Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (12)

eelmine osa

<1-036-1>

Pikk sessioon Hooraaukude juures andis arvukalt värvilisi ja õpetlikke pilte, mida Rincewind ka arvukalt salaja endale jättis, [---].

See kõlab kuidagi veidralt. Parem on:

Pikk sessioon Hooraaukude juures andis arvukalt värvilisi ja õpetlikke pilte, millest Rincewind mitu tükki salaja endale jättis, [---].

Ma hakkasin tegelikult kõhklema, kas ma siin mitte tähendust ei moonuta – «arvukalt» võib olla palju rohkem kui «mitu tükki». Sellepärast vaatasin originaali (lk. 36):

A prolonged session at the Whore Pits produced a number of colorful and instructive photos, a number of which  Rincewind concealed [---].

Tuleb siiski välja, et minul on õigus ja hoopis tõlkija pingutas üle.

Muide, tsiteeritud ingliskeelsest lausest on ilmekalt näha, kuidas ingliskeellasi ei häiri sõnadekordus (ühes lauses kaks korda a number of), mille iga eesti õpetaja (kuid kahjuks mitte tõlkeraamatutoimetaja) kõhklemata ära parandaks.

<1-036-2>

«Roosa on otsas! [---] Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake! Klapib?»

Kas te suudate ette kujutada, et eesti keeles kunagi nii räägitaks? Sõna «klapib» tähendab, et arvel on hinnad õigesti kokku liidetud vms. Siia käib iseenesestmõistetavalt:

«Roosa on otsas! [---] Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake! Selge?»

<1-037-1>

«Pööra aeglaselt ringi,» ütles hääl, mis kõlas nagu musta siidi sahin. «Või jäta oma neerudega jumalaga.»

Kaks kaasaütlevat järjest ei ole muidugi hea stiil ja pole mingit põhjust «või» ees uut lauset alustada (ehkki inglise keeles võib nii olla).

«Pööra aeglaselt ringi,» ütles hääl, mis kõlas nagu musta siidi sahin, «või jäta oma neerudega hüvasti.»

<1-037-2>

«Terekest!» ütles Rincewind nõrgalt. Ta märkas, kuidas mõne jardi kaugusel kergitasid kaks ebasümpaatset meest Pagasi kaant ja osutasid erutatult kullakottidele. Withel muigas. See muutis mehe armilise näo hirmuäratavaks.

«Ma tean sind,» ütles ta. «Sa oled nurgavõlur. Mis  a s i  see on?»

See on hämmastav, kuidas ingliskeellased rõhutavad taolistes küsimustes eestlase seisukohalt täiesti ebaloogilist sõna. Ma näen taolisi näiteid sageli. Eestlane rõhutaks siin mõistagi sõna «see».

Ma vaatasin huvi pärast originaali (lk. 37) ja siis sai mulle selgeks, miks tõlkija nii tõlkis. Inglise keeles on «What is that thing?» s.t. «Mis asi see  a s i  on?»

Eesti keelele on tüüpiline kasutada teatud liigseid sõnu (sagedasim nendest on «ära»), mida ei ole tegelikult vaja, kuid milleta meil on tunne, et midagi on puudu. Näiteks on soome keeles täiesti tavaline öelda «Hän joi koko viinan,» kuid eestlane ütleks ikka «Ta jõi kogu viina ära,» sest «Ta jõi kogu viina,» (rääkides on aru saada, et on II välde) oleks küll grammatiliselt korrektne, aga kõlaks veidralt.

Samamoodi oleks «Mis see on?» või «Kes tuli?» grammatiliselt korrektne, aga meil on ikka mingi sisemine tung küsida hoopis «Mis asi see on?» ja «Kesse tuli?» (kirjutades «Kes see tuli?»)

Samal põhjusel ei lukusta eestlaste ülisuur enamus uksi, vaid paneb lukku, ei riietu, vaid paneb riidesse, ei uinu, vaid jääb magama, ehkki peast põrunud filoloogid võitlevad juba aastakümneid taoliste väljendite vastu nagu don Quijote tuuleveskitega. Saaks ikka keele nii lühikeseks teha kui võimalik! Aga see ei õnnestu. Eesti rahvas ei lähe sellega kuidagi kaasa. Me armastame sellist väikest sõnaliiasust, see on meil veres. Püüdke öelda kellelegi «Mine ära!» või «Mine minema!» asemel «Lahku!». No ei ole üldse see!

Niisiis, tuleme oma lammaste juurde tagasi. Väljendis «Mis asi see on?» ei vasta sõna «asi» mitte ingliskeelsele sõnale thing, vaid on tähenduseta liigsõna. Kui tahta väga täpne olla, võiks eeltoodud raamatulauset tõlkida «Mis see  a s i  on?» või «Mis asi see  a s j a n d u s  on?», aga ma arvan, et originaali mõtte annab piisavalt hästi ja loomulikus eesti keeles edasi:

«Terekest,» ütles Rincewind nõrgalt. Ta märkas, kuidas mõne meetri kaugusel kergitasid kaks ebasümpaatset meest Pagasi kaant ja osutasid erutatult kullakottidele. Withel muigas. See muutis mehe armilise näo hirmuäratavaks.

«Ma tean sind,» ütles ta. «Sa oled nurgavõlur. Mis asi  s e e  on?»

Jard on 3 jalga ehk umbes 91 cm, seega on mõni jard sama, mis mõni meeter.

Viimasel hetkel hakkas veel silma, et kui Rincewind teretas  n õ r g a l t , siis võiks selle lause lõpus hüüumärgi komaga asendada.

Samuti hakkas viimasel hetkel silma, et kui inglise keeles on I know you, siis tuleb alati mõelda, kas eesti keeles on «tean» või «tunnen». Vene ja inglise keeles ei eristata inimese teadmist ja tundmist, vaid kuulaja peab selle kontekstist ära arvama, eesti keelde ei või aga «teadmist» mehaaniliselt teadmiseks tõlkida – ehkki paljud tõlkijad kahjuks teevad seda.

Siin on nii ja naa, aga «tean» tundub parem, sest järgmine lause viitab sellele, et Withel pidas silmas Rincewindi olemusega kursis olemist, mitte temaga tuttav olemist.

järgmine osa