16 November 2023

Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (23)

 



 

<1-073-2>

[---]; Kettamaailma Saatus oli parajasti vanapoolne muhe meesterahvas, hallisegused korralikult kammitud juuksed raamimas nägu, mille omanikule mõni tütarlaps ulataks julgelt klaasi õlut, kui ta tema tagauksele ilmuks.

Inglise keeles ei ole siin mõistagi mingit probleemi – meessoost «tema» on he ja naissoost «tema» on she. Eestikeelsest tõlkest ei ole aga aru saada, kumb kumma uksele ilmus.

Kuna sellises kontekstis on eesti keelde arusaadavalt tõlkida väga raske ja mulle hakkas ka eelmine osalause natuke vastu, siis vaatasin originaali (lk. 74):

[---]; the Fate of the Discworld was currently a kindly man in late middle age, graying hair brushed neatly around features that a maiden would confidently proffer a glass of small beer to, should they appear at her back door.

Näeme, et tõlkija on ilmaaegu endale töö keeruliseks teinud. Originaalis ei ole üldsegi kaks eri soost «teda», vaid «tema» ja «nemad». Seega võiks justkui tõlkida nii:

[---]; Kettamaailma Saatus oli parajasti vanapoolne muhe meesterahvas, hallisegused korralikult kammitud juuksed raamimas näojooni, mille omanikule mõni tütarlaps julgelt klaasi õlut ulataks, kui need tema tagauksele ilmuksid.

(Mõistagi võib mitmuse 3. pööre ka «ilmuks» olla, aga mulle tundub nii pisut mugavamini loetav. Maitseasi.)

Siiski häirib mind see näojoonte omanik ja see, et ilmuvad «nemad», aga õlut pakutakse ühele. Teiseks: kas näojooni omatakse või kantakse?? Kolmandaks: originaalis ei ole, nagu näeme, mingit omanikku, vaid ainult näojooned. Kas me tohime ka eesti keeles öelda, et klaas õlut ulatatakse näojoontele? Või teeks näjoontest ikkagi näo ja ulataks klaasi temale, eeldades, et lugeja saab ise aru, et näo küljes on ka inimene?

Või lausa nii?

[---]; Kettamaailma Saatus oli parajasti vanapoolne muhe meesterahvas, hallisegused korralikult kammitud juuksed raamimas näojooni, mida oma tagauksel nähes neiu kartmata klaasi õlut ulataks.

See tundub juba märksa parem.

Edasi: äkki paneks «ei kardaks klaasi õlut ulatada»? Ma mõtlen, raamatutõlkest jääb mulle mulje, nagu  õ l l e   p a k k u m i n e  oleks kuidagi julgust nõudev tegu, aga tegelikult on kirjanik tahtnud öelda, et neiu ei oleks seda  n ä g u  kartnud. (Muide, ma ei saa aru, miks maiden «tütarlaps» peaks olema. Mina küll last õlle ligi ei laseks.)

Ja originaali lugedes on ka raske hoiduda hämmeldunud küsimusest, mis asi on small beer? On see trükiviga ja tegelikult peaks olema a small glass of beer, või on small beer mingi eriline jook?

Online-sõnastik ütleb, et small beer on arhailine väljend, mis tähendab eriti lahjat (0,5–2,8%) õlut. Leian, et eestikeelses tõlkes ei ole mõtet nii spetsiifiliseks minna, sest point ei ole siin mitte selles, kas õlu on kange või lahja, vaid selles, et nägu oli selline, et neiu ei kardaks selle kandjale jooki pakkuda. Teisisõnu tegi tõlkija õigesti, tõlkides selle lihtsalt «õlleks».

Edasi: kirjakeele seletussõnaraamat ütleb, et sõna «vanapoolne» on tõepoolest olemas (mina teadsin seni ainult sõna «vanemapoolne»), aga minule hakkab see vastu, eriti late middle age tõlkevastena.

