<1-073-2>
«Sa pidid minu puu otsa
ronima ja mina päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas.
Ja sinu sõbral arvatavasti ka?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukarbiga
mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,»
ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«Harilikult ikka.
Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda
Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale
veini kurku. Kui tema kõrvad seda nime kuulsid, üritasid need
puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.
Selles katkendis on palju, mida parandada.
Esiteks korrigeeriksin isikuliste asesõnade pika ja lühikese vormi kasutust, mille peale tõlkija ei paista üldse mõelnud olevat.
«Sa pidid minu puu otsa
ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul vedas.
Ja su sõbral arvatavasti ka?»
Edasi ei saa ma aru, miks selle repliigi lõpus küsimärk on. Kas originaalis on midagi suppose'iga? Vaatame (lk. 76).
"How lucky for you. And for your
friend, perhaps?"
Aa! Nüüd saan ma aru, kust tõlkija selle küsimärgi võttis. Kuidas seda lauset õigesti tõlkida? Perhaps ei ole ju ometi «arvatavasti».
«Küll sul vedas. Ja võib-olla ka su sõbral?»
Võib-olla oleks eelistatavam Küll sul ikka vedas! Isegi kui sõna «ikka» ära jätta, siis hüüumärk peaks selle lause lõpus küll olema.
Edasi: mis asi see võlukarp on? Ma ei mäleta, et Kakslillel oleks olnud ühtegi võlueset, mida saaks karbiks nimetada. Küllap on tõlkija jälle mehaaniliselt sõnu ükshaaval ümber pannud, tulemata selle peale, et jutt käib kastist (s.t. Pagasist ehk kirstust). Vaatame originaali (lk. 76):
"The little man with the magic
box," said the dryad.
Just nimelt. Inglise keeles on «karp» ja «kast» mõlemad box ning tõlkija kontekstivabas peas puhus sel hetkel tuul sealtpoolt, et tuli «karp».
«Sellel võlukastiga mehikesel,»
vastas puunümf.
Muide, «drüaad» ja «puunümf» on originaalis ühtemoodi dryad, aga leian, et tõlkija tegi väga hästi, et eesti keeles aeg-ajalt sünonüümi kasutas.
Harilikult ikka ei kõla üldse hästi. Aiman, et originaalis on He usually does, aga vaatame igaks juhuks järele (lk. 76). Jah, nii ongi.
Seda samasuguse kompatsusega ilusti tõlkida ei ole väga kerge. Aga äkki nii?
«Ta vajab su abi.»
See on tavaline.
«Seda ta, jah, harilikult vajab,» on minu meelest liiga lohisev ja «Nagu ikka,» tundub autori tekstist liiga palju kõrvale kalduvat. (Või mitte?)
Tõlkija ei paista aru saavat sõnade ka ja samuti erinevusest. «Ka» on mõeldud rõhuta ja «samuti» rõhuga kasutamiseks, analoogiliselt sõnapaaridega «ma/mina», «sa/sina» jne. Ehkki me kõnekeeles lausume sõna «ka» sageli rõhuga, ei sobi see üldjuhul kirjakeeles. Siin tekib sellest isegi kahemõttelisus. Lause Kas tal õnnestus ka puu otsa jõuda tähendaks ju, et me juba teame, et k u h u g i õnnestus tal jõuda, ning me küsime, kas tal õnnestus jõuda ka p u u otsa. Kui me tahame teada, kas t e m a l g i õnnestus puu otsa jõuda, peame kirjutama
Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»
Katkendi viimases lauses on jälle tarbetu rõhutus «tema» ja vale «need»:
Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, üritasid nad puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.
«Üritasid» asemel oleks võib-olla natuke loomulikum «püüdsid», ja «pugeda» asemel «tungida», aga see on pisiasi. Pealegi on «pealuu» ja «pugeda» algriimis, nii et see on omamoodi isegi stiilne.
Niisiis:
«Sa pidid minu puu otsa
ronima ja ma päästsin su,» ütles drüaad mahehäälselt. «Küll sul ikka
vedas! Ja võib-olla ka su sõbral?»
«Sõbral?»
«Sellel võlukastiga
mehikesel,» vastas puunümf.
«Nojah, temal muidugi,»
ütles Rincewind ebamääraselt. «Jah. Loodetavasti on temaga kõik korras.»
«Ta vajab su abi.»
«See on tavaline.
Kas tal õnnestus samuti puu otsa jõuda?»
«Tal õnnestus jõuda
Bel-Shamharothi templisse.»
Rincewind tõmbas endale
veini kurku. Kui ta kõrvad seda nime kuulsid, püüdsid nad
puhtast õudusest talle pealuu sisse pugeda.
Järgneb arvukalt see'sid, mis peaksid olema tema'd, aga ma ei hakka neid kõiki enam välja tooma, sest olen juba ülearugi veenvalt tõestanud, et tõlkija kirjutab mehaaniliselt «see», kui inglise keeles on it, mõtlemata selle peale, kas see eesti keeles õige on.
<1-078-1>
«Oo, ebapädev võlur,» ütles
Druellae, [---].
Selline bürokraatlik termin mõjub fantasy-maailmas nagu sadul sea seljas.
«Oo, käpardvõlur,»
ütles Druellae, [---].
Või isegi soss-võlur?
<1-079-1>
See oli valge sõjahobu, mille
kabjad olid praetaldriku suurused [---].
Infuckingcredible! Oleks see siis vähemalt puuhobunegi olnud!
«Praetaldrikusuurused» näeb natuke parem välja kokkukirjutatuna.
See oli valge sõjahobu, kelle
kabjad olid praetaldrikusuurused [---].
