Ukraina kriis on järjekordne näide sellest,
kuidas Putin tugevdab õudustäratava tõhususega oma impeeriumi ja lääneriikidel
ei ole sellele vastu panna midagi peale lapsikute ideoloogiliste
loosungite, mida võib rikkalikult näha peaaegu kõikides selleteemalistes
inglis- ja eestikeelsetes artiklites.
Kõigele pani minu meelest krooni üks tuntud
eesti ajakirjandustegelane, kes hiljaaegu ühes võrgudiskussioonis väljendas
veendumust, et vene rahvas saab peagi aru, et Putin on kaotanud reaalsusetaju,
ja kõrvaldab ta võimult.
See paistab olevat juba kliiniline jaanalindlus, aga
ülejäänutele tahaksin pakkuda väikese järeleaitamistunni sõnade tähendusest:
«Põhja-Küpros on juba üle 30 aasta olnud
omaette riik, milles Küprose Vabariigil mitte mingisugust võimu ei ole» – see
on reaalsus.
«Minule ei meeldi, et Põhja Küpros on omaette
riik, vaid ma tahaksin, et kogu Küprose saar kuuluks Küprose Vabariigile» – see
on soov.
«Põhja-Küprose riiki ei ole olemas, vaid kogu
Küprose saar on Küprose Vabariigi territoorium» – see on luul.
Ja nüüd harjutus edasijõudnutele:
Kellel allkirjeldatutest napib reaalsusetaju?
a) Venemaa presidendil, kes märkab ja kasutab
olukorda, kus tema sõjaväel on võimalik kiiresti ja peaaegu vastupanuta
vallutada Krimm;
b) grupil eestlastel, kes usuvad, et kui nad ütlevad
üksteisele piisavalt palju kordi «Venemaal ei ole õigust Krimmi
vallutada», siis Venemaa ei vallutagi Krimmi.
