Ärgem silmade ees siiski maski kandkem

On hämmastav, kuidas valitsuskoalitsioon praegu iseendale vett peale tõmbab. Kui nii edasi läheb, siis ei teki Reformierakonnal järgmiste valimiste võitmisega mingeid raskusi.

Iseäranis kahe asja peale tõusevad juuksed peas püsti.

1. Nn. apteegireform

Juba nädalapäevad tagasi ilmus uudis pealkirjaga "Apteegireform jõustub plaanitud korras, sulgemisest on teatanud 13 apteeki". Seda artiklit kirjutades vaatasin Delfi uudist peakirjaga "Apteegireform jõustus täna, tegevuse lõpetas 25 apteeki".

Eluohtliku viiruse pandeemia ajal sunnitakse Eesti Vabariigis APTEEKE tegevust lõpetama!!!!

Puudub veel, et arstid streikima hakkaksid.

Kuidas on võimalik, et riik võib kohustada kodanikke mitte rohkem kui kahekaupa välja minema või üldse kodus istuma, aga kui mingid tegelinskid on otsustanud, et sellest kuupäevast pigistatakse apteegipidajatel kõri kinni, siis seda täpselt sellel kuupäeval ka tehakse, mingu või maailm hukka? Pandeemia ohjeldamise huvides võib (loomulikult) piirata konstitutsioonilisi põhiõigusi, aga ametnike ja poliitikute sigatsemisõigus on püha ja puutumatu?

Ma saaks aru, kui eriolukorra ajal oleks apteekidel keelatud tegevust lõpetada, aga sundida apteeke tegevust lõpetama üksnes põhjusel, et kunagi ammu enne epideemia algust on niisugune plaan tehtud – see on nagu paduvihma ajal muru voolikust kasta või haige magamast üles ajada, et talle unerohtu anda.

2. Laenud

Kui eriolukorra juht annab välja korralduse, et massiüritused on keelatud ning need ja need ärid peavad oma tegevuse katkestama, siis peaks olema iseenesestmõistetav, et sellega kaasneb (või äärmisel juhul paari päeva pärast järgneb) korraldus, et kõikidel inimestel, kes eelmise korralduse tagajärjel minetasid võimaluse oma igapäevast leiba teenida, peatub laenu- ja liisingumaksete tasumise kohustus; see uueneb 3 kuu möödudes eelnimetatud piirangute tühistamisest. Lihtsamate sõnadega: aprillis keelas valitsus sul tegevuse, oktoobris said selle õiguse tagasi, järelikult tuleb aprilli laenumakse tasuda jaanuaris, mai oma veebruaris jne. Viiviseid vahepealse aja eest mõistagi ei lisandu.

On ju loogiline, et kui tavakodanikelt ja -ettevõtjatelt nõutakse ülekaaluka avaliku huvi tõttu laostumist, siis võib ka krediidiasutustelt nõuda väiksemate sissetulekutega leppimist.

Milline on aga tegelikkus? Krediidiasutused "täheldavad maksehäirete sagenemist". Ja kõik. Kas tõesti võivad pangad ja laenukontorid ilma mistahes piiranguteta võlgnikud verest tühjaks imeda ja koer ka ei haugu? Ning samal ajal murravad kuskil kabinettides üksteisest kahe meetri kaugusel istuvad maskistatud ametnikud päid, kuidas riik kannatanuid aidata saaks ja kust selleks raha võtta. Ma ei imestaks põrmugi, kui mõni valitsusparteisse kuuluv ärimees saaks lausa hiigeltellimuse barakkide ehitamiseks võlgnikele, kelle kohtutäiturid tänavale on tõstnud.

Eelmine lause oli muidugi fantaasialend, aga kui natuke järele mõtlete, saate kindlasti aru, et eriolukorra iseenesest vajalike meetmetega kaasneb vältimatult kõrvalefekt, et paljud ettevõtjad laostuvad ja paljud töötamisvõimaluse kaotanud jäävad oma laenukodust ilma. Need, kellel on vaba kapitali, võivad peagi ettevõtteid ja kinnisvara poolmuidu kokku osta ning sellega ülikasumeid teenida.

Ei saa olla vähimatki kahtlust, et riigijuhid teavad eeltõdetut ilma minutagi. Nende võimuses oleks takistada seda, et suurkapital kogu rahva õnnetuse arvel rikastub. Miks nad seda ei takista, võib juba igaüks ise nuputada.