselt kellegi peale
lahti lasta.
Ardikkel 6
Igal inimesel on õigus oma õigussubjektsuse
tunnustamisele, isegi kui temale endale või tunnustajatele ei ole päris selge,
mida see sõna tähendab.
Ardikkel 7
Igal kinni peetud inimesel on õigus
kahtlustada ja süüdistada, et temale konstitutsiooniga tagatud
põhiõigusi rikutakse, ning nõuda seaduse kaitset sigaduse eest ja efektiivset
rahulejätmist ilma igasuguse vaheletegemiseta.
Ardikkel 8
Igal süütul või süülisel inimesel on õigus oma
asja avalikule vaatamisele efektses kohtus, kus talle on seaduse alusel tagatud
võimalused esinemiseks kõiki teatraalsuse nõudeid järgides.
Ardikkel 9
Kellegi isikut, kodu ega kirju ei või
meelevaldselt määrida. Igal inimesel on õigus rahvusvahelise õiguse kaitsele
perekonna segamise eest.
Ardikkel 10
Igal inimesel on õigus kodu piires vabalt koht
valida ja täieliku võrdsuse alusel liigutada.
Ardikkel 11
Igal inimesel on õigus kiusu pärast otsida,
pöörduda, jälitada, kätkeda ja sõlmida.
Ardikkel 12
Sellel, keda taga kiusatakse, on õigus seda
kuulutada. Või kui nii võtta, siis on üleüldse igal inimesel õigus kuulutada,
et teda kiusatakse. Mõni paistab seda seda lausa nautivat.
Ardikkel 13
Meestel ja naistel on abielludes
vabatahtlikult ja täielikult ja piiramatult ja loomulikult õigus, igasuguste
abinõudega ja riigipiirist sõltumata.
Ardikkel 14
Igal inimesel on õigus vara omamisele, aga
mitte liiga vara.
Ardikkel 15
Igal inimesel paistab olevat õigus püüda
teiste inimeste usku või veendumusi muuta, samuti vabadus vabalt kuulutada, et
mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus ei laiene seisukohtadele, mis erinevad
tema enda omadest.
Ardikkel 16
Igal inimesel on õigus oma ideedest kinni
pidada mistahes informatsiooni kiuste.
Ardikkel 17
Kedagi ei või sundida ükskõik millisesse
assotsiatsiooni astuma. Küll on aga assotsiatsiooni liikmetel nii üksikult kui
ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õigus raevukalt rünnata igat
assotsiatsiooni mittekuulujat, kes ütleb või kirjutab midagi sellist, mis neile
ei meeldi.
Ardikkel 18
Igal inimesel on õigus vahetult või
rahumeelselt oma maa valitsemisest osa võtta.
Ardikkel 19
Igal inimesel peab olema perioodiline ja
võltsimata pääs töövalikule, mõistlikult lühikesele tööpäevale, üldistele,
ühetaolistele ja salajastele töötingimustele, õiglasele ja rahuldavale tööaja
veetmisele ning isiksuse vaba arenemise kindlustatusele majanduslikul,
sotsiaalsel ja kultuurilisel puhkusel võrdselt kõikide teiste töötajatega ilma
igasuguse diskrimineerimiseta.
Ardikkel 20
Igal inimesel on õigus erilisele hooldusele ja
abile emaduse saabumisel inimesest endast olenemata põhjusel.
Ardikkel 21
Kõikidele lastele, olgu nad siis abielus või
väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune toit, riietus, korter, arstiabi
ja sotsiaalne teenindamine.
Ardikkel 22
Vanematel on oma laste valikul eesõigus. Vanematel
lastel on juba endal õigus üht-teist valida.
Noorematel vanematel on valida sama palju kui vanematel vanematel. Või võib-olla ka mitte.
Noorematel vanematel on valida sama palju kui vanematel vanematel. Või võib-olla ka mitte.
Ardikkel 23
Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga
inimene maast-madalast alluma vaid endast alamatele ning ainsa eesmärgiga
tagada moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine,
unustamata siiski, et meelevaldne kinnipidamine on demokraatlikus ühiskonnas
keelatud.
Ardikkel 24
Igal inimesel on õigus kohustuslikule
haridusele, mis suurendab inimveidruste ülddeklaratsiooni täielikku austamist
ja on suunatud kõikide rühmituste tõekspidamiste tõeks pidamisele.
Ardikkel 25
Haridus peab aitama inimesel säilitada rahu
mistahes rahvaste, rasside ja usklike seas ning Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni tegevusega kokkupuutumisel.
Ardikkel 26
Igal inimesel on õigus anda oma panus kunsti,
progressi ja kunstlikku progressi.
Ardikkel 27
Igal inimesel on õigus vabalt nautida oma
moraalseid ja materiaalseid kohustusi ühiskonna ees, kes teda täies ulatuses
rakendab.
Ardikkel 28
Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi
tõlgendada selliselt, et midagi tohiks tõlgendada selliselt, nagu ei ole
käesolevas deklaratsioonis mõeldud.
No comments:
Post a Comment