Inimveidruste ülddeklaratsioon

Krambambula

Pidades silmas, et rassist, nahavärvusest, soost, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varandusest, seisusest või lihtsalt kiiksudest ajendatud vingumine ühtede või teiste inimkonna liikmete väärikuse riivamise või õiguste rikkumise üle käib ikka tõsiselt närvidele;

ja pidades silmas, et sellest jamast ei saa enam kuskil rahu;

ja pidades silmas, et inimkonna südametunnistuse piinamine kõlavate sõnakõlksudega vabadusest, võrdsusest ja vendlusest on viinud meid poliitkorrektsuse türanniasse, kus sõnavabaduse on lämmatanud hirm öelda midagi, mis võiks ühte või teist vasaku jalaga voodist tõusnud fanaatikut ärritada;

ja pidades eelnevat pinnuks silmas;

ja pidades silmas, et põhjapanevates põhikirjades põhiõiguste ja põhiväärtuste põhistamine põhineb põhjalikul väärtuste ja väärikuste väärastamisel;

ja pidades silmas, et ühinenud perre ühinenud inimesed ja mehed ja naised peavad üksteisest sõbralikult kinni pidama;

ja pidades silmas, et vahel võib natuke ka lihtsalt pulli teha;

ja suutmata kauem suud pidada,

kuulutame käes- ja jalasolevaga, et üksteise peale alailma ilmaaegu pahaseks saavatel rahvastel ja riikidel on ühine püha kohustus püüda mingeid ülesandeid täita ja sellele kaasa aidata.

Ardikkel 1

Kõik inimesed on nagu ühe vitsaga löödud. Igale inimesele on antud mõistus ja südametunnistus ning tal on võrdne ja võõrandamatu õigus ise otsustada, kas ta soovib neid kasutada või mitte.

Ardikkel 2

Antud territooriumi majanduslikust jõukusest, ökoloogilisest seisundist ja kliimavöötmest sõltumata ei ole kadunud vendade ja õdede vaimudel sooja ega külma rahast, usust, poliitikast ja paljudest muudest asjadest.

Ardikkel 3

Kedagi ei või pidada sukku, rassi, rahvusse, seisusse, parteisse, seltsi, klubisse, kampa või laudkonda kuuluvaks, iseäranis mitte siis, kui ta on sõltlane, hooldusalune, põikpäiste veendumustega või mõnel muul viisil oma vaimsetes võimetes piiratud.

Ardikkel 4

Piinav, julm või ebainimlik kauplemine ükskõik milliste kujudega on keelatud.

Ardikkel 5

Kedagi ei või ebameeldivalt vahistada ega vihastada. Kedagi, kes on kinni peetud, ei või meelevaldselt kellegi peale lahti lasta.

Ardikkel 6

Igal inimesel on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele, isegi kui temale endale või tunnustajatele ei ole päris selge, mida see sõna tähendab.

Ardikkel 7

Igal kinni peetud inimesel on õigus kahtlustada ja süüdistada, et temale konstitutsiooniga tagatud põhiõigusi rikutakse, ning nõuda seaduse kaitset sigaduse eest ja efektiivset rahulejätmist ilma igasuguse vaheletegemiseta.

Ardikkel 8

Igal süütul või süülisel inimesel on õigus oma asja avalikule vaatamisele efektses kohtus, kus talle on seaduse alusel tagatud võimalused esinemiseks kõiki teatraalsuse nõudeid järgides.

Ardikkel 9

Kellegi isikut, kodu ega kirju ei või meelevaldselt määrida. Igal inimesel on õigus rahvusvahelise õiguse kaitsele perekonna segamise eest.

Ardikkel 10

Igal inimesel on õigus kodu piires vabalt koht valida ja täieliku võrdsuse alusel liigutada.

Ardikkel 11

Igal inimesel on õigus kiusu pärast otsida, pöörduda, jälitada, kätkeda ja sõlmida.

Ardikkel 12

Sellel, keda taga kiusatakse, on õigus seda kuulutada. Või kui nii võtta, siis on üleüldse igal inimesel õigus kuulutada, et teda kiusatakse. Mõni paistab seda seda lausa nautivat.

Ardikkel 13

Meestel ja naistel on abielludes vabatahtlikult ja täielikult ja piiramatult ja loomulikult õigus, igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata.

Ardikkel 14

Igal inimesel on õigus vara omamisele, aga mitte liiga vara.

Ardikkel 15

Igal inimesel paistab olevat õigus püüda teiste inimeste usku või veendumusi muuta, samuti vabadus vabalt kuulutada, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus ei laiene seisukohtadele, mis erinevad tema enda omadest.

Ardikkel 16

Igal inimesel on õigus oma ideedest kinni pidada mistahes informatsiooni kiuste.

Ardikkel 17

Kedagi ei või sundida ükskõik millisesse assotsiatsiooni astuma. Küll on aga assotsiatsiooni liikmetel nii üksikult kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õigus raevukalt rünnata igat assotsiatsiooni mittekuulujat, kes ütleb või kirjutab midagi sellist, mis neile ei meeldi.

Ardikkel 18

Igal inimesel on õigus vahetult või rahumeelselt oma maa valitsemisest osa võtta.

Ardikkel 19

Igal inimesel peab olema perioodiline ja võltsimata pääs töövalikule, mõistlikult lühikesele tööpäevale, üldistele, ühetaolistele ja salajastele töötingimustele, õiglasele ja rahuldavale tööaja veetmisele ning isiksuse vaba arenemise kindlustatusele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuurilisel puhkusel võrdselt kõikide teiste töötajatega ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

Ardikkel 20

Igal inimesel on õigus erilisele hooldusele ja abile emaduse saabumisel inimesest endast olenemata põhjusel.

Ardikkel 21

Kõikidele lastele, olgu nad siis abielus või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune toit, riietus, korter, arstiabi ja sotsiaalne teenindamine.

Ardikkel 22

Vanematel on oma laste valikul eesõigus. Vanematel lastel on juba endal õigus üht-teist valida.

Noorematel vanematel on valida sama palju kui vanematel vanematel. Või võib-olla ka mitte.

Ardikkel 23

Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene maast-madalast alluma vaid endast alamatele ning ainsa eesmärgiga tagada moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine, unustamata siiski, et meelevaldne kinnipidamine on demokraatlikus ühiskonnas keelatud.

Ardikkel 24

Igal inimesel on õigus kohustuslikule haridusele, mis suurendab inimveidruste ülddeklaratsiooni täielikku austamist ja on suunatud kõikide rühmituste tõekspidamiste tõeks pidamisele.

Ardikkel 25

Haridus peab aitama inimesel säilitada rahu mistahes rahvaste, rasside ja usklike seas ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusega kokkupuutumisel.

Ardikkel 26

Igal inimesel on õigus anda oma panus kunsti, progressi ja kunstlikku progressi.

Ardikkel 27

Igal inimesel on õigus vabalt nautida oma moraalseid ja materiaalseid kohustusi ühiskonna ees, kes teda täies ulatuses rakendab.

Ardikkel 28

Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada selliselt, et midagi tohiks tõlgendada selliselt, nagu ei ole käesolevas deklaratsioonis mõeldud.

Lihtsalt ja lühidalt koolikeeltest Venemaal

Ma võtsin selle artikli ajutiselt maha.

Põhjus on selles, et sain hiljuti uut olulist infot. Seepärast tahan artikli põhjalikult ümber kirjutada.

Palun kannatage natuke.