Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (4)

eelmine osa

<1-011-2>

järgnev üleujutus, mis hävitas kõik, millele tuli polnud veel peale hakanud, ning lisas ellujäänute probleemidele veel iseäranisti lehkava muda.

Tundub, et seal peaks olema «iseäralikult», s.t. muda oli veidra lõhnaga. «Iseäranisti» tähendaks nagu, et see muda lehkas ebatavaliselt tugevasti, ja minu meelest ei ole sõna «iseäranisti» üldse olemas. (Vaatasin kirjakeele seletussõnaraamatust – tõesti ei ole.)

Vaatame, kuidas on originaalis (lk. 9):

particularly noisome flux

Seega ikkagi eriti tugevasti lehkav muda, mitte imeliku lehaga, nagu mulle alguses tundus. Aga «iseäranisti» muidugi ei kõlba. Parem midagi sellist:

järgnev üleujutus, mis hävitas kõik, millele tuli polnud veel peale hakanud, ning lisas ellujäänute probleemidele veel eriti vängelt lehkava muda.

<1-012-1>

tuli koos tõusulainega Ankhi jõge mööda üles üks laev ning peatus paljude teiste kõrval Morporki kaldaäärses sadamasildade- ja dokkiderägas. Selle lastiks olid roosad pärlid, [---]

Ilmne viga. Iseenesestmõistetavalt ei olnud roosad pärlid dokkideräga, vaid laeva lastiks. Seega:

tuli koos tõusulainega Ankhi jõge mööda üles üks laev ning peatus paljude teiste kõrval Morporki kaldaäärses sadamasildade- ja dokkiderägas. Tema lastiks olid roosad pärlid, [---]

<1-012-2>

«Tere päevast, härra,» alustas Pime Hugh, ja nägi enda vastas nägu, milles oli neli silma.

Esiteks on koma muidugi ülearune, aga see on väike viga.

Peamine probleem on siin need neli silma. Nagu ma enne selgitasin, selgub lk-l 22, et kaks silma olid õiged ja ülejäänud kaks silma olid prillid, mida inglise keeles piltlikult kaheks lisasilmaks nimetatakse. Siin on koht, kus ingliskeellasele on asi seletamatagi selge, 9 eestlasel 10-st tekib aga veendumus, et jutt on tõepoolest neljast silmast. Seetõttu peab tõlkija väga hoolega järele mõtlema, kuidas autori teksti võimalikult vähe moonutades eesti lugejale asi arusaadavaks teha.

Mina pakun praegu välja sellise lahenduse, aga võib-olla saab ka paremini:

«Tere päevast, härra,» alustas Pime Hugh ja nägi enda vastas nägu, milles oli lisaks kahele inimsilmale veel kaks klaasist silma.

<1-013-1>

Tegelikult oli see pisut suuremgi kui 8000-dollariline Ankhi kroon

Kui ma seda esimest korda lugesin, olin tükk aega segaduses. Kuidas saab olla, et kirjanik pani fantaasiamaailma keskajalaadses ühiskonnas kehtima nii uusaegse rahaühiku nagu dollar? Viimaks taipasin, et dollar on ju taaler. Ajalooline rahaühik taaler on inglise keeles dollar. Nimi tuli inglise keelde Saksamaal kehtinud raha järgi, kuid hiljem arvasid inglased heaks nimetada selle sõnaga ka teatavaid Hispaania hõberahasid ja veel hiljem sai sellest nime ka USA rahaühik. Eesti keeles tuleks tegelikult ka USA dollar'it taalriks nimetada (ja Sloveenia tolar'gi ei ole eesti keeles loomulikult midagi muud kui taaler), aga kahjuks kinnistus sõna «dollar» ajal kui eesti keel oli alles kujunemisjärgus ja sellistele nüanssidele ei osatud tähelepanu pöörata. Sellepärast ei saa praegu enam kuidagi dollarit taalriks tagasi nimetada, aga tekstidesse, mille tegevus toimub kauges minevikus või, nagu praegusel juhul, fantaasiamaailmas, ei sobi sõna «dollar» kohe kuidagimoodi.

Teiseks ei olnud münt 8000-taalri l i n e , vaid 8000-taalri n e . «Viiekroonine raha», mitte «viiekrooniline raha», «eurone münt», mitte «euroline münt».

Niisiis:

Tegelikult oli see pisut suuremgi kui 8000-taalrine Ankhi kroon

<1-013-2>

miks mitte talle seda pakkuda, et sina ja mina saaksime hiljem kuhugi minna ja elust rõõmu tunda.

Üks probleem, mis on tekkinud vast enam-vähem igal ingliskeellaste või sakslastega suhtlema juhtunud inimesel, on see, et need ei saa kuidagi aru väljenditest «meie teiega oleme sellised ja sellised», «meie Peetriga läksime sinna ja sinna». Neid keeli rääkides peab eestlane selgeks õppima, et ei tohi öelda «meie Peetriga», vaid «Peeter ja mina». Viimasel ajal on mõned eriti orjameelsed eestlased hakanud ka eesti keeles nii rääkima, kuid see kõlab sama ebaloomulikult ja võõrapäraselt nagu «Aitäh!» asemel «Tänan sind!».

Niisiis, «sina ja mina» on eeltoodud tsitaadis muidugi õige sõnasõnaline tõlge, kuid peaaegu kõik eestlased ütleksid sellises olukorras:

miks mitte talle seda pakkuda, et meie sinuga saaksime hiljem kuhugi minna ja elust rõõmu tunda.

<1-013-3>

Neljasilmaline mees vaatas raamatusse.

Kuna eelmisel leheküljel selgitasime juba lugejale, et neli silma tähendavad tegelikult kahte silma ja prille, võib see siia nii jääda, kuid muidugi on õige vorm «neljasilmne». Koerad on meie neljajalgsed sõbrad, mitte meie neljajalalised sõbrad.

Neljasilmne mees vaatas raamatusse.

järgmine osa