On teatud liik inimesi, kes armastavad rääkida
iseenesestmõistetavatest asjadest sellise paatosega, nagu paljastaksid mingeid
universumi sügavaid saladusi.
Minule teadaolevalt kõige paremini on seda
inimtüüpi kirjeldanud Jaroslav Hašek. Švejki-raamatus (minul lk. 214–5) on
tegelane kolonel Friedrich Kraus von Zillergut, kes selgitab teistele
inimestele, et kraav on väljakaevatud sügavam koht, mis on paljude inimeste
kätetöö, või et raamat on suur hulk neljakandilisi paberilehti, mis on täis
trükitud, kokku pandud, poogitud ja kliisterdatud. Tsiteerin:
«Ta oli nii halastamatult loll, et ohvitserid
läksid temast kaugelt mööda, sest nad ei tahtnud kuulda tema suust, et tänav
jaguneb sõiduteeks ja kõnniteeks ja et kõnnitee on sõiduteest kõrgem paneel,
mis asub piki majade esikülgi. Maja esikülg on aga see osa majast, mida me
näeme tänavalt või kõnniteelt.»
Minu isa on täpselt selline inimene, mis ongi
arvatavasti põhjuseks, miks mul on targutajate vastu täielik allergia.
* * *
Internetist võib leida sellise foto:
Igale vähegi normaalsele inimesele on selge, millega siin tegemist on: sildi väljapanija ei osanud vene keelt ja palus kedagi venelast, et see hoiatuse «Ettevaatust, ärge pead ära lööge» vene keelde tõlgiks. Palutav otsustas pulli teha ja esitas tõlke, mis on sisult õige, kuid ropp. Siin ei ole mitte midagi järele mõelda ega arutada. Naerad natuke aega ja vaatad järgmist pilti.
Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin
sedasama fotot ühes tõlkijatefoorumis, kus kommenteerijad täie tõsidusega,
teaduslikke termineid kasutades arutlesid selle üle, et siin on tõlkimisel
tekkinud tähendusemuutus. Kõige jalustrabavam oli ühe mõttehiiglase
geniaalne tähelepanek, et venekeelne tõlge pärineb kindlasti venelaselt. See on selline
koht, kus tahaks hüüda, et peatage maakera, ma tahan maha minna.
* * *
Omal ajal lõi natuke laineid ajalehe-lühiuudis, kus
Soomes oli vist kellegi hotellikülalise pagasist leitud lahtivõetud «rynnäkkökivääri AK-47» ning mingi ajudeta tibi oli tõlkinud selle
eesti keelde «rünnakukuulipilduja AK-47» ja pannud artikli juurde
illustratsiooniks raskekuulipilduja foto. Üks minu Facebooki-sõber pani selle
oma seinale üles umber sellise kommentaariga: «OMG!
Rünnakukuulipilduja!»
Jällegi, igale inimesele, kellel on natukenegi
ajusid peas, on selge, mida selle kommentaariga öelda taheti: ehkki
naisterahvale võib andeks anda, kui ta ei tea, mida tähendab AK-47, on
uskumatu, et ajakirjanik suhtub oma töösse sellise hoolimatusega, et ta
tundmatul teemal kirjutades ei suvatse asja üldse uurida, või et mitte ükski
uudiseilmumistsüklis osalev töötaja ei märka sellist õudustäratavat viga.
See postitus kogus FB's terve hulga rohkem või
vähem vaimukaid kommentaare. Siis aga ilmus välja üks Kraus von Zillerguti
tüüpi tegelane, ilmselt teine ajakirjanik, kes kirjutas umbes midagi sellist:
«No ma ei saa aru! Tiina oleks võinud
ometi kellegi käest küsida, enne kui uudise käiku laskis!»
Selle peale kirjutasin mina:
«Ja siis avastas Švejk Ameerika, öeldes,
et igast küljest ümberpiiratud väeosa peab alla andma.»
Targutaja vastas sellele omapoolse pikema
kommentaariga, millest oli näha, et ta oli hingepõhjani solvunud ega saanud
üldse aru, mida halba on teistele õpetamises, et vesi on märg ja taevas on
sinine.
Tekst pildil:
sääsed
pimedas / valges
Kommentaar:
Need on koerad, mitte sääsed!
* * *
Nii on väga raske kuskil foorumis millegi üle
asjalikult arutleda. Näiteks läheb lahti jutt sellest, millised võiksid olla
Ukraina konflikti osapoolte eesmärgid ja strateegia, ning vältimatult ilmub
välja keegi maailmatark, kes paneb asja paika: «Keegi peaks venelastele ütlema,
et sõda teeb neile ainult halba.»
Miks sellised inimesed ei hakka
lasteaiakasvatajateks, vaid kohtlevad kõiki inimesi enda ümber nagu taipamatuid
lapsi?