Samuti häirib mind «tagauks». Jah, originaalis on back door, aga Eestis ei ole sellist kommet, et kõrgemad isikud käivad ees- ja madalamad tagauksest, seega leian, et see on sama ebaoluline (ja lugejat segadusse ajada võiv) nüanss nagu õlle kangus.

Kokkuvõttes on see lause üks paras pähkel ja teda saab tõlkida päris mitmel viisil. Pakuksin siin välja sellise tõlke, mis minu meelest annab kirjaniku mõtte kõige selgemini edasi:

[---]; Kettamaailma Saatus oli parajasti muhe keskealine meesterahvas, hallisegused korralikult kammitud juuksed raamimas nägu, mida oma uksel nähes ei pelgaks neiu klaasikest karastusjooki pakkuda.

 

<1-073-3>

See oli nägu, mille omanikku lahke nooruk rõõmsasti üle ülekäigutrepi aitaks.

Esiteks tekitab osastav kääne siin juba kahtluse tõlkija eestluses.  Ü l e  aitamine eeldab seda, et aidatakse lõpuni teisele poole, s.t. nooruk aitaks üle takistuse ikka näo omaniku.

Teiseks: ülekäigutrepp on ju ohutu ka ilma aitamata, välja arvatud kui aidataval on trepi jaoks liiga nõdrad jalad; aga sel juhul tekib lugejal küsimus, et miks lahke nooruk vanemapoolse mehe just nimelt üle ülekäigutrepi aitaks. Kas tavalisest trepist üles ei aitaks?

Kuidas on originaalis (lk. 74)?

It was a face a kindly youth would gladly help over a stile.

Stile on selline eriskummaline treppi või treppredelit meenutav astmestik, mis võimaldab inimesel pääseda teisele pole tara, ilma et oleks vaja üle ronida. Ma pole kunagi elus sellist näinud mujal kui pildil. Tõlgitava lause idee on selles, et lahke nooruk aitaks inimese üle trepja takistuse. On see nüüd täpselt stile või midagi muud, on ebaoluline nüanss.

See oli nägu, mille omaniku lahke nooruk rõõmsasti trepist üles aitaks.

Kolmandaks: «rõõmsasti» ei kõla lausa nii võõrastavalt nagu «rõõmustusega», aga miks mitte kasutada tavalist eesti sõna «rõõmsalt»? («Rõõmuga» jätab selles kontekstis äkki mulje nagu trepp oleks rõõmuga? Või ei jäta??)

See oli nägu, mille omaniku lahke nooruk rõõmsalt trepist üles aitaks.

 

<1-073-4>

Ükski jumalus ei saa moondada oma silmade ilmet ja olemust.

Tõlkijal lonkab natuke loogika. See, et jumalus ei saa muuta ilmet ja olemust, tähendab seda, et ta ei saa muuta mõlemat korraga, kuid võib-olla saab muuta emba-kumba. Kui me tahame öelda, et ta ei saa muuta ei ühte ega teist, peame kirjutama

Ükski jumalus ei saa moondada oma silmade ilmet ega olemust.

Mul tekkis ka hetkeks küsimus, kas «moondada» asemel ei peaks olema «muuta», aga kuna originaalis (lk. 74) on üldsegi disguise, siis on raamatutõlge tegelikult hea.

 

<1-073-5>

Kettamaailma Saatuse kaks silma olid niisugused: põgusale pilgule tundusid need lihtsalt tumedad, aga [---].

Minu meelest ütleb enam-vähem iga eestlane sellises lauses «nad». (Kui ta muidugi inglise keelest tõlkida ei püüa.)

Kettamaailma Saatuse kaks silma olid niisugused: põgusale pilgule tundusid nad lihtsalt tumedad, aga [---].

 

<1-074-1>

[---], et need on vaid augud, millest avaneb nii kauge ja põhjatu pimedus, et vaataja tunneks, kuidas teda kistakse [---].

