Praktiline õpetus, kuidas paremini tõlkida (16)

eelmine osa

<1-042-1>

«Kardan, et ma pole suurem asi võlur,»

See on üks kõige sagedasemaid vigu inglise keelest tõlkimisel. Fraas I'm afraid võib tõesti tähendada «ma kardan», aga väljendites nagu I'm afraid I can't help you ei või teda nii tõlkida.

Põhjus on väga lihtne.

Kui eestlane ütleb «Ma kardan, et viimane buss on juba läinud,» tähendab see, et ta  e i   o l e   k i n d e l , kas viimane buss on läinud või mitte, aga ta peab võimalikuks, et on, ja see oleks talle ebameeldiv, sellepärast tunneb ta ärevust.

Kui ingliskeellane ütleb I'm afraid the last bus has already gone, siis ta  t e a b , et viimane buss on läinud ja sõnadega I'm afraid väljendab kaastunnet. Kui ta tõepoolest ei tea ja kardab, ütleb ta midagi sellist, et I fear the last bus might have already left või I'm afraid. What if the last bus has already gone?

Sama asi on aitamisega. «Ma kardan, et ma ei saa teid aidata,» võib vahel harva öelda ka see, kes tõesti teab, et ta ei saa aidata, aga peaaegu alati väljendab taoline väljend eesti keeles tõepoolest ebakindlust. Inglise keeles on vastupidi. I'm afraid I can't help you tähendab praktiliselt alati, et ütleja teab, et ta ei saa aidata. Nad võiksid väga vabalt öelda selle asemel Unfortunately, I can't help you, aga I'm afraid tundub neile kuidagi kenam.

Ja nii teevad nad massiliselt. Kui ingliskeellane ütleb I'm afraid I don't have a telephone, siis on ju selge, et ta tegelikult teab, et tal ei ole telefoni. Sellist väljendumisviisi tuleb jah vahetevahel ette ka eesti, saksa ja vene kõnekeeles, aga kirjakeeles mõjub see ebaloomulikult, eriti kui järjekindlalt nii tõlkida.

Kogu selle jutu mõte on selles, et I'm afraid tuleb eesti keelde tõlkida «kahjuks» või «paraku», v.a. kui jutt on tõepoolest kartmisest. Siin ei tundnud Rincewind muret, et ta võiks võluriülesannetega mitte toime tulla («ma kardan, et kui ma võluda püüaks, siis selguks, et ma pole suurem asi võlur»), vaid teadis, et ta on kehv võlur. Seega:

«Kahjuks pole ma suurem asi võlur,»

<1-042-2>

«Kuule, tead – see kõik on valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma mõtlesin – mõtlesin...»

Paharet silmitses teda ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.

«Noh, kui sa teada tahad, siis ma mõtlesin, et ta  e i   p i d a n u d   s e l l e   a l l   s i l m a s  võlukunsti. Võlukunsti kui niisugust.»

Siin on nüüd superhea näide selle kohta, mida ma natuke eespool püüdsin selgitada – kuidas inglise keeles rõhutatakse täiesti müstiliselt valesid asju.

«Kuule, tead – see kõik on valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma mõtlesin – mõtlesin...»

Paharet silmitses teda ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.

«Noh, kui sa teada tahad, siis ma mõtlesin, et ta ei pidanud selle all silmas  v õ l u k u n s t i . Võlukunsti kui niisugust.»

Järgnev lause, mis kordab sõna «võlukunst», näitab vaieldamatult, et eelmiseski lauses on rõhutatud sõna «võlukunsti». Hämmastav, et ingliskeellane rõhutab sellises kontekstis sõna mean (lk. 44)! Samuti on hämmastav, et tõlkija tõlgib selle  v i i e k s  rõhutatud sõnaks. Kas te suudate kujutleda inimest niimoodi rääkimas, et ta viit sõna järjest rõhutab? Mina küll mitte.

<1-042-3>

«Kuule, tead – see kõik on valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma mõtlesin – mõtlesin...»

