Tuleb välja, et Moskvagi pole nii väga vene

Eestlaste seas on üldteada, et suur osa vene rahvusest on tegelikult ümberrahvustunud muulased, suuresti soomeugrilased. (Nagu märkis omal ajal Kaido Kama või keegi, et ei ole kuigi palju venelasi, kelle kõik neli vanavanemat on venelased.) Ma arvan aga, et enamik eestlasi ei anna endale aru,  k u i  õhuke see «pärisvene» kiht tegelikult on.

Mõni aeg tagasi kaevasid meera entusiastid Venemaal välja info, et kunagi aastal 1600-millegagi käis mingi asjamees Moskva kandis ringi ja uuris, mis keeles talupojad räägivad. Selgus, et slaavi keele kõnelejaid oli Moskva kandis päris vähe. Moskva!! Kujutlege! (Seal oli ka viide artiklile, mis 1970-ndatel aastatel selle kohta ühes nõukogude vene ajakirjas ilmus. Kahjuks ei suuda ma seda linki enam leida, aga kui huvitab, võite selle asemel lugeda seda lühikest ülevaateartiklit.)

Pole ime, et viimasel ajal võib foorumites üha rohkem näha vene imperialiste väljendamas seisukohta, et «venelane» ei ole rahvus, vaid kultuurilis-geograafiline määratlus, mis käib kõikide vene-nõukogude «tsivilisatsiooni» mõjupiirkonda kuuluvate inimeste kohta, ükskõik mis rahvusest nad ka ei oleks.

Sealt edasi ei aja enam imestama, et Nikolai Starikov pritsib sappi häbematute rumeenlaste peale, kes 1919. aastal anastasid põlise vene ala Bessaraabia, mis polnud kunagi ajaloos Rumeeniale kuulunud. See, et Rumeenia riik oli Türgi alt vabaks saanud alles vähem kui sada aastat tagasi, teda muidugi ei huvita, ja omaaegsest Moldaavia vürstiriigist, millel Venemaaga midagi pistmist ei olnud, ei ole ta arvatavasti kuulnudki. Ning sellel, et Bessaraabia elanike suur enamus olid rumeenlased ja vene rahvusest elanikke polnud peaaegu üldse, ei ole temasuguste jaoks mingit tähtsust – meenutagem, et «venelane» polevat ju mitte etniline, vaid kultuuriline termin.