Rumal viga kõneviisiga. Mind ei huvita, kas inglise keeles on seal would või ei ole. Eesti keeles ei ole mingit põhjust kõneviisi muuta.

[---], et need on vaid augud, millest avaneb nii kauge ja põhjatu pimedus, et vaataja tunneb, kuidas teda kistakse [---].

 

<1-074-2>

Saatus kergitas kulmu.
«Ja ilma pettuseta, Emand,» ütles ta.
«Aga kes suudaks petta Saatust?» küsis Emand.
Jumal kehitas õlgu. «Mitte keegi. Aga ikkagi üritavad seda kõik.»
«Aga mulle jälle tundus, et te aitasite mind pisut teiste vastu?»
«Aga muidugi. Et lõppmäng tuleks magusam, Emand. Ja nüüd...»

Aga, aga, aga, aga... Kuidas see tõlkijal kõrva riivama ei hakanud?

Uudishimust vaatasin, kuidas on originaalis (lk. 74).

Fate raised an eyebrow.
"And no cheating, Lady," he said.
"But who could cheat Fate?" she asked. He shrugged.
"No one. Yet everyone tries."
"And yet, again, I believe I felt you giving me a little assistance against the others?"
"But of course. So that the endgame could be the sweeter, Lady. And now..."

Kuna kõnelejate vahel käib mäng, siis on cheating tegelikult sohk, aga kuna järgmises lauses on sama tüvega tegusõna, siis on vast «pettus» siin isegi kohane.

Leian, et tõlkija tegi õigesti, et tõi Saatuse õlakehitamise Emanda repliigi järelt järgmisse ritta, tema enda repliigi ette. Samuti taipas ta siin kiiduväärt kombel, et he ei või lihtsalt «tema» tõlkida.

Küll aga on siin selline nüanss, et the sweeter tähendab «seda magusam». Seda nüanssi on selles konkreetses lauses raske eesti keeli edasi anda, mistõttu ka minul on kiusatus ta ära jätta. Aga on see õige või teeme autori tekstile liiga? Kõvasti kõheldes nõustuksin siin tõlkijaga.

Jätaksin Emanda teise repliigi lõpust küsimärgi ära, sest see tundub olevat eelkõige uptalk'i küsimärk. Lause on tegelikult ju jutustav. Siiski ei pea ma küsimärki siin veaks. Lihtsalt kõhutunne ütleb, et mina teda sinna pigem ei paneks.

Saatus kergitas kulmu.
«Ja ilma pettuseta, Emand,» ütles ta.
«Aga kes suudaks petta Saatust?» küsis Emand.
Jumal kehitas õlgu. «Mitte keegi, kuid ometi üritavad seda kõik.»
«Samas tundus mulle, et te aitasite mind pisut teiste vastu.»
«Muidugi. Et lõppmäng tuleks magusam, Emand. Ja nüüd...»

Kas tõlkida «ometi» või «ikkagi», on täiesti maitseasi.

«Samas» on tänapäeva eesti keeles muutunud parasiitsõnaks, mida kasutatakse ülemäära, kuid konkreetselt siin leian, et ta on kohane. Sama hästi sobiks «siiski» või lausa «Minule aga tundus...», kuigi viimasel juhul on «agasid» jälle natuke liiga tihedalt. Või äkki prooviks hoopis nii?

Saatus kergitas kulmu.
«Ja ilma pettuseta, Emand,» ütles ta.
«Aga kes suudaks petta Saatust?» küsis Emand.
Jumal kehitas õlgu. «Mitte keegi, kuid ometi üritavad seda kõik.»
«Minule aga tundus, et te aitasite mind pisut teiste vastu.»
«Muidugi. Seda magusam tuleb ju nüüd lõppmäng, Emand. Ja nüüd...»

Või «Et teha lõppmäng veelgi magusamaks».

Ühesõnaga, võimalusi on palju, aga see, millele ma tähelepanu juhtida tahtsin, on see kohutav tiheagatamine.













No comments:

Post a Comment