Paharet silmitses teda ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.

«Noh, kui sa teada tahad, siis ma mõtlesin, [et ta ei pidanud selle all silmas  v õ l u k u n s t i ]. Võlukunsti kui niisugust.»

«Mis seal siis veel on?»

Kus seal??

Uskumatult elementaarne viga inimeselt, kes nimetab ennast tõlkijaks.

«Kuule, tead – see kõik on valesti. Kui Kakslill ütles, et keisririigis on parem võlukunst, siis ma mõtlesin – mõtlesin...»

Paharet silmitses teda ootusrikkalt. Rincewind vandus endamisi.

«Noh, kui sa teada tahad, siis ma mõtlesin, [et ta ei pidanud selle all silmas  v õ l u k u n s t i ]. Võlukunsti kui niisugust.»

«Mis siis veel olemas on?»

Või siis «Mida siis veel olla saab?» vms. On ju siililegi selge, et there ei tähenda siin kohta, vaid fraas is there (lk. 44) tähendab olemasolemist.

<1-043-1>

«[---] välgu rakendamine või midagi muud seesugust.»

[---]

«Piksenooled on odad, mida äikesehiiud võideldes pilluvad,» [---] «[---]. Neid juba  r a k k e s s e  ei pane.»

[---]

«Ma mõtlesin su jutu üle järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa suudaksid seda rakendada, kuidas sa selle vankrit vedama paneksid?»

«See» käib siin eespool mainitud välgu või pikse kohta. Keskmine eestlane ütleks sellises kontekstis «ta», mitte «see» – ma mõtlen, kui temalt küsida, kuidas on sellise ingliskeelse lause õige tõlge, ütleks ta küllap «see», kui ta aga lihtsalt räägiks eesti keelt, kasutaks ta automaatselt sõna «ta».

Teiseks hakkab, kui hoolega järele mõelda, esimese allajoonitud asesõna osastav kääne natuke häirima. Rincewindi «välku rakendama» on mõeldud rakendamisena ülekantud tähenduses (mingit ideed kasutatavaks tegema), aga pildipaharet paistab siin rääkivat rakendamisest otseses tähenduses (rakendama nagu hobust rakendatakse), sest ta räägib edasi vankri vedamisest – s.t. ta ei taha öelda mitte «kui sa suudaksid välku rakendada» (üldises mõttes), vaid «kui sa suudaksid välgu rakendada» (vankri ette).

Huvi pärast vaatasin – originaalis (lk. 44) kasutab Rincewind sõna harness, mis samuti võib tähendada rakendamist nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

«[---] välgu rakendamine või midagi muud seesugust.»

[---]

«Piksenooled on odad, mida äikesehiiud võideldes pilluvad,» [---] «[---]. Neid juba  r a k k e s s e  ei pane.»

[---]

«Ma mõtlesin su jutu üle järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa suudaksid ta rakendada, kuidas sa ta vankrit vedama paneksid?»

<1-043-2>

«Ma mõtlesin su juhtu üle järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa suudaksid [ta] rakendada, kuidas sa [ta] vankrit vedama paneksid?»

«Mida paganat sa räägid?»

«Piksest. [---]»

Tüüpiline (kahjuks) näide sellest, kuidas tõlkija paneb lauseid mehaaniliselt ümber, otsekui ta ei näekski eelmisi ja järgmisi lauseid.

Kui küsimus on «mida sa räägid?» ( o s a s t a v  kääne), siis ei vasta ükski inimene sellele «piksest» ( s e e s t ü t l e v  kääne). Kui tõlkija tahab kasutada järgmises lauses sõna «piksest», siis peab ta kas:

a) eelmises lauses kasutama sõna «millest» või

b) kui ta eelistab jätta küsimuse osastavasse käändesse, siis sõnastama vastuse «Ma räägin piksest.»

Nii iseenesestmõistetavat asja on imelik isegi selgitada.

Paraku kubisevad meie tõlkeraamatud sellistest lapsustest nagu:

«Ta läks vannituppa.»

«Vannituba?»

Inglise keeles on jah «Bathroom?» sel lihtsal põhjusel, et inglise keeles ei ole käändeid ning kuna põhisõnast endast piisab, ei ole eessõna ja artikli kordamiseks vajadust. On mõistetav, et inimene kasutab võimalust öelda kolme sõna asemel üks. Eesti keeles on aga kummalgi juhul üksainus sõna – vastavas käändes. Nimetava käände kasutamine ei ole sisseütlevast kuidagimoodi mugavam. Sellepärast on kujuteldamatu, et eestlane, kuuldes «Ta läks vannituppa,» väljendaks oma üllatust küsimusega «Vannituba?», vaid:

a) kui ta imestaks, et inimene, kellest jutt on, läks vannituppa, küsiks ta «Vannituppa?»;

b) kui ta ei teaks, et seal üldse vannituba on, küsiks ta: «Mis vannituppa?».
(Muide, see on üks paljudest-paljudest näidetest selle kohta, kuidas eesti keel on inglise keelest oluliselt nüansirikkam, mistõttu inglise keelest eesti keelde tõlkides on hädavajalik, et tõlkija oleks võimeline  m õ t l e m a .)

Teiseks karjub väljend «mida paganat sa räägid?»: «Sõnasõnaline tõlge inglise keelest!» Eesti keeles niimoodi ei öelda.

Vaatame, kuidas on originaalis (lk. 44): What the hell are you talking about?

Kulla tõlkija, sa tõlkisid ju valesti – õige oleks olnud «Millest põrgust sa räägid?» Kuidas sa julged niimoodi vassida, et asendad põrgu paganaga? See on ju autoriõiguse rikkumine. Selle eest lastakse maha.  ;-)

Nali naljaks, aga kuidas tõlkida väga sagedast väljendit what the hell are you talking about? Rääkides küsiksime küllap hämmastunud näoilmega «Misasja sa räägid/ajad/patrad/sogad?» või lausa «Misasja??», s.t. üllatust väljendaks pigem rõhk sõnal «misasja» ja tegusõna kui mingi kurat või pagan või põrgu. Mõnikord võib öelda ka midagi sellist, et «Mida kuradit sa sellega öelda tahad?» vms., aga mulle tundub, et enamikel juhtudel mõjuks taolisesse küsimusse kuradi, pagana või põrgu lisamine võõrastavalt, ebaloomulikult. Seepärast tõlgiksin siin nii:

«Ma mõtlesin su juhtu üle järele,» ütles ta, enne kui Rincewind jõudis suudki lahti teha. «Isegi kui sa suudaksid [ta] rakendada, kuidas sa [ta] vankrit vedama paneksid?»

«Misasja sa patrad?»

«Ma räägin piksest. [---]»

<1-043-3>

«[Ma räägin p]iksest. See käib ju üles-alla. Koorma vedamiseks peaks see pikkupidi käima. Nii või teisiti põletaks see rakmed ära.»

Järjekordne rida mehaaniliselt ümberpandud «see'sid».

Esimene on maitseasi, kas «see» või «ta». Rääkides ütleks keskmine eestlane küllap «ta», aga kirjutaksin isegi pigem «see».

Teine «see» on eksitav. Lause «Koorma vedamiseks peaks see pikkupidi käima,» tähendab ju, et koorem peab pikkupidi käima.

Kolmas «see» on lihtsalt kuidagi veider-ebaloomulik. Mis põletaks rakmed ära? Pikkupidi käimine? Kui on «ta», siis on selge, millest jutt käib, ja kõlab ka loomulikuma eesti keelena.

Teiseks on viimase lause algusest jälle midagi puudu. (See on seesama inglise keele komme nüansselisavaid abisõnu ära jätta, mida ma natuke eespool mainisin.)

«Ma räägin piksest. See käib ju üles-alla. Koorma vedamiseks peaks ta pikkupidi käima. Ja nii või teisiti põletaks ta rakmed ära.»

järgmine osa